Ajakirjandus ja kommunikatsioon

Bakalaureuseõpe
Autor:
Andero Kalju

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat , 180 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
40
Õppetasu
tasuta

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe õppekava on tipptasemel ning loetud maailma 150 parima eriala hulka. Me väärtustame õppes üliõpilaste loomingulist mõtlemist, sotsiaalseid oskusi ja teaduslikku selgust, mille tagame uuenduslike õppemeetoditega. Meie vilistlased töötavad peamiselt ajakirjanike, toimetajate, saatejuhtide, pressiesindajate ja kommunikatsioonijuhtidena. 

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava on aidanud märkimisväärselt kaasa minu karjäärile ajakirjanikuna. See on andnud valdkonnast igakülgse arusaamise, hõlmates teemasid meediaeetikast jutuvestmiseni. Aastate jooksul sain siit ajakirjandusmaailmas edu saavutamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kõige enam olen aga tänulik ülikoolis tekkinud sõprussuhete eest. Kuigi kõik mu õpingukaaslased ei ole jäänud ajakirjanduse juurde, teavad nad hästi, mida selles valdkonnas töötamine tähendab. Tänu sellele saan alati pöörduda oma suuremate ja väiksemate muredega just nende poole.

Laura Kalam, vilistlane, Eesti Rahvusringhäälingu Washingtoni korrespondent

Mäletan, et hääl värises ja peopesad tõmbusid niiskeks, kui pidin esimesel kursusel mõnekümnele inimesele ettekandega esinema. Pidev praktika raadios ja teles juba esimesest ülikooliaastast alates on mind nüüdseks viinud esinema otse-eetrisse ligikaudu sajale tuhandele.

Eeva Esse, vilistlane, saatejuht

ÜTIs õpitud aastad on andnud mulle väga palju nii professionaalses mõttes kui lihtsalt elus. Ülikooliaastad õpetasid küll nii ajakirjandusteooriat kui -praktikat, aga eelkõige õpetasid nad mõtlema, analüüsima ja seoseid looma. Kõik need on muide oskused, milleta ajakirjanikutööd väga keeruline teha. Suure boonusena sain ülikoolist hulganisti praeguses töös vajalikke tutvusi ja otse loomulikult sõbrad kogu eluks, kes on siiamaani mu kõige lähedasemad inimesed. Olen siiani veendunud, et meie instituut on kõige lahedama vaibiga instituut kogu ülikoolis ja astun alati rõõmuga Lossi maja uksest sisse. 

Heleri All, vilistlane, ERR-i ajakirjanik
Image
RANKING

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava läbinute suurim eelis on tööandjate arvates hea teoreetiline ettevalmistus ning analüütiline pilk. Õppes on põhirõhk arutlustel ja seminaridel ning koos õpingukaaslastega suurtele küsimustele lahenduste otsimisel. Selle kõrval on juba õpingute algusest alates võimalus teha päriselt tööd: päris uudiseid ja päris kommunikatsioonitööd koostöös paljude organisatsioonidega.

Meie õpe on vaheldusrikas. Võid kohe esimestel ülikoolikuudel saada pakkumisi rakendada oma praktilisi oskusi. Meil on küll üliõpilaste päralt moodsa sisseseadega stuudio, aga kindlasti jõuad sa minna ka kaamera ja mikrofoniga tartlastega suhtlema.

Nii õppejõudude kui ka kaasüliõpilastega teed sa koostööd paljudes vormides, olgu see siis rühmatöö, teadusprojektis osalemine või oma väljaande loomine. Ülikoolis tuleb palju õppida ka iseseisvalt ning oma õpingute juhtimine on sinu võimalus ja kohustus.

Ajakirjanduse suunal õpid leidma ja mõistma infot ning edastama seda kaasahaaraval viisil. Sa õpid tegema nii traditsioonilisi ajalehe-, raadio- ja teleuudiseid kui ka digimeediasse sobivaid lugusid. Suur roll on reporteritööl, loovkirjutamisel, meediakriitikal, uudise alustel ja ajakirjandusžanride tundmaõppimisel. Õppetööna valminud lood tehakse avalikkusele kättesaadavaks ühiskonnateaduste instituudi portaalis Peegel. Praktikal käivad meie üliõpilased näiteks Eesti Päevalehes, Eesti Rahvusringhäälingus, Postimehes, Delfis ja TV3-s.

