Tartu Ülikooli teadlased said kahe rahvusvahelise tippkeskuse arendamiseks 60 miljonit eurot
Kaks Tartu Ülikooli juhitavat rahvusvahelist teaduskonsortsiumi said Euroopa Komisjonilt kokku 30 miljonit eurot, et arendada järgmise kuue aasta jooksul Eestis kahte teaduskeskust, millest üks tegeleb sünteetilise bioloogia digitaliseerimise ja teine personaalmeditsiiniga. Keskustesse investeerib 30 miljonit ka Eesti riik. Tippteaduse kõrval annavad keskused hoo sisse nii digitaliseeritud biotööstuse arengule kui ka andmepõhiseid tervishoiuteenuseid välja töötavatele uusettevõtetele.
Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professori Mart Loogi juhitava konsortsiumi (DigiBio) eesmärk on ühendada sünteetiline bioloogia informaatikaga ning saavutada seeläbi kvaliteedihüpe nii bioteadustes kui ka biotehnoloogiat kasutavas tööstuses. Tartu Ülikoolis on aastaid uuritud nii rakkudes toimuvaid protsesse kui ka nende juhtimist ja ümberkujundamist. “Nüüd plaanime luua rakkude digitaliseeritud disainimise ja konstrueerimise üksuse, mis on ühendatud suurandmete ja masinõppega tegelevate IT-üksustega. Taani partnerite abiga arendame välja regioonis ainulaadse keskuse, milles sündiv teadus pakub soodsaid tingimusi ka biotehnoloogiaga seotud IT-uusettevõtluse ja biotööstuse arenguks,“ ütles Loog.
Biotehnoloogia digitaliseerimise meetodite juurutamisel on välispartnerina kaasatud Taani Tehnikaülikooli Novo Nordiski fondi bioloogilise jätkusuutlikkuse keskus (Novo Nordisk Foundation Centre for Biosustainability), kus on maailmas ainulaadne kompetents bioloogia digitaliseerimise alal. „Koostöö Taani partneritega ja nende mudeli Eestis rakendamine avab kohalikule biotehnoloogia teadus- ja ettevõtlussektorile suurepärased võimalused ka Euroopa roheleppega seatud eesmärkide saavutamiseks,“ ütles Loog.
Koostöö Taani partneritega ja nende mudeli Eestis rakendamine avab kohalikule biotehnoloogia teadus- ja ettevõtlussektorile suurepärased võimalused ka Euroopa roheleppega seatud eesmärkide saavutamiseks.
Keskuse töös osalevad partnerina ka Tallinna Tehnikaülikooli biotehnoloogia töörühmad. Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor tenuuris Petri-Jaan Lahtvee sõnas, et loodav digitaliseeritud platvorm pakub koostöövõimalusi nii teadustegevuseks kui ka sektoritevaheliseks koostööks, olles ligipääsetav kõikidele Eesti ülikoolidele ning biotehnoloogiaettevõtetele.
Terviklik lähenemine personaalmeditsiinile
Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika professori Mait Metspalu juhitava personaalmeditsiini konsortsiumi eesmärk on luua koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga Eestisse rahvusvahelisel tipptasemel personaalmeditsiini teadus- ja arenduskeskus. See toob kokku teadmised geneetika, IT, kliinilise meditsiini, rahvatervise ja sotsiaal-majanduslike analüüside vallas, et uurida personaalmeditsiini rakendamise kõiki etappe terviklikult. Projekti raames tehakse teadustööd, hinnatakse kliiniliste uuringute abil personaalmeditsiini teenuste kasulikkust ja kulutõhusust, muudetakse elektroonilised terviseandmed paremini kasutatavaks ja toetatakse uuendustegevust.
Keskuse töö tulemusena saaks Eesti personaalmeditsiini rakendamisel Euroopas üheks teerajajaks.
Keskuse töö tulemusena saaks Eesti personaalmeditsiini rakendamisel Euroopas üheks teerajajaks. Tartu Ülikooli Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht professor Joel Starkopf leiab, et projekt viib kõige paremal viisil ellu Tartu Ülikooli Kliinikumi missiooni tuua teadus patsiendi teenistusse. „Eesmärk on jõuda selleni, et geneetika eesliiniteadus oleks parimal viisil ühendatud meie igapäevase diagnostika- ja ravitegevusega,“ ütles Starkopf. Projekti välispartnerid on Helsingi Ülikool ja Erasmuse Rotterdami Ülikool.
Laiapõhjaline tippteadus
Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassili sõnul on kahe nii mahuka teadus- ja arendusprojekti jõudmine Tartu Ülikooli konkurentsipõhise teadusrahastuse tingimustes ajalooline saavutus ja selge märk siinse tippteaduse laiapõhjalisusest. „Neis projektides saavad kokku ja võimendavad üksteist Eesti IT-riigi tugevad küljed ja ülikooli tippteadus, hõlmates nii genoomikat, informaatikat, kliinilist meditsiini, rahvatervishoidu, sotsiaalteadusi kui ka sünteetilist bioloogiat. Need on valdkonnad, milles tehtav teadustöö suurendab juba paari aasta jooksul ülikooli rahvusvahelist mõjukust ja nähtavust,“ ütles Vassil.
Neis projektides saavad kokku ja võimendavad üksteist Eesti IT-riigi tugevad küljed ja ülikooli tippteadus, hõlmates nii genoomikat, informaatikat, kliinilist meditsiini, rahvatervishoidu, sotsiaalteadusi kui ka sünteetilist bioloogiat. Need on valdkonnad, milles tehtav teadustöö suurendab juba paari aasta jooksul ülikooli rahvusvahelist mõjukust ja nähtavust.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et rahastuse saamine kahe nii võimsa projekti elluviimiseks on suur tunnustus Eesti teaduse senistele saavutustele. „Tulevikku vaadates on riigi ootus, et neist projektidest sünnib nutikaid teaduspõhiseid lahendusi vastusena olulistele ühiskondlikele väljakutsetele, olgu nendeks meie inimeste tervena elatud aastate lisandumine või uute keskkonda säästvate materjalide väljatöötamine.“
Tegemist on Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“ rahastusmeetmest Teaming for Excellence toetatud projektidega. Programmist toetatakse Euroopa teadusasutuste koostööprojekte tippteaduse tegemiseks ja selle paremaks lõimimiseks ühiskonda ja majandusse. 2021. aasta taotlusvooru esitati üle Euroopa 115 taotlust, millest sai rahastuse 12. Projektid algavad 2023. aasta jooksul ja vältavad kuus aastat.
