Skip to main content

Ajakirjandus ja kommunikatsioon

Bakalaureuseõpe

13. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat, 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
40
Õppetasu
tasuta

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe õppekava on tipptasemel ning loetud maailma 150 parima eriala hulka. Me väärtustame õppes üliõpilaste loomingulist mõtlemist, sotsiaalseid oskusi ja teaduslikku selgust, mille tagame uuenduslike õppemeetoditega. Meie vilistlased töötavad peamiselt ajakirjanike, toimetajate, saatejuhtide, pressiesindajate ja kommunikatsioonijuhtidena. 

„Mäletan, et hääl värises ja peopesad tõmbusid niiskeks, kui esimesel kursusel mõnekümnele inimesele ettekandega esinema pidin. Kuid pidev praktika raadios ja teles juba esimesest ülikooliaastast on mind tänaseks viinud esinema otse-eetrisse ligi sajale tuhandele." 

Eeva Esse, vilistlane, saatejuht
Image

Õppes on põhirõhk arutlustel, seminaridel ja koos õpingukaaslastega suurtele küsimustele lahenduste otsimisel. Tööandjad peavad meie üliõpilaste suurimaks eeliseks head teoreetilist ettevalmistust ja analüütilist pilku, kuid juba õpingute algusest saati on sul võimalus teha päris asja: päris uudiseid ja päris kommunikatsioonitööd päris organisatsioonides. 

Koostööd nii õppejõudude kui ka kaasüliõpilastega teed paljudes vormides, olgu see siis rühmatöö, teadusprojektis osalemine või oma väljaande loomine. Ülikoolis tuleb palju õppida ka iseseisvalt ning oma õpingute juhtimine on sinu võimalus ja kohustus.  

Õpe on vaheldusrikas. Juba esimestel ülikoolikuudel võid sa saada pakkumisi rakendada oma praktilisi oskusi. Meil on küll üliõpilaste päralt moodsa sisseseadega stuudio, aga kindlasti jõuad sa ka kaamera ja mikrofoniga tartlastega suhtlema.   

Sul on võimalus spetsialiseeruda ajakirjanduse või kommunikatsiooni suunale või õppida mõlemat.  

Ajakirjanduse suunal õpid leidma ja mõistma infot ning edastama seda kaasahaaraval viisil. Sa õpid tegema nii traditsioonilisi ajalehe-, raadio- ja teleuudiseid kui ka digimeediasse sobivaid lugusid. Suur roll on reporteritööl, meediakriitikal, loovkirjutamisel, uudise alustel ja ajakirjandusžanride tundmaõppimisel. Õppetööna valminud lood tehakse avalikkusele kättesaadavaks ühiskonnateaduste instituudi portaalis Peegel. Praktikal käivad meie üliõpilased näiteks Eesti Päevalehes, Eesti Rahvusringhäälingus, Postimehes, Delfis ja TV3-s.  
  
Kommunikatsiooni suunal õpid, kuidas edastada sõnumeid nii, et need saavutaksid soovitud eesmärgi. Sa õpid lähemalt tundma seda, kuidas toimib ühiskond, kuidas edukalt planeerida kommunikatsioonitegevusi ja kuidas suunata erinevaid huvipooli koostööle. Tähtis on kuulamistreening ja intervjueerimine ning praktiline suhtekorraldus. Üliõpilased käivad praktikal muu hulgas ministeeriumides, suhtekorraldusbüroodes, moe- ja loomeettevõtetes ning kõrgkoolides.   

Image

 

 

Meil on mõnusad auditooriumid, miljon pluss üks võimalust pakkuv stuudio ja üliõpilastoad.  

Legendaarsed üritused on üliõpilaste, õppejõudude ja vilistlaste kevadgrill, jalgpalliturniirid ja rebaste ristimine. Need viivad kokku üliõpilased ja eriala parimad praktikud, kelle seas võib olla sinu homne tööandja.  

Ära maga maha ka tööandjate messi, ajakirjandusseltsi koosolekuid ega kommunikatsiooniklubi kohtumisi – need kõik on väärt ootamist ja osalemist.  

Image

Ajakirjanduse suuna vilistlased töötavad ajakirjanike, reporterite, toimetajate ja saatejuhtidena meedia- ja produktsioonifirmades. Kommunikatsiooni suunal õppinud leiavad rakendust pressiesindaja, avalikkussuhete töötaja, kommunikatsioonispetsialisti või -juhina avalikus või erasektoris.  

Meie vilistlaste seas on ka ettevõtjaid ning teistel kommunikatsioonierialadel töötajaid, näiteks professionaalseid vlogijaid ja blogijaid, kommunikatsioonikonsultante ja meediaanalüütikuid.  

Kui tahad saada tippspetsialistiks, ootame sind edasi õppima ajakirjanduse ja kommunikatsioonijuhtimise magistriõppesse. 

 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)

  • tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam

Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.

Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is

Motivatsioonikiri annab esmase ülevaate kandidaadi õpimotivatsioonist ja seatud õppe-eesmärkidest, eelnevast kokkupuutest erialaga (ajakirjandus ja kommunikatsioon) ning analüüsi- ja väljendusoskusest. Lisaks suunatakse kandidaate motivatsioonikirjaga enda jaoks õpinguid ja eriala sügavamalt mõtestama.

Motivatsioonikiri koosneb kolmest alateemast 

  1. Kokkupuude ajakirjanduse või kommunikatsiooni erialaga. Näiteks võid kirjeldada erialaga seotud praktilisi kogemusi (koolileht, meediat puudutav uurimistöö, ürituste korraldamine jne); erialased eeskujud, kui neid on; meediatarbimise harjumused.
  2. Enda õpivajaduste kirjeldamine. Tutvu meie õppekavaga ning vali sealt kolm ainet, mis sind eriliselt huvitavad. Põhjenda, miks just need ained sulle huvi pakuvad ning mida sealt õppida loodad.
  3. Lühike arutlev essee ühel teemal kolmest võimalikust.

Essee teemad

  • Tahaksin ma olla ajakirjanik, kommunikatsioonijuht või meediatöötaja?
  • Mida peaks professionaalne ajakirjanik või kommunikatsioonijuht oskama?
  • Mis roll on ajakirjanikul või kommunikatsioonijuhil infosõjas?

Essee kirjutamisel tuleb kasutada tekste, mis on üleval lingil https://owncloud.ut.ee/owncloud/index.php/s/NaWs6FZsJGNBfNM

Vali etteantud tekstide hulgast kaks, mis Sind kõnetavad. Arutle oma valitud teema raames neis tekstides olevate ideede üle. Essee on võimalus näidata oma erialavaliku läbimõeldust, eeltööd, varasemaid teadmisi ning tekstidega töötamise oskust – kasuta seda! Essee ja etteantud tekstid aitavad Sul valmistuda ka intervjuuks. 

Motivatsioonikirja pikkus on kuni 1500 sõna. Motivatsioonikiri esitatakse SAISis koos teiste kandideerimisdokumentidega. 

Hindamine

Motivatsioonikiri annab ülevaate kandidaadi erialasest valmisolekust ja motivatsioonist ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekaval õppida.

Motivatsioonikirja hindamine toimub 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest: 

  1. erialavaliku põhjendamise läbimõeldus ja sisukus; 
  2. iseenda õpimotivatsiooni ja -vajaduste refleksioonivõimekus; 
  3. oskus leida õppekava kohta infot; 
  4. teksti sidusus, loogiline ülesehitus ja argumenteeritus; 
  5. üldine kirjalik eneseväljendusoskus. 

Erialakatsele pääsemiseks peab motivatsioonikirja eest saama vähemalt 51 punkti. 

Erialakatse toimub vestluse vormis 8. ja 9. juulil 2022, alates kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom. Kandidaadil peab olema valmisolek kaamera sisselülitamiseks.

Erialakatse toimub vestlusena vastuvõtukomisjoniga ning ligi 20- minutiline vestlus on suunatud sellele, et:

  • hinnata vahetus suhtluses üliõpilaskandidaadi erialast motivatsiooni;
  • informeeritust Eesti ühiskonna ja meedia, aga ka tänapäeva maailma aktuaalsetest probleemidest;
  • analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
  • erialaseid eeldusi (väljendus- ja esinemisoskust, loomingulisust, eetilist ja sotsiaalset tundlikkust ning toimetulekut pingelises olukorras).

Erialakatsel võetakse arvesse ka avaldatud ajakirjanduslikke või kommunikatsioonialaseid töid (kõigis meediakanalites, kaasa arvatud koolilehtedes) ja toimetuste soovitusi, neid võib vastuvõtukomisjonile esitada koos teiste sisseastumisdokumentidega. 

Hindamine

Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:

  1. motiveeritus sellel erialal õppimiseks; 
  2. üldine ja erialane informeeritus; 
  3. analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus; 
  4. loovuse rakendamise ja probleemilahendamise oskus; 
  5. erialased eeldused (väljendus- ja esinemisoskus, toimetulek pingelises olukorras jt). 

Komisjonile esitatud ajakirjanduslike või kommunikatsioonialaste tööde eest on võimalik saada kuni 5 lisapunkti. 

Erialakatse on positiivselt sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • erialakatset 60% ulatuses
  • motivatsioonikirja 30% ulatuses
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 10% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Ühiskonnateaduste instituut Facebookis  

Vaata meie 2014. aasta kolmanda kursuse üliõpilaste tehtud videot tollastele esimese kursuse üliõpilastele  

Nele Nemvalts
Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnateaduste instituut
õppekorralduse spetsialist
Lossi 36-217

Sotsiaalteaduste valdkonna dekanaat
Õppekorraldustalitus
õppekorralduse spetsialist
Lossi 36-217
Ühiskonnateaduste instituut
+372 737 5355
Kaspar Kruup
programmijuht
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
Jaga
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
Jaga
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
Jaga
12.02.2022
Jaga
09.02.2022