Meedia ja kommunikatsiooni suunal õpid, kuidas edastada erinevatele sihtrühmadele sõnumeid nii, et need saavutaksid soovitud eesmärgi. Tähtsal kohal on kuulamis- ja intervjueerimisoskuste arendamine. Sa õpid lähemalt tundma seda, kuidas toimivad ühiskond ja meedia, kuidas edukalt planeerida kommunikatsioonitegevusi ja kuidas neid ellu viia ning kuidas suunata erinevaid huvipooli koostööle. Üliõpilased käivad praktikal muu hulgas kommunikatsiooniagentuurides ja erinevate valdkondade ettevõtetes, aga ka ministeeriumides ja teistes avalikes organisatsioonides.

Image
tudengid

 

 

Meil on mõnusad auditooriumid, stuudio, kus on miljon pluss üks võimalust, ja üliõpilastoad.

Meie instituudi legendaarne üritus on üliõpilaste, õppejõudude ja vilistlaste Kevadgrill, samuti on rahvarohked meie jalgpalliturniirid, rebaste ristimine ja jõulupidu. Need viivad kokku üliõpilased ja eriala parimad praktikud, kelle seas võib olla sinu homne tööandja.

Ära maga maha ka tööandjate messi, ajakirjandusseltsi koosolekuid ja kommunikatsiooniklubi kohtumisi: need kõik on väärt ootamist ja osalemist.

Image
õppehoone

Meie vilistlased töötavad ajakirjanike, reporterite, toimetajate ja saatejuhtidena meedia- ja produktsioonifirmades. Samuti leiavad nad rakendust konsultantidena kommunikatsiooniagentuurides, pressiesindajate, avalike suhete spetsialistide, kommunikatsioonispetsialistide ja -juhtidena avaliku ja erasektori organisatsioonides.

Meie vilistlaste seas on muidugi ka ettevõtjaid ning teistel kommunikatsioonierialadel töötajaid, näiteks professionaalseid vlogijaid, blogijaid ja meediaanalüütikuid.

Kui tahad saada valdkonna tippspetsialistiks, ootame sind edasi õppima ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriõppesse.

Kandideerimiseks peab sul olema
 

Vastuvõtutingimused


Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

  1. erialakatse (60%),
  2. motivatsioonikiri (30%) ja
  3. eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (10%).

Iga vastuvõtutingimuse täitmise eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Koondtulemuse arvutamiseks korrutatakse iga vastuvõtutingimuse täitmise eest saadud punktid selle protsentuaalse osakaaluga ja seejärel punktid summeeritakse.

Kui kandidaadil ei ole riigieksami tulemust, arvestatakse tema motivatsioonikirja 30% ja erialakatset 70% ulatuses.

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega omandanud kandidaatidele.

Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Sisseastumiseksamid


Motivatsioonikiri
 

 tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 26. juunil 2024

Motivatsioonikiri annab esmase ülevaate kandidaadi õpimotivatsioonist ja seatud õppe-eesmärkidest, kokkupuutest erialaga (ajakirjandus ja kommunikatsioon) ning analüüsi- ja väljendusoskusest. Lisaks suunatakse kandidaate motivatsioonikirja kirjutamisega õpinguid ja eriala enda jaoks sügavamalt mõtestama.

Motivatsioonikirjal on kolm alateemat.

  1. Kokkupuude ajakirjanduse või kommunikatsiooni erialaga. Näiteks võid kirjeldada erialaga seotud praktilisi kogemusi (koolileht, meediat puudutav uurimistöö, ürituste korraldamine jm), erialaseid eeskujusid ja meediatarbimise harjumusi.
  2. Enda õpivajaduste kirjeldamine. Tutvu meie õppekavaga ja vali sealt kolm ainet, mis sind eriti huvitavad. Põhjenda, miks torkasid sulle silma just need ained, ja mida sa seal õppida loodad.
  3. Lühike arutlev essee. Vali üks teema järgnevatest. 

Essee teemad:

  • Kust jookseb minu eetiline piir ajakirjanikuna/kommunikatsioonijuhina?
    Lähtu oma eelistatavast erialast. Too kindlasti teksti illustreerivaid näiteid Eestist.
  • Millised sarnasused ja erinevused on ajakirjaniku/kommunikatsioonijuhi ja sisulooja (influenceri) tegutsemispõhimõtetes?
    Lähtu oma eelistatavast erialast. Too kindlasti teksti illustreerivaid näiteid Eestist.
  • Kuidas on muutunud ajakirjaniku/kommunikatsioonijuhi roll sotsiaalmeedia ajastul?
    Lähtu oma eelistatavast erialast. Too kindlasti teksti illustreerivaid näiteid Eestist.

