Tere! Oled jõudnud Tartu Ülikooli uuele veebilehele. Kuna see on alles väga värske, võib ette tulla tõrkeid. Tegeleme nendega esimesel võimalusel. Tagasisidet ning teateid tõrgetest ootame tagasisidevormi kaudu. Aitäh!
Ajakirjandus ja kommunikatsioon
13. juuni
29. juuni
12. juuli
29. august
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe õppekava on tipptasemel ning loetud maailma 150 parima eriala hulka. Me väärtustame õppes üliõpilaste loomingulist mõtlemist, sotsiaalseid oskusi ja teaduslikku selgust, mille tagame uuenduslike õppemeetoditega. Meie vilistlased töötavad peamiselt ajakirjanike, toimetajate, saatejuhtide, pressiesindajate ja kommunikatsioonijuhtidena.
„Mäletan, et hääl värises ja peopesad tõmbusid niiskeks, kui esimesel kursusel mõnekümnele inimesele ettekandega esinema pidin. Kuid pidev praktika raadios ja teles juba esimesest ülikooliaastast on mind tänaseks viinud esinema otse-eetrisse ligi sajale tuhandele."
Õppetöö
Õppes on põhirõhk arutlustel, seminaridel ja koos õpingukaaslastega suurtele küsimustele lahenduste otsimisel. Tööandjad peavad meie üliõpilaste suurimaks eeliseks head teoreetilist ettevalmistust ja analüütilist pilku, kuid juba õpingute algusest saati on sul võimalus teha päris asja: päris uudiseid ja päris kommunikatsioonitööd päris organisatsioonides.
Koostööd nii õppejõudude kui ka kaasüliõpilastega teed paljudes vormides, olgu see siis rühmatöö, teadusprojektis osalemine või oma väljaande loomine. Ülikoolis tuleb palju õppida ka iseseisvalt ning oma õpingute juhtimine on sinu võimalus ja kohustus.
Õpe on vaheldusrikas. Juba esimestel ülikoolikuudel võid sa saada pakkumisi rakendada oma praktilisi oskusi. Meil on küll üliõpilaste päralt moodsa sisseseadega stuudio, aga kindlasti jõuad sa ka kaamera ja mikrofoniga tartlastega suhtlema.
Sul on võimalus spetsialiseeruda ajakirjanduse või kommunikatsiooni suunale või õppida mõlemat.
Ajakirjanduse suunal õpid leidma ja mõistma infot ning edastama seda kaasahaaraval viisil. Sa õpid tegema nii traditsioonilisi ajalehe-, raadio- ja teleuudiseid kui ka digimeediasse sobivaid lugusid. Suur roll on reporteritööl, meediakriitikal, loovkirjutamisel, uudise alustel ja ajakirjandusžanride tundmaõppimisel. Õppetööna valminud lood tehakse avalikkusele kättesaadavaks ühiskonnateaduste instituudi portaalis Peegel. Praktikal käivad meie üliõpilased näiteks Eesti Päevalehes, Eesti Rahvusringhäälingus, Postimehes, Delfis ja TV3-s.
Kommunikatsiooni suunal õpid, kuidas edastada sõnumeid nii, et need saavutaksid soovitud eesmärgi. Sa õpid lähemalt tundma seda, kuidas toimib ühiskond, kuidas edukalt planeerida kommunikatsioonitegevusi ja kuidas suunata erinevaid huvipooli koostööle. Tähtis on kuulamistreening ja intervjueerimine ning praktiline suhtekorraldus. Üliõpilased käivad praktikal muu hulgas ministeeriumides, suhtekorraldusbüroodes, moe- ja loomeettevõtetes ning kõrgkoolides.
Õppekeskkonna kirjeldus
Meil on mõnusad auditooriumid, miljon pluss üks võimalust pakkuv stuudio ja üliõpilastoad.
Legendaarsed üritused on üliõpilaste, õppejõudude ja vilistlaste kevadgrill, jalgpalliturniirid ja rebaste ristimine. Need viivad kokku üliõpilased ja eriala parimad praktikud, kelle seas võib olla sinu homne tööandja.
Ära maga maha ka tööandjate messi, ajakirjandusseltsi koosolekuid ega kommunikatsiooniklubi kohtumisi – need kõik on väärt ootamist ja osalemist.
