Matemaatika- ja informaatikaõpetaja
Magistriõpe
1. veebruar
26. juuni
12. juuli
2. september
Uuel õppeaastal alustavatel üliõpilastel on võimalik kandideerida erialastipendiumile,
mille suurus on kuni 400 eurot kuus.
Vaata täpsemat stipendiumite infot
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja õppekava pakub mitmekülgset teoreetilist õpet, mis vaheldub eri tüüpi ja põneva praktikaga koolides. Loengud ja muud kohtumised toimuvad paindlike ja pikemate õppesessioonidena, millele lisandub iseseisev töö. Õppekava läbimise järel saab asuda tööle nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.
„Ülikooliõpingute käigus leitakse teekaaslased kogu eluks. Õppejõud toetavad õppijate isiklikku arengut ja koostöö ülikooliga võib jätkuda ka pärast lõpetamist.“
Õpe kestab kaks aastat ja toimub paindlikult sessioonõppes (120 EAP-d), mis võimaldab tulla õppima ka töö kõrvalt. Reedeti ja laupäeviti toimub auditoorne õpe, mida toetavad e-õpe ja iseseisev töö. Kui töötad samal ajal vähemalt 0,5 koormusega õpetajana, saad asuda ka tasuta osakoormusega õppesse.
Õppekava võimaldab sul omandada põhikoolis ja gümnaasiumis matemaatika ja informaatika õpetamiseks vajaliku erialapädevuse. Suurt rõhku pannakse sinu programmeerimis- ja õpetamisoskuse kujundamisele ning matemaatikaülesannete lahendamisele. Lisaks pakutakse sulle põhjalikke teadmisi psühholoogiast ja pedagoogikast, et oskaksid mõista õpilasi ja neid aidata. Näiteks õpetatakse sulle suhtluskunsti, räägitakse, millest sõltub inimese taju ja kuidas seda suunata ning mil viisil tulla toime erivajadustega õpilastega.
Mitmekülgsele teoreetilisele õppele lisandub eri tüüpi ja põnev koolipraktika, mille ajal on sulle toeks juba koolis töötavad kogemustega õpetajad. Nii õpid õpetama eri õpikeskkondades, sealhulgas veebis, ja kasutama õppetöös mitmesuguseid digivahendeid.
Õpingud lõpevad magistritöö kaitsmisega, mille käigus saad esitleda oma teadmisi matemaatika ja informaatika ainedidaktikast.
Õppekava versioon:
2024/2025
Rohkem infot: ÕIS
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja amet tagab sulle igas koolis täiskoormusega töökoha.
Paljud meie vilistlased töötavad põhikoolides, gümnaasiumides, ametikoolides ja kõrgkoolides. Peale matemaatika- ja informaatikaõpetajate on nende hulgas ka koolijuhte.
Lisaks on sul võimalus jätkata õpinguid nii matemaatika, informaatika kui ka haridusteaduse doktoriõppes.
Kandideerimiseks peab sul olema
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ja
-
varasemate õpingute käigus läbitud vähemalt 60 EAP mahus matemaatika- või informaatikaalaseid õppeaineid või
-
läbitud Tartu Ülikooli täiendusõppeprogramm LTMS.TK.043 „Ettevalmistus matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppesse astumiseks“ või
-
sooritatud matemaatika- ja informaatikaõpetaja õppekava eeldusainete eksam vähemalt 80 punktile (eeldusainete eksam toimub 1. juulil 2024);
-
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Eeldusainete nõuetele vastavad bakalaureuseõppekavad on
- Tartu Ülikool: „Informaatika”, „Infotehnoloogia”, „Matemaatika”, „Matemaatiline statistika”, „Haridusteadus (reaalained)”, „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis” (matemaatika või informaatika suund);
-
Tallinna Ülikool: „Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüs”.
Teiste õppeasutuse ja erialade lõpetanute puhul hinnatakse akadeemilise õiendi põhjal, kas 60 EAP mahus matemaatika- või informaatikaalaseid õppeaineid on eelnevalt läbitud. Selleks, et teada saada, kas vajalik eeldusainete maht on täidetud, võta meiega ühendust aadresil evely.kirsiaed@ut.ee. Kui vajalikus mahus aineid ei ole varasemalt sooritatud, tuleb kandideeimiseks läbida täiendõppeprogramm või sooritada eeldusainete eksam.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
8. või 9. juulil 2024 kell 9.00 Tartus aadressil Narva mnt 18 ruumis 1025 (Tartu Ülikooli Delta keskuses)
Erialakatse toimub vestluse vormis.
Vastuvõtukomisjoniga toimuva vestluse käigus hinnatakse kandidaati järgmiselt:
- huvi, motiveeritus, sobivus ja eeldused tööks õpetajana;
- orienteerumine Eesti ja maailma hariduselu puudutavas temaatikas;
- analüüsi‐, arutlus‐ ja üldistusoskus koolimatemaatika ja ‐informaatika teemadel;
- väljendusoskus ning sisukas eneseesitlus.
Erialakatse maksimaalne tulemus on 100 punkti. Kandideerimiseks vajalik väikseim punktide arv on 66 punkti.
Eeldusainete eksam neile, kes ei täida eeldusainete nõuet
Eeldusainete eksam toimub 1. juulil 2024 kell 12.00 aadressil Narva mnt 18 ruumis 2004, Tartu (Tartu Ülikooli Delta keskuses).
Eeldusainete eksam on mõeldud neile, kes muul moel ei täida eeldusainete nõuet. Eksamile on vajalik registreeruda SAIS‐i kaudu avaldust esitades. Eksam kestab kokku kolm tundi ning koosneb kahest osast:
- esimene osa sisaldab valikvastustega ülesandeid,
- teine osa sisaldab ülesandeid, kus vaja oma mõttekäiku põhjendada.
Eksami sisu tugineb gümnaasiumi laia matemaatika ainekava kohustuslikel kursustel ning bakalaureuseastme õppeainetel Kõrgem matemaatika I ja Programmeerimine. Konkreetse programmeerimiskeele valdamist ei eeldata, kontrollitakse algoritmilise mõtlemise oskust ning programmikoodi lugemise oskust arusaamise tasemel. Kõrgema matemaatika ülesannetega ei kontrollita üldjuhul faktiteadmisi (tuletiste ja integraalide tabelid ning ka muud vajalikud valemid antakse ette), vaid pigem aruteluoskust, funktsionaalse lugemise oskust ning faktiteadmiste rakendamise oskust.
Hindamine
Eeldusainete eksamil on võimalik maksimaalselt koguda 100 punkti, kummagi osa eest 50 punkti. Eeldusainete nõude täitmiseks on tarvis koguda minimaalselt 80 punkti.
