Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna õppehoone saab uue ilme
Tartu Ülikooli ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatud arhitektuurivõistlusel selgitati välja parim ideelahendus ülikooli õigusteaduskonna Tallinna õppehoone rekonstrueerimiseks ja krundi hooviala kujundamiseks. Võistluse võitis Kauss Arhitektuur OÜ ideekavand „Kaskaad“.
Õigusteaduskonna Tallinna õppehoone (Kaarli pst 3) rekonstrueerimise eesmärk on luua üliõpilastele ja õppejõududele uus õpikeskkond, kus lisaks loengutele toimub ka aktiivne loenguteväline suhtlus ja õppetöö. Uus ruumilahendus pakub nii loengusaale kui ka eriilmelisi õppe- ja suhtlusalasid, mis soodustavad üliõpilaste tiimitööd ja läbikäimist.
Tartu Ülikooli kantsleri ja žürii esimehe Kstina Noormetsa sõnul oli tegemist keerulise ülesandega. „Ühelt poolt on väga oluline asukoht – tuli mõelda, kuidas Tartu Ülikool Vabaduse väljaku kõrval esinduslikult nähtavale tuua, nii et sellega antaks midagi vastu ka linnaruumile ja suhtutaks aupaklikult olemasolevasse keskkonda. Teisalt tuli säilitada ajaloolises miljöös tasakaal vana ja uue hoone mahu vahel. Võistlustöödes välja pakutud juurdeehitised said žüriilt palju tähelepanu ja nii mõnegi töö puhul leidus vastakaid arvamusi – milline peab siis olema õigupoolest ülikooli hoone fassaad?“ ütles Noormets.
Žürii valis parimaks arhitektuuribüroo Kauss Arhitektuur OÜ ideekavandi „Kaskaad“, sest selle arhitektuurne idee on arusaadav, lahendus tasakaalukas ja sobib mahuliselt hästi olemasolevate hoonetega. Peafassaad on esinduslik ja ülikoolivääriline.
Ideekavandi järgi ehitatakse õppehoone sissepääsu ette õhulise puitkonstruktsiooni abil sambad, mis aitavad luua hoone ette praktilise ja suure hajumisala ehk hoone sissepääs astub justkui tänavaruumist sammu tagasi. Päikesepoolsele hoovialale loodud mitmetasandiline ja vaheldusrikas väliruum sobib nii puhkamiseks, töötamiseks kui ka õppimiseks. Leidliku võttena on kasutusele võetud alajaama katus, mis on teise korrusega silla abil ühendatud, liigendades ruumi ja luues varjualuse ka jalgratastele. Õueala on suur ja mitmekülgselt kasutatav – see on hea õue kutsuv lahendus.
Hoonele on loodud avarate ühisaladega selgejooneline ja läbi maja jälgitav süda, mis toimib ühendava sotsiaalse ruumina. Võib arvata, et üliõpilased hakkavad seda pehme kattega trepiosa aktiivselt kasutama. Fuajee on hästi lahendatud ning selle üldmulje on avar ja helge. Ruumid on loogiliselt liigendatud ja korrustel liikujale hästi jälgitavad.
Kavandatud on ka vaheldusrikas üldala ja suhtlusruum ning palju õppenurki, sealhulgas eraldatavad rühmatöö kohad. Raamatukogu ala on väga hästi üldalaga ja eri korrustega ühendatud ning hoone pakub mitmekesiseid töötamise ja lugemise võimalusi. Sisekujunduses kasutatud puit tekitab sõbraliku ja hea meeleolu ning kokkuvõttes jätab ruumide lahendus moodsa, õppimiseks mugava ja kutsuva mulje.
Arhitektuurivõistluse tähtajaks esitati kuusteist ideekavandit, mis kõik pääsesid hindamisele. Preemiafond oli 35 000 eurot ja see jaotati järgmiselt:
- I koha preemia 11 000 eurot – võistlustöö „Kaskaad“ (autorid Kristiina Aasvee, Lauri Eltermaa ja Kaur Talpsep büroost Kauss Arhitektuur OÜ),
- II koha preemia 9000 eurot – võistlustöö „L ja L“ (autorid Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Patrick Barbo, Lill Volmer, Luisa Männilaan ja Lukas Laubre büroost Arhitekt Must OÜ),
- III koha preemia 7000 eurot – võistlustöö „Ava Mõte“ (autorid Keiu Tulev, Anna Solts, Ervin Golvih,
- Allar Esko, Jaan Kuusemets ja Erko Luhaaru arhitektuuribüroost DAGOpen OÜ);
- ergutuspreemia 4000 eurot – võistlustöö „Tabula Rasa“ (autor Villem Tomiste arhitektuuribüroost Stuudio Tallinn OÜ),
- ergutuspreemia 4000 eurot – võistlustöö „Nool“ (autorid Lembit-Kaur Stöör, Liis Lindvere, Martin Tago, Raivo Kotov ja Vincent Marquardt büroost KOKO arhitektid OÜ).
Võistlustöid hinnanud žüriisse kuulusid Tartu Ülikooli kantsler Kstina Noormets, õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits, ülikooli kinnisvaraosakonna arendustalituse juhataja Viljo Vider, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitektid Katrin Koov, Eve Komp ja Ülo Peil ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt Lea Järve.
