Ajakirjandus ja kommunikatsioon

Bakalaureuseõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

28. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

11. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

4. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat , 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
40
Õppetasu
tasuta

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe õppekava on tipptasemel ning loetud maailma 150 parima eriala hulka. Me väärtustame õppes üliõpilaste loomingulist mõtlemist, sotsiaalseid oskusi ja teaduslikku selgust, mille tagame uuenduslike õppemeetoditega. Meie vilistlased töötavad peamiselt ajakirjanike, toimetajate, saatejuhtide, pressiesindajate ja kommunikatsioonijuhtidena. 

„Mäletan, et hääl värises ja peopesad tõmbusid niiskeks, kui esimesel kursusel mõnekümnele inimesele ettekandega esinema pidin. Kuid pidev praktika raadios ja teles juba esimesest ülikooliaastast on mind tänaseks viinud esinema otse-eetrisse ligi sajale tuhandele." 

Eeva Esse, vilistlane, saatejuht
Image
RANKING

Õppes on põhirõhk arutlustel, seminaridel ja koos õpingukaaslastega suurtele küsimustele lahenduste otsimisel. Tööandjad peavad meie üliõpilaste suurimaks eeliseks head teoreetilist ettevalmistust ja analüütilist pilku, kuid juba õpingute algusest saati on sul võimalus teha päris asja: päris uudiseid ja päris kommunikatsioonitööd päris organisatsioonides. 

Koostööd nii õppejõudude kui ka kaasüliõpilastega teed paljudes vormides, olgu see siis rühmatöö, teadusprojektis osalemine või oma väljaande loomine. Ülikoolis tuleb palju õppida ka iseseisvalt ning oma õpingute juhtimine on sinu võimalus ja kohustus.  

Õpe on vaheldusrikas. Juba esimestel ülikoolikuudel võid sa saada pakkumisi rakendada oma praktilisi oskusi. Meil on küll üliõpilaste päralt moodsa sisseseadega stuudio, aga kindlasti jõuad sa ka kaamera ja mikrofoniga tartlastega suhtlema.   

Sul on võimalus spetsialiseeruda ajakirjanduse või kommunikatsiooni suunale või õppida mõlemat.  

Ajakirjanduse suunal õpid leidma ja mõistma infot ning edastama seda kaasahaaraval viisil. Sa õpid tegema nii traditsioonilisi ajalehe-, raadio- ja teleuudiseid kui ka digimeediasse sobivaid lugusid. Suur roll on reporteritööl, meediakriitikal, loovkirjutamisel, uudise alustel ja ajakirjandusžanride tundmaõppimisel. Õppetööna valminud lood tehakse avalikkusele kättesaadavaks ühiskonnateaduste instituudi portaalis Peegel. Praktikal käivad meie üliõpilased näiteks Eesti Päevalehes, Eesti Rahvusringhäälingus, Postimehes, Delfis ja TV3-s.  
  
Kommunikatsiooni suunal õpid, kuidas edastada sõnumeid nii, et need saavutaksid soovitud eesmärgi. Sa õpid lähemalt tundma seda, kuidas toimib ühiskond, kuidas edukalt planeerida kommunikatsioonitegevusi ja kuidas suunata erinevaid huvipooli koostööle. Tähtis on kuulamistreening ja intervjueerimine ning praktiline suhtekorraldus. Üliõpilased käivad praktikal muu hulgas ministeeriumides, suhtekorraldusbüroodes, moe- ja loomeettevõtetes ning kõrgkoolides.   

Image
tudengid

 

 

Meil on mõnusad auditooriumid, miljon pluss üks võimalust pakkuv stuudio ja üliõpilastoad.  

Legendaarsed üritused on üliõpilaste, õppejõudude ja vilistlaste kevadgrill, jalgpalliturniirid ja rebaste ristimine. Need viivad kokku üliõpilased ja eriala parimad praktikud, kelle seas võib olla sinu homne tööandja.  

Ära maga maha ka tööandjate messi, ajakirjandusseltsi koosolekuid ega kommunikatsiooniklubi kohtumisi – need kõik on väärt ootamist ja osalemist.  

Image
õppehoone

Ajakirjanduse suuna vilistlased töötavad ajakirjanike, reporterite, toimetajate ja saatejuhtidena meedia- ja produktsioonifirmades. Kommunikatsiooni suunal õppinud leiavad rakendust pressiesindaja, avalikkussuhete töötaja, kommunikatsioonispetsialisti või -juhina avalikus või erasektoris.  

Meie vilistlaste seas on ka ettevõtjaid ning teistel kommunikatsioonierialadel töötajaid, näiteks professionaalseid vlogijaid ja blogijaid, kommunikatsioonikonsultante ja meediaanalüütikuid.  

Kui tahad saada tippspetsialistiks, ootame sind edasi õppima ajakirjanduse ja kommunikatsioonijuhtimise magistriõppesse. 

 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.

Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is

Motivatsioonikiri annab esmase ülevaate kandidaadi õpimotivatsioonist ja seatud õppe-eesmärkidest, eelnevast kokkupuutest erialaga (ajakirjandus ja kommunikatsioon) ning analüüsi- ja väljendusoskusest. Lisaks suunatakse kandidaate motivatsioonikirjaga enda jaoks õpinguid ja eriala sügavamalt mõtestama.

Motivatsioonikiri koosneb kolmest alateemast:

  1. Kokkupuude ajakirjanduse või kommunikatsiooni erialaga. Näiteks võid kirjeldada erialaga seotud praktilisi kogemusi (koolileht, meediat puudutav uurimistöö, ürituste korraldamine jne); erialased eeskujud, kui neid on; meediatarbimise harjumused.
  2. Enda õpivajaduste kirjeldamine. Tutvu meie õppekavaga ning vali sealt kolm ainet, mis sind eriliselt huvitavad. Põhjenda, miks just need ained sulle huvi pakuvad ning mida sealt õppida loodad.
  3. Lühike arutlev essee ühel teemal kolmest võimalikust.

