Marja-Liisa Helasvuo

Image
Marja-Liisa Helasvuo

Et tunnustada professor Marja-Liisa Helasvuod väljapaistva panuse eest keeleteadusliku mõtte arendamisse ja pikaajalise koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega, on Tartu Ülikool nimetanud ta keeleteaduse audoktoriks.

Marja-Liisa Helasvuo on sündinud 19. augustil 1962. Ta lõpetas 1987. aastal Helsingi Ülikooli soome keele erialal ja aasta hiljem kaitses samas litsentsiaadikraadi. Doktorantuuri läbis ta California Ülikoolis Santa Barbaras keeleteaduse alal ja doktorikraadi kaitses 1997. aastal. Tema väitekiri „When discourse becomes syntax – a study of noun phrases and clauses as emergent syntactic units in Finnish conversation“ käsitles suulise keele süntaksit, täpsemalt üksi esinevaid nimisõnafraase suulises soome keeles, ja laiendas oluliselt meie teadmisi suulise kõne süntaksi toimimisest. Väitekirja põhjal ilmus mõni aasta hiljem monograafia „Syntax in the making: The emergence of syntactic units in Finnish conversational discourse“. 1998. aastal sai ta August Ahlqvisti, Yrjö Wichmanni, Kai Donneri ja Artturi Kannisto fondilt silmapaistva doktoritöö auhinna.

Aastail 1988–1997 töötas Marja-Liisa Helasvuo teaduri ja nooremteadurina Helsingi Ülikoolis, Soome Akadeemias ja California Ülikoolis Santa Barbaras ning aastail 1997–2001 uuringute koordinaatorina Soome doktorikoolide juures. Aastatel 2001–2004 oli ta Turu Ülikoolis vanemteadur ja aastatel 2004–2005 professori kohusetäitja. Alates 2005. aastast on ta Turu Ülikooli soome keele professor, alates 2015. aastast soome keele ja soome-ugri keeleteaduse osakonna juhataja ning alates 2017. aastast humanitaarteaduskonna prodekaan. Alates 2000. aastast on Helasvuol Helsingi Ülikooli dotsendi tiitel ja alates 2013. aastast on ta Soome Teaduste Akadeemia liige.

Professor Helasvuo teadustöö keskmes on olnud suuline suhtlus ning grammatika kasutamine ja kujunemine suhtluses. Ta on avaldanud ligi 100 teaduspublikatsiooni, toimetanud kõrgelt hinnatud rahvusvahelisi eriväljaandeid (kogumikke, ajakirjade eriväljaandeid jne) ja juhtinud rahvusvahelisi teadusprojekte. Ta on juhendanud või kaasjuhendanud kokku 24 doktoriväitekirja autorit, kellest 13 on praeguseks kraadi kaitsnud. Samuti on ta olnud väga aktiivne kõigis muudes teadusega otseselt seotud valdkondades, nagu doktoritööde oponeerimine, artiklite retsenseerimine ning uurimisgrantide ja professuuride hindamine. Ta on toimetanud mainekaid Soome lingvistikaajakirju Virittäjä ja SKY Journal of Linguistics, kuulunud mitme rahvusvahelise väljaande toimetuskolleegiumisse ning vedanud eest soome suulise kõne süntaksi korpuse Arkisyn koostamist.

Marja-Liisa Helasvuol on pikaajalised koostöösuhted Tartu Ülikooli keeleteadlastega. Ta on eesti ja üldkeeleteaduse instituudis olnud sage külaline juba paarkümmend aastat, nii seminaridel, konverentsidel kui ka loenguid pidades. Tihedale koostööle on kaasa aidanud tema väga hea eesti keele mõistmine ja eesti keelest huvitumine. Marja-Liisa Helasvuo huvi eesti keele ja Tartu Ülikooli vastu on üle kandunud ka tema juhendatavatele, kes on kas doktorantuuri ajal või hiljem pikemalt Tartu Ülikoolis viibinud ning siin koostöösidemeid sõlminud.

Helasvuo on olnud eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktoriväitekirjade eelretsensent ja oponent ning Tartu Ülikooli keeleteadlased on osalenud tema juhitud uurimisprojektides. Koostöö tulemusena on peetud grammatikat ja suulist suhtlust käsitlevaid ühisseminare ja loengukursusi nii Tartus ja Turus kui ka teistes ülikoolides väljaspool Eestit ja Soomet, samuti rahvusvahelistel konverentsidel. Ühiselt on arutatud eesti ja soome keeleteaduse sõlmküsimusi ning läänemeresoome keelte grammatika eripärasid ja nende analüüsivõimalusi. Tänu koostööle on süvenenud eesti ja soome keeleteadlaste üksteisemõistmine, paranenud eesti keele esindatus rahvusvahelises lingvistikaalases teadmusringes ning läänemeresoome keelte käsitlused on saanud maailma keeleteaduses nähtavamaks.

Marja-Liisa Helasvuo on väga palju mõjutanud eesti keele uurimist valdkonnas, mida võib kokku võtta sõnadega „grammatika kasutamine ja kujunemine suulises suhtluses“, ning seega on tal olnud otsene mõju eesti keele alase uurimismõtte kujundamisele. Koostöö temaga on arendanud ja arendab kindlasti ka tulevikus paljude eesti keele uurijate teoreetilist ja metodoloogilist pädevust.