Gümnaasiumist ülikooli, ülikoolist unistusteni

Matemaatikaõpetajana töötava Margus Roo haridustee on olnud käänuline. Olulisemad valikud tuli teha ajal, mil Eesti oli taas iseseisvaks saanud. Ajastu oli segane ja ka Margus ei teadnud, mida oma eluga ette võtta.

Haridus- ja Noorteameti inglise keele peaspetsialisti Liisbet Eero kogemus õpetajatöö kogemusest.

Matemaatikaõpetaja Leesi Peedumäe õpetajaks saamise teekond ning õpetajatöö kogemus.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja Maria Toomi lugu õpetajaametist.

Haridusmentor ja õpetaja Viivika Keskküla õpetajaametist.

Mõnikord ei vii tee õpetaja kutsumust südames kandvaid inimesi otse pärast ülikooli lõpetamist õpetajaametini.

Sirje Lulla on tõeliselt inspireeriv, heatujuline ja naerusuine, ladusa suhtlemise ning julgustava hoiakuga ise alati arenguteel olev bioloogiaõpetaja Lümanda Põhikoolis Saaremaal.  

Särasilmne Pille Granovski on Ülenurme Gümnaasiumi klassiõpetaja, kes peab end rõõmsameelseks, loovaks ja elavaks, aga samas nõudlikuks ja järjepidevaks õpetajaks.

Edasiõppimiseks eriala valimine on noorele inimesele sageli esimene suur samm iseseisvasse ellu ja see võib võtta lausa jalad värisema. Millest alustada ja kuidas orienteeruda infotulvas?

Me teame, et tudengina majandamine võib olla paras proovikivi, ja seetõttu on siin sulle 10 soovitust, kuidas tudengina oma rahaasjadega hästi toime tulla.

Siin on värsketele üliõpilastele väike spikker, mis aitab tudengieluga hõlpsamini kohaneda ja asjatut segadust vähendada.

Edasiõppimiseks eriala valimine on noorele inimesele sageli esimene suur samm iseseisvasse ellu ja see võib võtta lausa jalad värisema.

Kui gümnaasiumilõpetajal on käes aeg teha erialavalik, kaalub ta lisaks huvidele läbi ka uue peatükiga kaasneva elukohamuutuse. Ida-Virumaa noored elavad erilises asukohas, sest kaks Eesti suurimat linna paiknevad võrdsel kaugusel. Mida pakub ülikoolilinn Tartu neile, kelle emakeel ei ole eesti keel? Oma ootustest ja avastustest räägivad Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava teise kursuse üliõpilane Polina Tipakova ja geenitehnoloogia õppekava kolmanda kursuse üliõpilane Kirill Nitsenko. 

Füüsika, keemia ja materjaliteaduse tudengi Agnese põnevad toimetused ülikooli tudengiprojektides.

Õpetajaks saamise teekond algab tavaliselt ülikoolis õppimisest: omandatakse endale meelepärane eriala või valitakse kohe õpetajakoolitus.

Tartu Ülikoolis on soovijal rohkelt võimalusi välismaale õppima minna, aga rahvusvahelise õpikogemuse võib saada ka Eestist.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekava esimese aasta magistrant Eva Maria Õunapuu püüab olla eeskujulik üliõpilane ning asju pigem ette ära teha. Sageli nõuab see suurt pingutust, kuna lisaks õppimisele töötab ta ka advokaadibüroos juristina.

Tartu Ülikooli informaatika magistriõppekava vilistlane Tõnis Hendrik Hlebnikov on mingis mõttes ebatüüpiline näide üliõpilasest. Püssist pärit ja Lüganuse Keskkoolis õppinud noormees oli lapsena agar tundi segama. Matemaatikatundi võttis poiss kaasa padja, mille ta asetas demonstratiivselt lauale, et tunni ajal oleks mugavam tukastada. 2013. aastal astus Tõnis Hendrik Tartu Ülikooli  psühholoogiat õppima. Enda sõnul lohises ta sellel erialal viis aastat, mille jooksul tekkis tal huvi hoopis informaatika vastu. Kui Tõnis Hendrik oli Bristoli Ülikoolis informaatikat õppiva sõbra juhendamisel valmis teinud oma elu esimese programmi, mis kohe ka toimis, oli ta sellest nii võlutud, et kui tuli kandideerimisaeg, ei mõelnud ta kaua – läks katsetele, sai sisse, läbis järjest bakalaureuse- ja magistriõppe ning õpib nüüd juba doktorantuuris.  

End entusiastliku tuisupeana kirjeldav Linda Tender lõpetas magistriõpingud Tartu Ülikoolis 2023. aastal. Bakalaureuseastmes prantsuse keelt ja kirjandust õppinud neiu otsustas magistriõppes Euroopa keelte ja kultuuride õppekava kasuks,

Grete Kurik on särav ja kohusetundlik Tartu Ülikooli kliinilise toitmise eriala teise aasta magistrant, kelle haridustee on olnud mitmekesine.

Kevadiseks kokkutulekuks vaimu valmis panemiseks kohtub Lauri Räpp Tartu Ülikooli tuntud ja värvikate vilistlastega, et vestelda ülikooliaja mälestustest, alma materi vaimust ja põhjustest, miks ikka ja jälle ülikooli tagasi tulla. Jaanuaris vestis talle oma tudengipõlve mälestustest ja säravatest õppejõududest Tartu linnapea Urmas Klaas.

Kui mõnest ajalehepoisist on saanud miljonär, siis võib ka Pärnu Postimehes suvevaheajal ajakirjanikutööd praktiseerinud koolitüdrukust saada nimekas sotsiaalteadlane, hinnatud õppejõud ja meediauuringute kaasprofessor. Maria Murumaa-Mengeliga tema teekonnast vesteldes veendun, et see naine on mitmes mõttes märksa rikkam kui mõni ajalehepoisist miljonär.

Oma tudengipõlvest, tegelikest Supilinna salaseltslastest ja keele võlust rääkis Lauri Räpile kirjanik Mika Keränen. 

Skandinavistika vilistlane Mart Kuldkepp kirjutab võõrfiloloogia väljunditest tööturul.