Essee teemad:

  • Kust jookseb minu eetiline piir ajakirjaniku, kommunikatsioonijuhi või meediatöötajana? Too kindlasti teksti illustreerivaid näiteid Eestist.
  • Millised sarnasused ja erinevused on ajakirjaniku või kommunikatsioonijuhi ja sisuloojate (influencerite) tegutsemispõhimõtetes? Too kindlasti teksti illustreerivaid näiteid Eestist.
  • Milline on ajakirjaniku või kommunikatsioonijuhi roll infosõjas?

Vastamisel vali üks erialane roll, ei pea arutlema kõigi üle korraga. Keelatud on kirjutamisel kasutada kõrvalist abi (sh ka tekstiroboteid). Kõik tekstid läbivad kontrolli, kui tuvastame rikkumise, saab motivatsioonikiri 0 punkti.

Essee kirjutamisel kasuta tekste, mis on üleval siin.

Etteantud tekstidest vali kaks kõnetavamat ning arutle valitud teema raames neis tekstides olevate ideede üle. Essees on võimalus näidata oma erialavaliku läbimõeldust, eeltööd, varasemaid teadmisi ning tekstidega töötamise oskust. Essee ja etteantud tekstid aitavad ette valmistuda intervjuuks.

Motivatsioonikirja pikkus on orienteeruvalt 600-800 sõna.
 

Hindamine

Motivatsioonikiri annab ülevaate kandidaadi erialasest valmisolekust ja motivatsioonist ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekaval õppida.

Motivatsioonikirja hindamine toimub 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest: 

  1. erialavaliku põhjendamise läbimõeldus ja sisukus (20p); 
  2. iseenda õpimotivatsiooni ja -vajaduste refleksioonivõimekus (20p); 
  3. oskus leida õppekava kohta infot (10p); 
  4. erialast probleemi käsitleva analüütilise teksti sidusus, loogiline ülesehitus ja argumenteeritus (30 p);
  5. üldine kirjalik eneseväljendusoskus (20p). 

Erialakatsele pääsemiseks peab motivatsioonikirja eest saama vähemalt 51 punkti. 

Erialakatse toimub vestluse vormis 7. ja 8. juulil 2023, alates kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom.
 

Erialakatse toimub vestlusena vastuvõtukomisjoniga ning on suunatud sellele, et:

  • hinnata vahetus suhtluses üliõpilaskandidaadi erialast motivatsiooni;
  • informeeritust Eesti ühiskonna ja meedia, aga ka tänapäeva maailma aktuaalsetest probleemidest (poliitikas, majanduses, sotsiaalvaldkonnas, kultuuris);
  • analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
  • erialaseid eeldusi (väljendus- ja esinemisoskust, aga näiteks ka toimetulekut pingelises olukorras ja eetilist tundlikkust)

Erialakatsetel võetakse arvesse ka avaldatud ajakirjanduslikke töid (kõigis meediakanalites, kaasa arvatud koolilehtedes) ja toimetuste soovitusi, neid võib vastuvõtukomisjonile esitada koos teiste sisseastumisdokumentidega või võtta kaasa erialakatsele.

Vestlus toimub Zoomi vahendusel ja selle pikkus on kuni 20 minutit. Vestluse jooksul on vajalik, et kandidaadi kaamera oleks sisse lülitatud. 
 

Hindamine

Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:

  1. motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal (20 p); 
  2. üldine ja erialane informeeritus (20p); 
  3. analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus (20p); 
  4. loovuse rakendamise ja probleemilahendamise oskus (20p); 
  5. erialased eeldused (väljendus- ja esinemisoskus, toimetulek pingelises olukorras jt) (20p). 

Komisjonile esitatud ajakirjanduslike tööde eest on võimalik saada kuni 5 lisapunkti.

Erialakatse on positiivselt sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • erialakatset 60% ulatuses
  • motivatsioonikirja 30% ulatuses
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 10% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Ajakirjandus ja kommunikatsioon õppekavale saab kandideerida eritingimustel olümpiaadi või võistluse tulemusega.
 

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Ühiskonnateaduste instituut Facebookis  

Vaata meie 2014. aasta kolmanda kursuse üliõpilaste tehtud videot tollastele esimese kursuse üliõpilastele  

Brit Laak
programmijuht
Nele Nemvalts
Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnateaduste instituut
õppekorralduse spetsialist
Lossi 36-217

Sotsiaalteaduste valdkonna dekanaat
Õppekorraldustalitus
õppekorralduse spetsialist
Lossi 36-217
Ühiskonnateaduste instituut
+372 737 5355
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
2023. aasta kevadel toimub esimest korda vastuvõtt Tartu Ülikooli Pärnu kolledži uue ja Eestis ainulaadse magistriõppekava „Persoonibrändipõhine ettevõtlus“ alusel.
27.04.2023
#sisseastumine
Kõrgharitud koolipsühholoogide suure puuduse tõttu võtab Tartu Ülikooli psühholoogia instituut koostöös Pärnu kolledžiga sel aastal vastu lisakursuse jagu koolipsühholoogia magistrante. 
20.04.2023
#õppimine #sisseastumine
Kui sa soovid oma õpinguid jätkata andmeteaduse magistriõppes, siis oled oodatud infotunnile, mis toimub 17. mail algusega kl 16 Zoomis.
10.04.2023
#sisseastumine
Sisseastujale olulised kuupäevad 2023. aastal.
05.04.2023