Arstiteadus
Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe
16. juuni
1. juuli
18. juuli
1. september
Arsti elukutse on ühiskonna suundumustest sõltumatu, kõrgelt hinnatud ja korralikult tasustatud. Tartu Ülikoolis arstiteaduse õppe läbinud on oodatud edasi õppima ja töötama nii Eestis kui ka mujal Euroopas.
„Arstiteaduse eriala on kõige huvitavam ja praktilisem valik. See annab avara maailmavaate ja visaduse närida ennast kas või läbi halli kivi kõige inspireerivamas keskkonnas. Tartu Ülikooli arstiõpe on baas selleks, et edasises elus ja valikutes oleks kogu maailm avatud.“
Et saada arstiks, on sul vaja esimese kuue aasta vältel pühenduda jäägitult õpingutele. Sel ajal on sul põhiõppes piisavalt aega otsustada, millisele kitsamale erialale soovid sa keskenduda pärast lõpetamist. Eriarstiõppes ehk residentuuris on valida näiteks peremeditsiini, kirurgia, anestesioloogia ja lastehaiguste eriala.
Esimesel kolmel kursusel saadud põhiteadmised ja laborites omandatud oskused annavad ülevaate inimkeha anatoomiast ja füsioloogiast, enamikust haigustest, nende spetsiifikast ning ravi- ja ennetamise võimalustest. Et tagada üliõpilastele võimalikult vahetu kontakt õppejõu ja õppeainega, õpitakse enamasti väiksemates rühmades.
Juba esimesest kursusest alates on teoreetiline ja praktiline õpe tihedalt seotud, kuid patsientidega hakkad sa kokku puutuma ning nendega töötamise kogemusi omandama alates kolmandast õppeaastast. Kliiniline õppetöö Tartu Ülikooli Kliinikumis on arstiteadlase igapäevaelu tundmaõppimise ning patsiendi uurimise ja ravimise kunsti omandamise alus.
Praktikumides saad esmase elulise kogemuse haiguste ennetus-, diagnostika- ja ravivõimalustest. Stuudiumi viimane aasta möödub sul juba täies mahus praktikal haiglas ja/või perearstikeskuses.
Tartu Ülikoolis saab arstiteadust õppida nii eesti keeles kui ka (tasulises õppes) inglise keeles.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Meie üliõpilastel on võimalus astuda Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi, mis esindab neid, korraldab üritusi ja hoolitseb üliõpilastel kollegiaalsuse kujunemise eest. Seltsi abiga toimuvad ka teaduskonverentsid, kus üliõpilased teevad põnevaid ettekandeid oma uurimistöödest. Sul on võimalik osaleda rahvusvahelises koostöös ning kliinilise või teadusliku välisvahetuse programmis. Seltsi ametlik häälepael on ajakiri Curare.
Kõiki meie üliõpilasi esindav meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu tegeleb aktiivselt nende huvide ja õiguste eest seismise, arstiõppe parendamise ning muude akadeemiliste teemadega.
Arstiteaduse kuueaastase õppe läbinuna saad üldarsti kutse ja sind kantakse arstide registrisse. Sa võid leida tööd ka tervishoiusüsteemis ja riigiasutustes ametniku või eksperdina.
Meie vilistlased moodustavad 99% Eesti arstkonnast ja on oodatud igas Eesti tervishoiuasutuses.
Teadushuvilistel on võimalik suunduda doktoriõppesse.
Teine võimalus on asuda eriarstiõppesse ehk residentuuri. Seal saad valida spetsialiseerumise eriala rohkem kui 40 seast ja õpe kestab kolm kuni viis aastat.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (30%),
- akadeemiline test (20%),
- füüsika ja keemia sisseastumiseksam (30%) ja
- sisseastumisintervjuu (20%).
NB! 11. või 12. klassi õpilasena üleriigilise bioloogia-, keemia-, füüsika- või matemaatikaolümpiaadi lõppvoorus üldpingereas kümne parima hulka jõudmise korral arvestatakse riigieksami, akadeemilise testi ning füüsika ja keemia sisseastumiseksami tulemuseks 100 punkti. Osaleda tuleb sisseastumisintervjuul.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Akadeemiline test
testi saab sooritada ühel korral, kas
- 22. märtsil 2025 Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Viljandis või Kuressaares;
- 5. aprillil 2025 Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus või Viljandis või
- 7. juulil 2025 Tartus või Tallinnas.
