Täis- ja osakoormus

Ülikooli astudes määrab üliõpilane ise, kas ta soovib õppida täis- või osakoormusega. Järgmistel aastatel üliõpilane koormust ei vali, vaid täis- või osakoormus määratakse õppekava täitmise protsendi alusel. Õppekava täitmist kontrollitakse iga õppeaasta (kahe õpitud semestri) lõpus.

  • Täiskoormuse korral täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (45 EAP-d õppeaastas). Kui täiskoormusega õppe nõuded ei ole täidetud, viib ülikool üliõpilase üle osakoormusega õppesse.
     
  • Osakoormuse korral on õppemaht 5075% (30–44 EAP-d õppeaastas). Osakoormusega õppimine on tasuline. Kui osakoormusega õppe nõuded ei ole täidetud, eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu.

NB! Ülikool võib nimetada õppekavad, mille alusel saab korraldada ainult täiskoormusega õpet, ja õppekavad, mille alusel korraldatavale täiskoormusega õppele esitatakse suuremad nõudmised (näiteks arsti, hambaarsti ja proviisori õppekavad, kus peab täitma iga semestri lõpuks 100% kohustusliku õppe mahust).

 

Soodustused ja piirangud

Täiskoormusega õppivad üliõpilased võivad taotleda õppelaenu ja -toetusi. Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud andma täiskoormusega õppivale üliõpilasele ka õppepuhkust.

Osakoormusega õppivad üliõpilased ei saa tavaliselt õppetoetusi taotleda, küll aga on neil õigus õppepuhkusele ja õppelaenule.

 

Õppekorralduse pealehele

#õppimine
#4 Delta loengu pealdis

1. veebruaril toimub sarja „Delta loeng“ neljas üritus

#õppimine #rahvusvaheline
Religion

Enlight kutsub kandideerima kursusele „Kellele kuulub usk?“

#õppimine #teadus
Foto: Johan-Paul Hion

Doktorandi staatus ja doktoriõppe rahastus