Skip to main content

Täis- ja osakoormus

Ülikooli astudes määrab üliõpilane ise, kas ta soovib õppida täis- või osakoormusega. Järgnevatel aastatel üliõpilane koormust ei vali, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusega õppesse vastavalt õppekava täitmise protsendile. Õppekava täitmist kontrollitakse iga õppeaasta (kahe õpitud semestri) lõpus.

  • Täiskoormusega õppides täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (45 EAP õppeaastas). Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool osakoormusega õppesse.
     
  • Osakoormusega õppides jääb õppemaht 50% ja 75% vahele (30–44 EAP õppeaastas). Osakoormusega õppimine on tasuline. Osakoormusega õppe nõudeid mittetäitev üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu.

NB! Ülikool võib nimetada õppekavad, mille alusel saab läbi viia ainult täiskoormusega õpet, ja õppekavad, mille alusel läbiviidavale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõudmised (näiteks arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe õppekavad, kus peab täitma iga semestri lõpuks 100% kohustusliku õppe mahust).

 

Soodustused ja piirangud

Täiskoormusega õppivad üliõpilased võivad taotleda õppelaenu ja õppetoetusi. Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele on tööandjad kohustatud andma täiskoormusega õppivatele üliõpilastele ka õppepuhkust.

Osakoormusega õppivad üliõpilased ei saa tavaliselt õppetoetusi taotleda, küll aga laieneb neile õigus õppepuhkusele ja õppelaenule.

 

Õppekorralduse pealehele

#õppimine

Keeletestid

Vahetusüliõpilaseks kandideerides tuleb tõendada selle võõrkeele piisavat oskust, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis.

Jaga
19.01.2022
#õppimine
Lähiõpe jätkub.

Kevadsemestril jätkub lähiõpe

Jaga
19.01.2022
Jaga
17.01.2022