„Õendusteaduse õppimine avardas minu silmaringi, arendas analüütilist mõtlemist ja laiendas valikuvõimalusi tööjõuturul. Õppekava loogiline ülesehitus ja paindlikkus toetas töö kõrvalt õppimist. Suureks väärtuseks pean ka õpingute ajal saadud sõpru-tuttavaid, kellega suhtlen siiani.“
Auditoorne õpe on 12 nädalal õppeaastas. Seminarides jagatakse iseseisvast või rühmatööst saadud teadmisi, praktikumides lahendatakse probleemülesandeid ja loeng-diskussioonid eeldavad samuti aktiivset kaasatöötamist.
Õendusteaduse magistriõpe on praktikakeskne, andes valmiduse töötada juhina tervishoiusüsteemis, aga ka terviseteaduste õppejõuna ning teha uurimis- ja arendustööd.
Õppekava alusainete moodulis omandad sa teadmised õenduse filosoofilistest probleemidest ja õendusteadusliku teabe arendamisest ning oskused teha rakendusliku suunitlusega uurimistööd.
Õenduspedagoogika ainetes õpid sa tundma õendushariduse spetsiifikat üldise hariduskorralduse kontekstis ning õppimise ja õpetamise aluseid. Omandad oskused koostada ainekava, tunnimudelit ja õppematerjale, valida asjakohaseid õppemeetodeid, luua elektroonilist õppekeskkonda ning tagasisidestada ja hinnata õpitulemusi.
Õendusjuhtimise ainetes õpid sa tundma organisatsiooni- ja juhtimisteooriaid, omandad oskused rakendada personalijuhtimise põhimõtteid kollektiivis, õpid analüüsima meditsiini- ja tööõiguslikke probleeme ning lahendama töös ette tulevaid kommunikatsiooniprobleeme. Samuti omandad sa teadmised kvaliteedijuhtimisest, tervishoiuteenuste rahastamisest ja projektipõhisest arendustööst.
Õppeainetes omandatu kinnistavad üliõpilased erialapraktikal tervishoiukõrgkoolides, suuremates haiglates ja tervishoiusüsteemi juhtivates riigiasutustes.
Meil õpetavad eri teadusharude praktikud ja õppejõud, sest edukaks juhtimiseks ja õpetamiseks on vaja mitmekülgseid teadmisi. Kasuliku õpi- ja koostöökogemuse saavad meie üliõpilased ainetest, kus õpetavad välislektorid.
Uurimistööde juhendajad töötavad sageli suurtes tervishoiuasutustes ja -kõrgkoolides ning riigiasutustes. See võimaldab üliõpilastel olla kursis praktilistest vajadustest lähtuvate uurimisteemadega ning osaleda organisatsioonide uurimis- ja arendusprojektides.
Meie üliõpilased ja vilistlased tutvustavad oma uurimistulemusi nii Eesti kui ka rahvusvahelistel konverentsidel ning eriala- ja teadusajakirjades. Samuti on üliõpilastel võimalik uurimisprojektides osaledes saada rahvusvahelise koostöö kogemusi.
Õendusteaduse õppekava läbinu saab magistrikraadi terviseteaduses ning koos sellega varasemast avaramad karjäärivõimalused ja suurema konkurentsivõime tööjõuturul.
Üle poole senistest õendusteaduse magistritest töötab Eesti suurimates tervishoiuasutustes. Enamik neist on eri tasandite õendusjuhid või tegutsevad näiteks koolitusjuhi, projektijuhi, kvaliteedijuhi, vastutava õena või muul juhtival ametikohal.
Ligikaudu neljandik vilistlastest on asunud õppejõuna tööle Tartu Ülikooli või mõnda tervishoiukõrgkooli. Meie vilistlasi töötab ka ravimifirmades, kutseühendustes ja riigiasutustes.
Lõpetajad on oodatud jätkama õpinguid doktoriõppes nii Eesti ülikoolides kui ka välismaal.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse ja sisseastumisintervjuu eesmärk on välja selgitada magistriõppe kandidaadi valmisolek järjepidevaks iseseisvaks õppimiseks, erialaseks arenguks ning teadus- ja arendustööks.
6. juulil 2026 kell 10.00, 13.00 või 16.00 Tartus aadressil Ravila 19 ruumis 1029 või 1030
Erialakatse on test, mis koosneb nii valikvastustega kui ka avatud küsimusest ja mis sooritatakse elektroonses keskkonnas Tartu Ülikooli arvutiklassis. Vastamiseks on aega kaks tundi.
Erialakatsega hinnatakse kandidaadi oskust:
Ettevalmistuseks vajalikud materjalid (kas teadusartiklid, magistritööd, dokumendid vms) avalikustatakse peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi kodulehel 29. juunil 2026.
Materjalid ja ka inglise-eesti sõnastik on katse sooritamise ajal eksamikeskkonnas kättesaadavad.
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ja positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
10. või 11. juulil 2026 veebikeskkonnas Zoom või
12. juulil 2026 Tartus aadressil L. Puusepa 1a ruumis 3054
Kandidaat, kes saavutab erialakatsel vähemalt 51 punkti 100-st, pääseb edasi sisseastumisintervjuule.
Intervjuu toimub kandidaadi soovil kas Zoomis või kohapeal ning see kestab 20 minutit.
Sisseastumisintervjuuga hinnatakse kandidaadi:
Enne sisseastumisintervjuud on soovitatav kandidaadil tutvuda õendusteaduse magistriõppekava, õppeplaani ja õendusteaduse õppetooli teadustöö suundadega 2024–2029.
Sisseastumisintervjuud hinnatakse 100-punkti süsteemis ja positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.