Õendusteadus

Magistriõpe

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat , 120 EAP
Õppetöö vorm
sessioonõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
18
Õppetasu
tasuta

Magistriõppes omandad teadmised õendusteadusest, -juhtimisest ja -pedagoogikast ning see õppekava on ainus omataoline Eestis. Me käsitleme õppes õendust kui inimese eest hoolitsemist ja lähtume tervishoiu praktilistest vajadustest. Meil õpib üliõpilasi kaheksalt tervishoiu kutsealalt, mis rikastab su õpinguid ja soodustab interdistsiplinaarset koostööd tervishoius.

„Õendusteaduse õppimine avardas minu silmaringi, arendas analüütilist mõtlemist ja laiendas valikuvõimalusi tööjõuturul. Õppekava loogiline ülesehitus ja paindlikkus toetas töö kõrvalt õppimist. Suureks väärtuseks pean ka õpingute ajal saadud sõpru-tuttavaid, kellega suhtlen siiani.“ 

Merle Seera, vilistlane, õendusteaduse õppetooli assistent

Kuna õpingud toimuvad osakoormusega sessioonõppes, on sul valida, kas jagad oma õpingud kolmele või neljale aastale. Kolmveerandi õppest moodustab iseseisev töö, milles sind toetavad põhjalikud juhendid ja e-kursused. 
 

Auditoorne õpe on 12 nädalal õppeaastas. Seminarides jagatakse iseseisvast või rühmatööst saadud teadmisi, praktikumides lahendatakse probleemülesandeid ja loeng-diskussioonid eeldavad samuti aktiivset kaasatöötamist. 

Õendusteaduse magistriõpe on praktikakeskne, andes valmiduse töötada juhina tervishoiusüsteemis, aga ka terviseteaduste õppejõuna ning teha uurimis- ja arendustööd. 

Õppekava alusainete moodulis omandad sa teadmised õenduse filosoofilistest probleemidest ja õendusteadusliku teabe arendamisest ning oskused teha rakendusliku suunitlusega uurimistööd. 

Õenduspedagoogika ainetes õpid sa tundma õendushariduse spetsiifikat üldise hariduskorralduse kontekstis ning õppimise ja õpetamise aluseid. Omandad oskused koostada ainekava, tunnimudelit ja õppematerjale, valida asjakohaseid õppemeetodeid, luua elektroonilist õppekeskkonda ning tagasisidestada ja hinnata õpitulemusi.

Õendusjuhtimise ainetes õpid sa tundma organisatsiooni- ja juhtimisteooriaid, omandad oskused rakendada personalijuhtimise põhimõtteid kollektiivis, õpid analüüsima meditsiini- ja tööõiguslikke probleeme ning lahendama töös ette tulevaid kommunikatsiooniprobleeme. Samuti omandad sa teadmised kvaliteedijuhtimisest, tervishoiuteenuste rahastamisest ja projektipõhisest arendustööst. 

Õppeainetes omandatu kinnistavad üliõpilased erialapraktikal tervishoiukõrgkoolides, suuremates haiglates ja tervishoiusüsteemi juhtivates riigiasutustes. 

Image
tudengid

Meil õpetavad eri teadusharude praktikud ja õppejõud, sest edukaks juhtimiseks ja õpetamiseks on vaja mitmekülgseid teadmisi. Kasuliku õpi- ja koostöökogemuse saavad meie üliõpilased ainetest, kus õpetavad välislektorid. 

Uurimistööde juhendajad töötavad sageli suurtes tervishoiuasutustes ja -kõrgkoolides ning riigiasutustes. See võimaldab üliõpilastel olla kursis praktilistest vajadustest lähtuvate uurimisteemadega ning osaleda organisatsioonide uurimis- ja arendusprojektides. 

Meie üliõpilased ja vilistlased tutvustavad oma uurimistulemusi nii Eesti kui ka rahvusvahelistel konverentsidel ning eriala- ja teadusajakirjades. Samuti on üliõpilastel võimalik uurimisprojektides osaledes saada rahvusvahelise koostöö kogemusi. 

Image
lõpetajad

Õendusteaduse õppekava läbinu saab magistrikraadi terviseteaduses ning koos sellega varasemast avaramad karjäärivõimalused ja suurema konkurentsivõime tööjõuturul. 

Üle poole senistest õendusteaduse magistritest töötab Eesti suurimates tervishoiuasutustes. Enamik neist on eri tasandite õendusjuhid või tegutsevad näiteks koolitusjuhi, projektijuhi, kvaliteedijuhi, vastutava õena või muul juhtival ametikohal. 

Ligikaudu neljandik vilistlastest on asunud õppejõuna tööle Tartu Ülikooli või mõnda tervishoiukõrgkooli. Meie vilistlasi töötab ka ravimifirmades, kutseühendustes ja riigiasutustes. 

