„Õendusteaduse õppimine avardas minu silmaringi, arendas analüütilist mõtlemist ja laiendas valikuvõimalusi tööjõuturul. Õppekava loogiline ülesehitus ja paindlikkus toetas töö kõrvalt õppimist. Suureks väärtuseks pean ka õpingute ajal saadud sõpru-tuttavaid, kellega suhtlen siiani.“
Auditoorne õpe on 12 nädalal õppeaastas. Seminarides jagatakse iseseisvast või rühmatööst saadud teadmisi, praktikumides lahendatakse probleemülesandeid ja loeng-diskussioonid eeldavad samuti aktiivset kaasatöötamist.
Õendusteaduse magistriõpe on praktikakeskne, andes valmiduse töötada juhina tervishoiusüsteemis, aga ka terviseteaduste õppejõuna ning teha uurimis- ja arendustööd.
Õppekava alusainete moodulis omandad sa teadmised õenduse filosoofilistest probleemidest ja õendusteadusliku teabe arendamisest ning oskused teha rakendusliku suunitlusega uurimistööd.
Õenduspedagoogika ainetes õpid sa tundma õendushariduse spetsiifikat üldise hariduskorralduse kontekstis ning õppimise ja õpetamise aluseid. Omandad oskused koostada ainekava, tunnimudelit ja õppematerjale, valida asjakohaseid õppemeetodeid, luua elektroonilist õppekeskkonda ning tagasisidestada ja hinnata õpitulemusi.
Õendusjuhtimise ainetes õpid sa tundma organisatsiooni- ja juhtimisteooriaid, omandad oskused rakendada personalijuhtimise põhimõtteid kollektiivis, õpid analüüsima meditsiini- ja tööõiguslikke probleeme ning lahendama töös ette tulevaid kommunikatsiooniprobleeme. Samuti omandad sa teadmised kvaliteedijuhtimisest, tervishoiuteenuste rahastamisest ja projektipõhisest arendustööst.
Õppeainetes omandatu kinnistavad üliõpilased erialapraktikal tervishoiukõrgkoolides, suuremates haiglates ja tervishoiusüsteemi juhtivates riigiasutustes.
Meil õpetavad eri teadusharude praktikud ja õppejõud, sest edukaks juhtimiseks ja õpetamiseks on vaja mitmekülgseid teadmisi. Kasuliku õpi- ja koostöökogemuse saavad meie üliõpilased ainetest, kus õpetavad välislektorid.
Uurimistööde juhendajad töötavad sageli suurtes tervishoiuasutustes ja -kõrgkoolides ning riigiasutustes. See võimaldab üliõpilastel olla kursis praktilistest vajadustest lähtuvate uurimisteemadega ning osaleda organisatsioonide uurimis- ja arendusprojektides.
Meie üliõpilased ja vilistlased tutvustavad oma uurimistulemusi nii Eesti kui ka rahvusvahelistel konverentsidel ning eriala- ja teadusajakirjades. Samuti on üliõpilastel võimalik uurimisprojektides osaledes saada rahvusvahelise koostöö kogemusi.
Õendusteaduse õppekava läbinu saab magistrikraadi terviseteaduses ning koos sellega varasemast avaramad karjäärivõimalused ja suurema konkurentsivõime tööjõuturul.
Üle poole senistest õendusteaduse magistritest töötab Eesti suurimates tervishoiuasutustes. Enamik neist on eri tasandite õendusjuhid või tegutsevad näiteks koolitusjuhi, projektijuhi, kvaliteedijuhi, vastutava õena või muul juhtival ametikohal.
Ligikaudu neljandik vilistlastest on asunud õppejõuna tööle Tartu Ülikooli või mõnda tervishoiukõrgkooli. Meie vilistlasi töötab ka ravimifirmades, kutseühendustes ja riigiasutustes.
Lõpetajad on oodatud jätkama õpinguid doktoriõppes nii Eesti ülikoolides kui ka välismaal.
bakalaureusekraad terviseteaduses (õendusteaduses või füsioteraapias) või rakenduskõrgharidus õe, ämmaemanda, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, tervisekaitse spetsialisti, tervisedendaja, bioanalüütiku või radioloogiatehniku kutsealal.
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialalane kirjalik töö ja erialakatse.
Õendusteaduse magistriõppesse astumiseks tuleb sooritada kaks võrdse osakaaluga eksamit: erialane kirjalik töö ja erialakatse. Erialakatsele pääseb kandidaat, kelle erialase kirjaliku töö tulemus on positiivne (st vähemalt 51 punkti).
Erialase kirjaliku töö ja erialakatse eesmärk on kindlaks teha magistriõppe kandidaadi valmisolek järjepidevaks iseseisvaks õppimiseks, erialaseks arenguks ning teadus- ja arendustööks.
Erialase kirjaliku töö koostab kandidaat kodus. Kandidaadil tuleb lugeda üht konkreetset magistritööd / teadusartiklit ning vastata selle põhjal kolmele küsimusele. Küsimused sisaldavad uurimistöö usaldusväärsuse hindamist ning uurimistulemuste rakendamist praktikas.
Kirjaliku töö maht on kokku 3 lehekülge (iga vastuse tarvis 1 lehekülg). Töö tuleb vormistada Wordi dokumendina, reavahe 1,5, kirjatüüp Times New Roman, tähemärgi suurus 12 punkti, veerised 2 cm, rööpjoondus. Esimese lehekülje paremasse nurka ja faili nimeks tuleb panna oma ees- ja perekonnanimi.
Töö kirjutamise aeg on kaks nädalat. Küsimused avalikustatakse peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi kodulehel 15. juunil 2023. Valmis töö tuleb saata aadressile ede.karner@ut.ee hiljemalt 29. juunil 2023. Kirjale tuleb juurde lisada ka mobiiltelefoni number ning enim kasutatav e-posti aadress.
Hindamine
Kirjalikus töös hinnatakse oskust arutleda uurimistulemuste usaldusväärsuse üle ning näha seoseid uurimistulemuste ja praktika vahel. Kirjaliku tööga võib kandidaat koguda maksimaalselt 100 punkti, positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kirjalikud tööd antakse sisseastumiseksami komisjonile hindamiseks kodeeritult. Töö autor avalikustatakse pärast tulemuste selgumist.
Erialakatse toimub 06. ja 07. juuli 2023 kell 9.00 aadressil Puusepa 1a ruumis 3054, Tartu.
Erialakatsel (kestus 20 min) vastab kandidaat küsimustele individuaalsete õpieesmärkide, arendustöö kogemuse, erialase kirjanduse lugemuse ning inglise keele oskuse kohta. Enne erialakatset on soovitatav tutvuda õendusteaduse magistriõppe õppekava ja õppeplaaniga.
Enne erialakatse algust antakse kandidaadile lugeda poole lehekülje pikkune ingliskeelne teadusartikli kokkuvõte. Kandidaadil on võimalik kasutada elektroonilist sõnastikku ja teha märkmeid. Katse ajal annab kandidaat loetust ülevaate suuliselt ja eesti keeles.
Hindamine
Erialakatsel hinnatakse valmisolekut järjepidevaks iseseisvaks õppimiseks ning erialaseks arenguks. Hinnatakse individuaalsete õpieesmärkide olemasolu, teadus- ja arendustöö valmidust, erialase kirjanduse lugemust ning ingliskeelse teksti mõistmist. Erialakatsega võib kandidaat koguda maksimaalselt 100 punkti, positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.