Märtsis ja aprillis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is 1.–10. märtsini 2025.
Juulis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is koos avalduse esitamisega 16. juunist 1. juulini 2025.
Akadeemilise testi eesmärgiks on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testiküsimustega ei kontrollita gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid loogiliste seoste loomise suutlikkust ja etteantud informatsiooni kasutamise oskust.
Testi ülesanded on probleemülesanded, mille puhul tuleb küsimustele vastata etteantud informatsiooni alusel. Ülesanded hõlmavad:
- diagrammidelt, tabelitest, kaartidelt info leidmist,
- seaduspärasuste mõistmist ruumilistes ja tasapinnalistes kujundites ning
- matemaatiliste probleemide lahendamist.
Testi lahendamiseks on aega 60 minutit ja selle aja jooksul tuleb vastata 15-40 küsimusele.
Loe akadeemilise testi kohta lähemalt.
Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada testi Scholastic Aptitude Test (SAT) tulemusega.
Akadeemilist testi hinnatakse 100 punkti süsteemis ja test on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Füüsika ja keemia sisseastumiseksam
9. juulil 2025 kell 10.00 või kell 13.00 Tartus aadressil Narva mnt 18 ruumides 2003, 2004, 2005, 2006, 2017, 2021, 2029 ja 2030
Keemia- ja füüsika sisseastumiseksami sooritamine toimub Tartu Ülikooli testide keskkonnas ja sellele saab registreeruda SAIS-is koos avalduse esitamisega. Sisseastuja saab testide keskkonda sisse logida talle antud kasutajatunnuse ning parooliga, mis väljastatakse testi toimumise kohas ID-kaardi alusel.
Sisseastumiseksami nii keemia kui ka füüsika osa vastamiseks on aega 60 minutit. Kokku on mõlema testi täitmiseks 120 minutit. Test on eesti keeles.
Kandidaat peab olema valmis, et testi sooritamise ajal on tal käepärast mustandipaber, pastapliiats ja kalkulaator, et teha mõningaid vahepealseid arvutusi.
Testi katkemisel mistahes põhjusel saab testi uuesti käivitada ja jätkata ainult kuni testi sulgemiseni.
Keemia osa
Keemia sisseastumiseksam põhineb põhikooli ja gümnaasiumi riikliku ainekava kohustuslikel kursusustel. Keemia eksam sisaldab eri tüüpi küsimusi ja ülesandeid. Keemia sisseastumiseksami osas on lubatud kasutada perioodilisustabelit, metallide pingerida ja lahustuvustabelit (on sisseastujal kasutatavad testide keskkonnas).
- Keemia põhikooli ainekava
- Keemia gümnaasiumi ainekava (kursused: „Keemia alused“, „Anorgaanilised ained“ ja „Orgaanilised ained“)
- Keemia sisseastumiseksami näidistöö
Keemia sisseastumiseksami digitaalsed näidisülesanded on lehel https://sisu.ut.ee/keemia-sisseastumiseksam/
Ettevalmistuseks vajalikud materjalid:
- Tamm, L. (2017), Keemia alused. Maurus, Tallinn.
- Tamm, L. (2019), Anorgaanilised ained. Maurus, Tallinn.
- Saar, M. (2014), Keemia alused. Töövihik. Maurus, Tallinn.
- Saar, M. (2020), Orgaanilised ained. Maurus, Tallinn.
- Saar, M. (2021), Orgaanilised ained. Töövihik. Maurus, Tallinn.
Soovituslikud materjalid:
- Tamm, L. (2008), Üldine ja anorgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile. I osa. Avita, Tallinn.
- Tamm, L. (2008), Üldine ja anorgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile. II osa. Avita, Tallinn.
- Tuulmets, A. (2002), Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumil , Avita, Tallinn.
- Tuulmets, A. (2006), Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumile I osa, Avita, Tallinn.
- Tuulmets, A. (2006), Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumile II osa, Avita, Tallinn.
- Karolin, L. (2006), Orgaaniline keemia, harjutustik, Avita, Tallinn.
- Tamm, L. (2011) Keemia riigieksamite ülesandeid. Soovitusi lahendamiseks, Atlex, Tartu.
Füüsika osa
Sisseastumiseksami füüsika osa järgib riiklikku ainekava. Eksam koosneb valik- ja vabavastustega küsimusest. Füüsika sisseastumiseksami osas on lubatud kasutada valemite lehte (antakse sisseastujale koos eksamiga).