Lõpetajad on oodatud jätkama õpinguid doktoriõppes nii Eesti ülikoolides kui ka välismaal. 

Kandideerimiseks peab sul olema
 

Vastuvõtutingimused


Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

  • erialane kirjalik töö (50%),
  • erialakatse (50%).

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.

Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
 

Sisseastumiseksamid


Erialane kirjalik töö
 

 küsimused avalikustatakse 12. juunil 2024 nind töö tuleb esitada hiljemalt 27. juunil 2024

Õendusteaduse magistriõppesse astumiseks tuleb sooritada kaks võrdse osakaaluga eksamit: erialane kirjalik töö ja erialakatse. Erialakatsele pääseb kandidaat, kelle erialase kirjaliku töö tulemus on positiivne (st vähemalt 51 punkti).

Erialase kirjaliku töö ja erialakatse eesmärk on kindlaks teha magistriõppe kandidaadi valmisolek järjepidevaks iseseisvaks õppimiseks, erialaseks arenguks ning teadus- ja arendustööks.

Erialase kirjaliku töö koostab kandidaat kodus. Kandidaadil tuleb lugeda üht konkreetset magistritööd / teadusartiklit ning vastata selle põhjal kolmele küsimusele. Küsimused sisaldavad uurimistöö usaldusväärsuse hindamist ning uurimistulemuste rakendamist praktikas.

Kirjaliku töö maht on kokku 3 lehekülge (iga vastuse tarvis 1 lehekülg). Töö tuleb vormistada Wordi dokumendina, reavahe 1,5, kirjatüüp Times New Roman, tähemärgi suurus 12 punkti, veerised 2 cm, rööpjoondus. Esimese lehekülje paremasse nurka ja faili nimeks tuleb panna oma ees- ja perekonnanimi.

Töö kirjutamise aeg on kaks nädalat. Küsimused avalikustatakse peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi kodulehel 12. juunil 2024. Valmis töö tuleb saata aadressile ede.karner@ut.ee hiljemalt 27. juunil 2024. Kirjale tuleb juurde lisada ka mobiiltelefoni number ning enim kasutatav e-posti aadress.
 

Hindamine

Kirjalikus töös hinnatakse oskust arutleda uurimistulemuste usaldusväärsuse üle ning näha seoseid uurimistulemuste ja praktika vahel. Kirjaliku tööga võib kandidaat koguda maksimaalselt 100 punkti, positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.

Kirjalikud tööd antakse sisseastumiseksami komisjonile hindamiseks kodeeritult. Töö autor avalikustatakse pärast tulemuste selgumist.

 

Erialakatse
 

 4. või 5. juulil 2024 kell 9.00 Tartus aadressil Puusepa 1a ruumis 3054

Erialakatsel (kestus 20 min) vastab kandidaat küsimustele individuaalsete õpieesmärkide, arendustöö kogemuse, erialase kirjanduse lugemuse ning inglise keele oskuse kohta. Enne erialakatset on soovitatav tutvuda õendusteaduse magistriõppe õppekava ja õppeplaaniga.

Enne erialakatse algust antakse kandidaadile lugeda poole lehekülje pikkune ingliskeelne teadusartikli kokkuvõte. Kandidaadil on võimalik kasutada elektroonilist sõnastikku ja teha märkmeid. Katse ajal annab kandidaat loetust ülevaate suuliselt ja eesti keeles.
 

Hindamine

Erialakatsel hinnatakse valmisolekut järjepidevaks iseseisvaks õppimiseks ning erialaseks arenguks. Hinnatakse individuaalsete õpieesmärkide olemasolu, teadus- ja arendustöö valmidust, erialase kirjanduse lugemust ning ingliskeelse teksti mõistmist. Erialakatsega võib kandidaat koguda maksimaalselt 100 punkti, positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine magistriõppesse

Ede Kärner
Meditsiiniteaduste valdkond
Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
õppekorralduse spetsialist
L. Puusepa 1a-3058
+372 737 4181
+372 5398 0826 (4181)
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Info videointervjuul osalemise kohta Tartu Ülikooli kandideerimisel
20.03.2024
#sisseastumine
Ootame sind 10. aprillil andmeteaduse magistrikava infotundi.
19.03.2024
#õppimine #sisseastumine
Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval toimus haridusteaduste instituudis vestlusring „Õpetajaametist otse ja ausalt“, kus arutlesid õpetajaameti üle õppekava „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ esimese aasta üliõpilane Joonas Asumets, õppekava „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“ kolmanda aasta üliõpilane Brigitta Tikku ning õppekava „Klassiõpetaja“ värske vilistlane Elis Tõnisson, kes töötab Tartu Karlova Koolis 1. klassi juhatajana.
14.03.2024
#õppimine #sisseastumine
Teist või enamat korda tasuta õppimise piirangud
25.11.2021