Rahvatervishoid
Magistriõpe
1. veebruar
1. juuli
18. juuli
1. september
Terved inimesed on ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse arengu üks peamine eeldus. Rahvatervishoid on haiguste ennetamise, eluea pikendamise ning vaimse ja füüsilise tervise edendamise ja tugevdamise teadus ja kunst, milleks kasutatakse ühiskonna organiseeritud jõupingutusi. Rahvatervishoiu eriala on Eestis võimalik õppida ainult Tartu Ülikoolis.
„21. sajand kuulub tervise ja heaolu edendamisele ning süvitsi arusaam rahvatervisest muutub ülioluliseks. Sain magistriõppest tugevad alusteadmised sellest, kuidas tulla toime nii nakkushaiguste epideemiatega kui ka kujundada tervishoidu, toetudes andmetele ja tõenduspõhistele teadmistele.”
Õppima on oodatud kõik, kellel on bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon meditsiini, matemaatilise statistika, matemaatika, tervise-, sotsiaal- loodus- või majandusteaduste valdkonnas.
Meie magistriõppes õpid uurima rahvastiku tervist mõjutavaid tegureid ja protsesse ning nendevahelisi seoseid. Lisaks võetakse vaatluse alla muud ühiskonnas levivad protsessid, mis mõjutavad inimeste tervist ja tervisekäitumist.
Erialakursustel õpivad magistrandid, kuidas kirjeldada ja prognoosida haiguskoormust ja haiguste trende ning hinnata nende mõju riigi heaolule ja majandusele. Nad saavad ülevaate nakkus- ja krooniliste haiguste epidemioloogiast ja seirest. Süvendatult õpitakse tõenduspõhisuse aluseid tervisevaldkonnas ning terviseteenuste hindamise meetodeid, statistilist modelleerimist ja andmeanalüüsi.
Õppekohtumised on kavas intensiivsete tsüklitena kahel-kolmel päeval nädalas. Suur rõhk on üliõpilase iseseisval tööl kirjandusega.
Viimasel semestril sooritab üliõpilane tervisevaldkonna asutuses praktika. Praktika on võimalik läbida ka instituudi teadusprojektides osaledes või erialase töökogemuse arvestamise kaudu.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Rahvatervishoiu magistriõpe annab teadmised, oskused ja kogemused asjatundlikuks otsustamiseks, otsuste täitmiseks ja juhtimiseks ning iseseisvaks uurimis- ja arendustööks tervishoiu ja rahvatervishoiu valdkonnas.
Selliste oskustega spetsialiste ei ole Eestis praegu piisavalt. Nende teadmised on kõrgelt hinnatud ja õppekava edukalt lõpetanutel on lihtne leida endale sobiv ametikoht näiteks Tervise Arengu Instituudis, Sotsiaalministeeriumis, Terviseametis, Eesti Haigekassas või teadusasutustes.
Õppekava läbimine võimaldab alustada doktoriõpinguid, eelkõige terviseteadustes.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
8. või 9. juulil 2025 kell 9.00 Tartus aadressil Ravila 19 (Biomeedikum) ruumis 1024
Erialakatse eesmärk on hinnata magistriõppesse kandideerijate teadmisi tervise valdkonnas, suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning inglise keelest arusaamist. Inglise keele testi käigus hinnatakse kandidaadi keeleoskust. Testis on ligikaudu lehekülje pikkune inglisekeelne tekst, mille kohta esitatakse küsimusi.
Erialakatse koosneb kirjalikust (50%) ja suulisest osast (50%), mis on hinde kujunemisel võrdse kaaluga.
Erialakatse kirjalik osa seisneb tervisega seotud probleemi käsitlemises, mille käigus tuleb lisaks probleemi põhjendusele esitada selle lahendamise tegevuskava. Kirjalikus töös hinnatakse loovust ja argumentatsiooni ning oskust suhestada probleemi aja, koha ja seonduvate valdkondadega. Probleemi valik ja püstitus on kandidaadi määrata. Kirjaliku teksti pikkus on kuni 200 sõna ja selle koostamiseks on aega 60 minutit. Erialakatse ajal ei ole lubatud kasutada mistahes informatsiooniallikaid ega abivahendeid.
Erialakatse suuline osa seisneb vestluses komisjoni liikmetega ja põhineb kirjalikus osas koostatud teksti arutelul. Suulise osa käigus hinnatakse eelkõige probleemipüstituse läbimõeldust ja lahenduse teostatavust ning kandidaadi suulist eneseväljendus- ja argumenteerimisoskust. Samuti hinnatakse kandideerija motivatsiooni rahvatervishoiu erialal töötamiseks ja huvi selle valdkonna arendamise vastu.
Erialakatse suurim võimalik tulemus on 100 punkti. Kandideerimiseks vajalik väikseim punktide arv on 66 punkti.
Rahvatervishoiu raamatukogu RaTeRa
Tervise Arengu Instituut
Terviseamet
Maailma Terviseorganisatsioon WHO
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ECDC
