Ajakirjandus ja kommunikatsioon
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe õppekava on tipptasemel ning loetud maailma 150 parima eriala hulka. Me väärtustame õppes üliõpilaste loomingulist mõtlemist, sotsiaalseid oskusi ja teaduslikku selgust, mille tagame uuenduslike õppemeetoditega. Meie vilistlased töötavad peamiselt ajakirjanike, toimetajate, saatejuhtide, pressiesindajate ja kommunikatsioonijuhtidena.
„Mäletan, et hääl värises ja peopesad tõmbusid niiskeks, kui esimesel kursusel mõnekümnele inimesele ettekandega esinema pidin. Kuid pidev praktika raadios ja teles juba esimesest ülikooliaastast on mind tänaseks viinud esinema otse-eetrisse ligi sajale tuhandele."
Õppes on põhirõhk arutlustel, seminaridel ja koos õpingukaaslastega suurtele küsimustele lahenduste otsimisel. Tööandjad peavad meie üliõpilaste suurimaks eeliseks head teoreetilist ettevalmistust ja analüütilist pilku, kuid juba õpingute algusest saati on sul võimalus teha päris asja: päris uudiseid ja päris kommunikatsioonitööd päris organisatsioonides.
Koostööd nii õppejõudude kui ka kaasüliõpilastega teed paljudes vormides, olgu see siis rühmatöö, teadusprojektis osalemine või oma väljaande loomine. Ülikoolis tuleb palju õppida ka iseseisvalt ning oma õpingute juhtimine on sinu võimalus ja kohustus.
Õpe on vaheldusrikas. Juba esimestel ülikoolikuudel võid sa saada pakkumisi rakendada oma praktilisi oskusi. Meil on küll üliõpilaste päralt moodsa sisseseadega stuudio, aga kindlasti jõuad sa ka kaamera ja mikrofoniga tartlastega suhtlema.
Sul on võimalus spetsialiseeruda ajakirjanduse või kommunikatsiooni suunale või õppida mõlemat.
Ajakirjanduse suunal õpid leidma ja mõistma infot ning edastama seda kaasahaaraval viisil. Sa õpid tegema nii traditsioonilisi ajalehe-, raadio- ja teleuudiseid kui ka digimeediasse sobivaid lugusid. Suur roll on reporteritööl, meediakriitikal, loovkirjutamisel, uudise alustel ja ajakirjandusžanride tundmaõppimisel. Õppetööna valminud lood tehakse avalikkusele kättesaadavaks ühiskonnateaduste instituudi portaalis Peegel. Praktikal käivad meie üliõpilased näiteks Eesti Päevalehes, Eesti Rahvusringhäälingus, Postimehes, Delfis ja TV3-s.
Kommunikatsiooni suunal õpid, kuidas edastada sõnumeid nii, et need saavutaksid soovitud eesmärgi. Sa õpid lähemalt tundma seda, kuidas toimib ühiskond, kuidas edukalt planeerida kommunikatsioonitegevusi ja kuidas suunata erinevaid huvipooli koostööle. Tähtis on kuulamistreening ja intervjueerimine ning praktiline suhtekorraldus. Üliõpilased käivad praktikal muu hulgas ministeeriumides, suhtekorraldusbüroodes, moe- ja loomeettevõtetes ning kõrgkoolides.
Meil on mõnusad auditooriumid, miljon pluss üks võimalust pakkuv stuudio ja üliõpilastoad.
Legendaarsed üritused on üliõpilaste, õppejõudude ja vilistlaste kevadgrill, jalgpalliturniirid ja rebaste ristimine. Need viivad kokku üliõpilased ja eriala parimad praktikud, kelle seas võib olla sinu homne tööandja.
Ära maga maha ka tööandjate messi, ajakirjandusseltsi koosolekuid ega kommunikatsiooniklubi kohtumisi – need kõik on väärt ootamist ja osalemist.
