President Alar Karis: akadeemilise vabaduse teine pool on akadeemiline vastutus

President Alar Karise kõne rektori inauguratsioonil 25. augustil.

Alar Karis:

Hea Tartu Ülikooli pere, austatud külalised!

Lugupeetud rektor!

Tean hästi, et rektori ametiketi kaal on palju suurem kui selles oleva metalli kogus. Nähtamatuna, ent tajutavana võib õlgadel tunda ülikooli pea 400-aastast ajalugu, rahvusülikooli staatust, vastutustunnet Eesti riigi tuleviku eest.

Üks ülikool, nagu me seda tänapäeva ühiskonnas mõistame, kannab ju palju rolle. Teha teadust – loomulikult sihiga olla maailmas esirinnas. Õpetada – ehk anda Eesti elu tulevastele kujundajatele kaasa vajalikud teadmised ja väärtused. Ja viimaks – kanda hoolt teadmiste viimise eest ühiskonda, edendamaks majandust ja aitamaks kaasa parematele otsustele.

Need on ametiketi nähtamatud lülid. Kaalukad, kuid mitte koormavad, sest loomulikult on toeks Tartu Ülikooli kuus sammast. Ehk kogu ülikoolipere.

Samal ajal on oluline rõhutada väliseid eeldusi, mida ülikool nende rollide edukaks täitmiseks vajab. Eelkõige võimalust kanda hoolt inimeste kui ühe ülikooli, ühe väikese riigi kõige väärtuslikuma vara eest. Tudengid, doktorandid, õppejõud ja teadlased, nad kõik vajavad võimalust keskenduda ning inspireerivat tulevikuväljavaadet. Muidu ei ole kaalul mitte ainult akadeemiline järjepidevus, vaid ka riiklik. Kui projektipõhisus saab mõtlemis- ja elamisviisiks, on sellesse sisse kätketud vastutamatus – meenutades omaenda sõnu inauguratsioonikõnes 16 aastat tagasi.

Oluline eeldus on ka akadeemiline vabadus. On petlik arvata, et teadus annab paremaid või kasulikumaid tulemusi, mida rohkem seda väljastpoolt püüda kontrollida või juhtida, rääkimata tulemuste või metoodika ette kirjutamisest. Paradoksaalselt võime parimaid vilju noppida just siis, kui teadlane on vaba valima, millise puu ja kuhu ta istutab.

Akadeemilise vabaduse teine pool on aga akadeemiline vastutus. Teadlane ja ülikool peavad tagama tehtava töö igakülgse korrektsuse ja eetilisuse. Aga vastutus seisneb ka ühiskonna vajaduste ja murede tajumises ning panuses nende lahendamisse. Eri valdkondade teadlaste omavahelises koostöös, samuti ühiselt avaliku ja erasektoriga.

Vähem oluline pole ka avalikus arutelus kaasalöömine. Sest selles aina pikenevas keerukate teemade reas, mida elamisväärse tuleviku nimel peame lahti harutama, vajavad kõik hädasti pikka pilku, akadeemilist mõtestamist ja õigete küsimuste esitamise oskust. Siin on vaikimine vastutustundetu, sest muidu võtab võimust müra.

Vaid selge arusaam akadeemilisest vastutusest tagab ühiskonna usalduse teaduse, teadlaste ja ülikoolide vastu.

Tõin need olulised aspektid esile, sest tean, et selles kõiges saab Tartu Ülikool jätkuvalt olla pühendunud eeskuju. Soovin rektorile ja kogu ülikoolile selleks palju jõudu!

Vivat academia!

Samal teemal