Peale lõpetamist
Ajakirjanduse suuna vilistlased töötavad ajakirjanike, reporterite, toimetajate ja saatejuhtidena meedia- ja produktsioonifirmades. Kommunikatsiooni suunal õppinud leiavad rakendust pressiesindaja, avalikkussuhete töötaja, kommunikatsioonispetsialisti või -juhina avalikus või erasektoris.
Meie vilistlaste seas on ka ettevõtjaid ning teistel kommunikatsioonierialadel töötajaid, näiteks professionaalseid vlogijaid ja blogijaid, kommunikatsioonikonsultante ja meediaanalüütikuid.
Kui tahad saada tippspetsialistiks, ootame sind edasi õppima ajakirjanduse ja kommunikatsioonijuhtimise magistriõppesse.
Vastuvõtutingimused
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse (vestlus).
Motivatsioonikiri esitatakse SAISis koos teiste kandideerimisdokumentidega.
Motivatsioonikiri annab esmase ülevaate kandidaadi õpimotivatsioonist ja seatud õppe-eesmärkidest, eelnevast kokkupuutest erialaga (ajakirjandus ja kommunikatsioon) ning analüüsi- ja väljendusoskusest. Lisaks suunatakse kandidaate motivatsioonikirjaga enda jaoks õpinguid ja eriala sügavamalt mõtestama.
Motivatsioonikiri koosneb kolmest alateemast:
- kokkupuude erialaga, erialased eeskujud;
- enda õpivajaduste kirjeldamine, mis peaks põhinema õppekava ja seal olevate kursuste sisu ja õpiväljunditega tutvumisel;
- ühe erialase probleemi lühianalüüs.
Motivatsioonikirja pikkus on orienteeruvalt 600-800 sõna.
Hindamine
Motivatsioonikiri annab ülevaate kandidaadi erialasest valmisolekust ja motivatsioonist ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekaval õppida.
Motivatsioonikirja hindamine toimub 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- erialavaliku põhjendamise läbimõeldus ja sisukus (max 20 p);
- iseenda õpimotsivatsiooni ja -vajaduste refleksioonivõimekus (max 20 p);
- oskus leida õppekava kohta infot (max 10 p);
- erialast probleemi käsitleva analüütilise teksti sidusus, loogiline ülesehitus ja argumenteeritus (max 30 p);
- üldine kirjalik eneseväljendusoskus (max 20 p).
Erialakatsele pääsemiseks peab motivatsioonikirja eest saama vähemalt 51 punkti.
Erialakatse (vestlus) toimub 8. ja 9. juulil 2022, alates kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom. Kandidaadil peab olema valmisolek kaamera sisselülitamiseks.
Erialakatse toimub vestlusena vastuvõtukomisjoniga ning ligi 20-minutiline vestlus on suunatud sellele, et:
- hinnata vahetus suhtluses üliõpilaskandidaadi erialast motivatsiooni;
- informeeritust Eesti ühiskonna ja meedia, aga ka tänapäeva maailma aktuaalsetest probleemidest (poliitikas, majanduses, sotsiaalvaldkonnas, kultuuris);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
- erialaseid eeldusi (väljendus- ja esinemisoskust, aga näiteks ka toimetulekut pingelises olukorras ja eetilist tundlikkust).
Erialakatsetel võetakse arvesse ka avaldatud ajakirjanduslikke töid (kõigis meediakanalites, kaasa arvatud koolilehtedes) ja toimetuste soovitusi. Neid võib vastuvõtukomisjonile esitada koos teiste sisseastumisdokumentidega või võtta kaasa erialakatsele.
Hindamine
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal (max 20 p);
- üldine ja erialane informeeritus (max 20 p);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus (max 20 p);
- loovuse rakendamise ja probleemilahendamise oskus (max 20 p);
- erialased eeldused (väljendus- ja esinemisoskus, toimetulek pingelises olukorras jt) (max 20 p).
Komisjonile esitatud ajakirjanduslike tööde eest on võimalik saada kuni 5 lisapunkti.
Erialakatse on positiivselt sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 60% ulatuses
- motivatsioonikirja 30% ulatuses
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 10% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Lisalugemist
Ühiskonnateaduste instituut Facebookis
Vaata meie 2014. aasta kolmanda kursuse üliõpilaste tehtud videot tollastele esimese kursuse üliõpilastele