Essees on võimalus näidata oma erialavaliku läbimõeldust, eeltööd ja teadmisi ning tekstidega töötamise oskust. Essee ja etteantud tekstid aitavad valmistuda intervjuuks.

Motivatsioonikirja pikkus koos esseega on ligikaudu 600–800 sõna.
 

Hindamine

Motivatsioonikiri annab ülevaate su erialasest valmisolekust ja motivatsioonist õppida ajakirjandust ja kommunikatsiooni.

Motivatsioonikirja hindame sajapunktisüsteemis järgmiste kriteeriumide alusel:

  1. erialavaliku põhjendamise läbimõeldus ja sisukus (20 punkti); 
  2. iseenda õpimotivatsiooni ja -vajaduste refleksioonivõimekus (20 punkti); 
  3. oskus leida õppekava kohta infot (10 punkti); 
  4. erialast probleemi käsitleva analüütilise teksti sidusus, loogiline ülesehitus ja argumenteeritus (30 punkti);
  5. üldine kirjaliku väljenduse oskus (20 punkti). 

Erialakatsele pääsemiseks pead motivatsioonikirja eest saama vähemalt 51 punkti. 

 

Erialakatse
 

 5. või 6. juulil 2024 kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom

Erialakatse toimub vestlusena vastuvõtukomisjoniga ja see kestab kuni 20 minutit.

Vestluse eesmärk on hinnata vahetus suhtluses kandidaadi

  • erialast motivatsiooni;
  • informeeritust Eesti ühiskonna ja meedia, aga ka tänapäeva maailma aktuaalsetest probleemidest (poliitikas, majanduses, sotsiaalvaldkonnas, kultuuris);
  • analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
  • erialaseid eeldusi (väljendus- ja esinemisoskus, aga näiteks ka toimetulek pingelises olukorras ja eetiline tundlikkus).

Erialakatsetel võtame arvesse ka avaldatud ajakirjanduslikke töid (kõigis meediakanalites, kaasa arvatud koolilehtedes) ja toimetuste soovitusi. Need võib vastuvõtukomisjonile esitada koos teiste sisseastumisdokumentidega.

Vestlus toimub Zoomi vahendusel ja see kestab kuni 20 minutit. Vestluse ajal peab kandidaadi kaamera olema sisse lülitatud. 
 

Hindamine

Erialakatset hindame sajapunktisüsteemis järgmiste kriteeriumide alusel:

  1. motiveeritus õppida ja töötada sellel erialal (20 punkti); 
  2. üldine ja erialane informeeritus (20 punkti); 
  3. analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus (20 punkti); 
  4. loovuse rakendamise ja probleemilahendamise oskus (20 punkti); 
  5. erialased eeldused (väljendus- ja esinemisoskus, toimetulek pingelises olukorras jt) (20 punkti). 

Erialakatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.


Eritingimusel kandideerimine


Ajakirjanduse ja kommunikatsioon õppekavale saab kandideerida eritingimusel olümpiaadi või võistluse tulemusega.

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Tutvu muudatustega tasuta õppimise korralduses

Brit Laak
programmijuht
Külliki Seppel
programmijuht
Nele Nemvalts
Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnateaduste instituut
õppekorralduse peaspetsialist
Lossi 36–217
+372 737 5355
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Rahvusvahelise teenusedisaini päeva puhul toimub 1. juunil kella 11 Pärnu kolledžis „Teenusedsaini päev", kus toimub ka Pärnu kolledži „Teenuste disaini ja juhtimise" magistriõppekava infotund.
09.05.2024
#sisseastumine
Valmistume koos Pärnu kolledžisse õppima tulekuks! Pärnu kolledži õppekavade infotundides räägitakse täpsemalt õppekavade sisust, tutvustatakse sisseastumistingimusi ning osalejatel on võimalik küsida õppetöö ning õppekava kohta küsimusi õppekava programmijuhilt.
03.05.2024
#tudengile #õppimine #sisseastumine
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava infoõhtu toimub 14. mail algusega kell 16.00
23.04.2024
#sisseastumine
Info Tartu Ülikooli eesti keele B2-taseme testi kohta.
19.04.2024