Eesti keel on täpne

Emakeelepäeva ja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva puhul soovib Tartu Ülikool tuua esile eesti keele tähtsust eri elualadel. Kuula, mida arvab eesti keelest ja selle kasutamisest meie vilistlane, statistik ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Kristjan Jaak Peterson uskus sajandeid tagasi eesti keele ja kultuuri tulevikku. Uurides meie keele grammatikat ja väljendusvõimalusi, sillutas ta teed järgmistele keeleuurijatele. Samamoodi on oma elutööga tulevastele põlvedele teed rajanud Kristjan Jaagust 133 aastat hiljem sündinud Ene-Margit Tiit. Ta on pühendanud suure osa oma elust teadusele ja eesti keele rikastamisele. Tema tehtud terminitöö tõestab, et eesti keel ei ole pelgalt kirjanduse või igapäevase suhtluse keel, vaid ka täppisteaduse ja akadeemilise diskussiooni tugev tööriist. Eesti keel on täpne, nüansirikas ja võimeline väljendama ka keerukaid teaduslikke mõisteid.


Kuuekümnendate alguses, kui Tartu Ülikoolis hakati põhjalikumalt õpetama tõenäosusteooriat ja matemaatilist statistikat, tekkis vajadus erialaterminite järele. Esimesena võtsime arutelu aluseks kõigi uuritavate objektide hulga. Seda nimetatakse erinevates keeltes populatsiooniks või universumiks – oli see siis linnaelanike hulk või näiteks jõudluskontrolli puhul lehmade hulk. Meile need terminid kumbki eriti ei meeldinud ja peale arutelusid mõtlesime välja sõna üldkogum.

 

Uuritavaid konkreetseid objekte nimetati erinevates uuringutes toona väljavõtukogumiks, ka võendiks. Lõpuks jäime valimi juurde ja sellest tuleneb ka valimkeskmine, valikuuringute teooria. Meile tundus, et need sõnad olid piisavalt täpsed, sest eesti keel on täpne. 

Ene-Margit Tiit, statistik ja emeriitprofessor


Vaata veel lugusid


Ene-Margit Tiidu karjäär

Tartu Ülikool, mis oli Petersoni vaimne kodu ja pani teda unistama eesti keelest kui kultuurkeelest, on olnud ka Ene-Margit Tiidu akadeemilise elu kese. Ta kaitses kandidaadi väitekirja (praegune doktoritöö) 1963. aastal puhta matemaatika (ridade teooria) alal professor Gunnar Kangro juhendamisel. Matemaatilise statistika eriala kujundajana kutsuti ta 1964. aastal Tartu Ülikooli tõenäosusteooriat ja matemaatilist statistikat õpetama. Sellest sai alguse viljakas teadlas- ja õppejõukarjäär.

Selle kõrval oli oluline tema töö ülikooli arvutuskeskuses statistikarühma teadusliku juhendajana ja teiste erialade teadlaste konsultandina rakendusstatistika alal. Sealjuures tegi ta koostööd antropoloogide, sotsioloogide, meedikute, pedagoogide, astronoomide ja paljude teiste erialade teadlastega.

Ta olnud üks Eesti statistikasõnavara loojatest. Tänu temale on eesti teaduskeelde kinnistunud sellised terminid nagu valim, valikkogum ja üldkogum. Ene-Margit Tiidu üheks suuremaks saavutuseks peetakse Tartu Ülikooli matemaatilise statistika kateedri (õppetooli) loomist. Sellest kasvas hiljem välja matemaatilise statistika instituut, mis koondus 2016. aastal koos matemaatika instituudiga matemaatika ja statistika instituudi alla. Pärast töötas ta paarkümmend aastat Statistikaametis, kus ta juhendas metoodiliselt kahe rahvaloenduse (2011 ja 2021) ettevalmistamist ning andis nõu statistika oskussõnavara arendamise ja kasutamise kohta. Praegu on Ene-Margit Tiit Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor.

Mõtteviis

Ene-Margit on kirjutanud ligi paarkümmend õppematerjali ja tosinajagu raamatuid. Lisaks terminite loomisele on ta andnud meile palju mõtteainet meie rahvuse ja keele kestmise üle. Oma raamatus „Me jääme püsima“ arutleb Ene-Margit, kuidas eesti rahva kestmajäämiseks on rahvaarvust veelgi olulisem see, et meie keel elaks ja areneks. „Igale meie lapsele tuleb nii koolis kui ka kodus öelda, et ta räägiks selget eesti keelt,“ on ta rõhutanud.

Tunnustus

Ene-Margit Tiitu on tema töö eest mitmel viisil tunnustatud. Ta on Helsingi Ülikooli audoktor, 2000. aastal pälvis ta Valge Tähe IV klassi teenetemärgi ja 2022. aastal sai ta elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. 2024. aasta sügisel lisati tema jalajäljed Tasku keskuse kõrval looklevale Tartu Teerajajate alleele. Tänavu pärjati ta Postimehe aasta arvamusliidri tiitliga, millega tunnustati teda tema põhjalike artiklite eest Eesti rahvastiku teemadel. Samuti nimetati ta jaanuaris Tartu linna aukodanikuks.

Eestikeelsesse magistriõppesse kandideerimise lõpuni on jäänud

Tule õpi esimeses eestikeelses ülikoolis!

Tutvu ülikooliga enne õpingute algust

Õpi õpetajaks sinule lähimas maailma tippülikoolis!

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!