Ajakirjanduse suuna vilistlased töötavad ajakirjanike, reporterite, toimetajate ja saatejuhtidena meedia- ja produktsioonifirmades. Kommunikatsiooni suunal õppinud leiavad rakendust pressiesindaja, avalikkussuhete töötaja, kommunikatsioonispetsialisti või -juhina avalikus või erasektoris.
Meie vilistlaste seas on ka ettevõtjaid ning teistel kommunikatsioonierialadel töötajaid, näiteks professionaalseid vlogijaid ja blogijaid, kommunikatsioonikonsultante ja meediaanalüütikuid.
Kui tahad saada tippspetsialistiks, ootame sind edasi õppima ajakirjanduse ja kommunikatsioonijuhtimise magistriõppesse.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.
Motivatsioonikiri annab esmase ülevaate kandidaadi õpimotivatsioonist ja seatud õppe-eesmärkidest, eelnevast kokkupuutest erialaga (ajakirjandus ja kommunikatsioon) ning analüüsi- ja väljendusoskusest. Lisaks suunatakse kandidaate motivatsioonikirjaga enda jaoks õpinguid ja eriala sügavamalt mõtestama.
Motivatsioonikiri koosneb kolmest alateemast:
- kokkupuude erialaga, erialased eeskujud;
- enda õpivajaduste kirjeldamine, mis peaks põhinema õppekava ja seal olevate kursuste sisu ja õpiväljunditega tutvumisel;
- ühe erialase probleemi lühianalüüs.
Motivatsioonikirja pikkus on orienteeruvalt 600-800 sõna.
Hindamine
Motivatsioonikiri annab ülevaate kandidaadi erialasest valmisolekust ja motivatsioonist ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekaval õppida.
Motivatsioonikirja hindamine toimub 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- erialavaliku põhjendamise läbimõeldus ja sisukus (20p);
- iseenda õpimotivatsiooni ja -vajaduste refleksioonivõimekus (20p);
- oskus leida õppekava kohta infot (10p);
- erialast probleemi käsitleva analüütilise teksti sidusus, loogiline ülesehitus ja argumenteeritus (30 p);
- üldine kirjalik eneseväljendusoskus (20p).
Erialakatsele pääsemiseks peab motivatsioonikirja eest saama vähemalt 51 punkti.
Erialakatse toimub vestluse vormis 7. ja 8. juulil 2023, alates kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom.
Erialakatse toimub vestlusena vastuvõtukomisjoniga ning on suunatud sellele, et:
- hinnata vahetus suhtluses üliõpilaskandidaadi erialast motivatsiooni;
- informeeritust Eesti ühiskonna ja meedia, aga ka tänapäeva maailma aktuaalsetest probleemidest (poliitikas, majanduses, sotsiaalvaldkonnas, kultuuris);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
- erialaseid eeldusi (väljendus- ja esinemisoskust, aga näiteks ka toimetulekut pingelises olukorras ja eetilist tundlikkust)
Erialakatsetel võetakse arvesse ka avaldatud ajakirjanduslikke töid (kõigis meediakanalites, kaasa arvatud koolilehtedes) ja toimetuste soovitusi, neid võib vastuvõtukomisjonile esitada koos teiste sisseastumisdokumentidega või võtta kaasa erialakatsele.
Vestluse pikkus on kuni 20 minutit, see võib vajadusel toimuda BigBlueButton distantssuhtluse keskkonna vahendusel. Sel juhul peab kandidaadil olema valmisolek kaamera sisselülitamiseks.
Hindamine
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal (20 p);
- üldine ja erialane informeeritus (20p);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus (20p);
- loovuse rakendamise ja probleemilahendamise oskus (20p);
- erialased eeldused (väljendus- ja esinemisoskus, toimetulek pingelises olukorras jt) (20p).
Komisjonile esitatud ajakirjanduslike tööde eest on võimalik saada kuni 5 lisapunkti.
Erialakatse on positiivselt sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 60% ulatuses
- motivatsioonikirja 30% ulatuses
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 10% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Ühiskonnateaduste instituut Facebookis
Vaata meie 2014. aasta kolmanda kursuse üliõpilaste tehtud videot tollastele esimese kursuse üliõpilastele