Õppematerjalideks on opik.fyysika.ee-s olevad õpikud:
- Tempel, E. Füüsika 8. klassile, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/36
- Paaver, J., Tempel, E. Füüsika 9. klassile, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/70
- Tarkpea, K., Peil, I. Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/77
- Peil, I. Mehaanika. Perioodilised liikumised, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/78
- Murulaid, R. Elektromagnetism, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/61
- Reemann, M. Energia, https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/40
- Paaver, J. Mikro- ja megamaailma füüsika, peatükid 1 ja 2. https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/32
Füüsika sisseastumiseksami näidistöö
Hindamine
Sisseastumiseksamit hinnatakse 100 punkti süsteemis. Keemia osa eest on võimalik saada kuni 50 punkti ja füüsika osa eest samuti 50 punkti. Eksam on sooritatud, kui tulemus on kahe osa peale kokku vähemalt 51 punkti. Füüsika ja keemia sisseastumiseksami punktid moodustavad 30% kandidaadi vastuvõtu eksamite üldskoorist.
Sisseastumisintervjuu
14. või 15. juulil 2025 algusega kell 9.00 Tartus aadressil Ravila 19 ruumides 0012, 0013, 0014, 0088, 0089, 0092, 0093, 1015, 1024, 1026 või 1038
Sisseastumisintervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle akadeemilise testi tulemus on vähemalt 51 punkti 100st ja füüsika ja keemia sisseastumiseksami tulemus samuti vähemalt 51 punkti 100st. Sisseastumisintervjuu toimub eesti keeles.
Sisseastumisintervjuu eesmärk on selgitada välja üliõpilaskandidaadi
- suhtlemis- ja eneseväljendusoskus (sh eesti keele valdamine kõnes);
- teadmised õpingutest arstiteaduse õppekavadel;
- kutsesobivus.
Sisseastumisintervjuu struktuur
- intervjueeritava ja komisjoni liikmete tutvustus (1-2 min);
- komisjoni liikmete küsimused üliõpilaskandidaadi kutsesobivuse ja õppekava tundmise väljaselgitamiseks (8-9 min).
Hindamine
- suhtlemis- ja eneseväljendusoskust ning eesti keele valdamist (kuni 25 punkti);
- õpingute eripärade tundmist (kuni 25 punkti);
- kutsesobivust – hoiakute ja väärtuste vastavust elukutse eripäradele (kuni 50 punkti).
Hinde kujunemine: iga komisjoniliige hindab kandidaati vestluse käigus kolme ülaltoodud kriteeriumi alusel. Koondhinne kujuneb eksamikomisjoni liikmete hindepunktide keskmisena. Sisseastumisintervjuu tulemus on kuni 100 punkti. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti. Sisseastumisintervjuu punktid moodustavad 20% kandidaadi vastuvõtu eksamite üldskoorist.
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu
Ajakiri Eesti Arst
Terviseportaal inimene.ee
Tartu Ülikooli Kliinikum
Eesti Arstide Liit
Terviseamet
Arstivanne
Olles omandanud arstikutse, tänan oma õpetajaid.
Tõotan oma au ja südametunnistuse nimel, et pühendun
arstitöös inimese abistamisele ja humaansuse põhimõtete
teenimisele. Minu tegevuse sihiks olgu rahva tervise
säilitamine ja edendamine, haiguste ennetamine, haigete
ravimine ning nende kannatuste leevendamine.
Lähtun oma töös arstiteaduse põhimõtetest ja kasutan vaid
selliseid raviviise, mille tulemuslikkus on teaduslikult ja
eduka praktika kaudu tõendatud. Uuringu või raviviisi
soovitamisel austan patsiendi tahet ning teavitan teda nii
selle oodatavast kasust kui ka võimalikest ohtudest.
Suhtun oma kolleegidesse austusega ega keeldu abist, kui
nad oma patsiente ravides minu poole pöörduvad.
Täiendan pidevalt oma teadmisi ja oskusi ning jagan neid
oma kolleegidega. Hoian kõrgel arstikutse au nii patsientide
kui kogu ühiskonna ees.
Pean hoolikalt saladuses, mida patsiendiga seoses mulle
on usaldatud. Täidan oma arstikohust ühtviisi kõigi
patsientide suhtes, kedagi eelistamata. Miski ei saa mind
sundida oma oskusi kasutama arstieetika põhimõtete
vastu.
