Ajakirjandus ja kommunikatsioon
Bakalaureuseõpe
16. juuni
Algab avalduste vastuvõtt
1. juuli
Lõpeb avalduste vastuvõtt
18. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
1. september
Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat
180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
40
Õppetasu
tasuta
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõppe õppekava on tipptasemel ning loetud maailma 150 parima eriala hulka. Me väärtustame õppes üliõpilaste loomingulist mõtlemist, sotsiaalseid oskusi ja teaduslikku selgust, mille tagame uuenduslike õppemeetoditega. Meie vilistlased töötavad peamiselt ajakirjanike, toimetajate, saatejuhtide, pressiesindajate ja kommunikatsioonijuhtidena.
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava on aidanud märkimisväärselt kaasa minu karjäärile ajakirjanikuna. See on andnud valdkonnast igakülgse arusaamise, hõlmates teemasid meediaeetikast jutuvestmiseni. Aastate jooksul sain siit ajakirjandusmaailmas edu saavutamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kõige enam olen aga tänulik ülikoolis tekkinud sõprussuhete eest. Kuigi kõik mu õpingukaaslased ei ole jäänud ajakirjanduse juurde, teavad nad hästi, mida selles valdkonnas töötamine tähendab. Tänu sellele saan alati pöörduda oma suuremate ja väiksemate muredega just nende poole.
Laura Kalam
vilistlane, Eesti Rahvusringhäälingu Washingtoni korrespondent
Mäletan, et hääl värises ja peopesad tõmbusid niiskeks, kui pidin esimesel kursusel mõnekümnele inimesele ettekandega esinema. Pidev praktika raadios ja teles juba esimesest ülikooliaastast alates on mind nüüdseks viinud esinema otse-eetrisse ligikaudu sajale tuhandele.
Eeva Esse-Sõõrumaa
vilistlane, saatejuht
ÜTIs õpitud aastad on andnud mulle väga palju nii professionaalses mõttes kui lihtsalt elus. Ülikooliaastad õpetasid küll nii ajakirjandusteooriat kui -praktikat, aga eelkõige õpetasid nad mõtlema, analüüsima ja seoseid looma. Kõik need on muide oskused, milleta ajakirjanikutööd väga keeruline teha. Suure boonusena sain ülikoolist hulganisti praeguses töös vajalikke tutvusi ja otse loomulikult sõbrad kogu eluks, kes on siiamaani mu kõige lähedasemad inimesed. Olen siiani veendunud, et meie instituut on kõige lahedama vaibiga instituut kogu ülikoolis ja astun alati rõõmuga Lossi maja uksest sisse.
Heleri All
vilistlane, ERR-i ajakirjanik
Image
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava läbinute suurim eelis on tööandjate arvates hea teoreetiline ettevalmistus ning analüütiline pilk. Õppes on põhirõhk arutlustel ja seminaridel ning koos õpingukaaslastega suurtele küsimustele lahenduste otsimisel. Selle kõrval on juba õpingute algusest alates võimalus teha päriselt tööd: päris uudiseid ja päris kommunikatsioonitööd koostöös paljude organisatsioonidega.
Meie õpe on vaheldusrikas. Võid kohe esimestel ülikoolikuudel saada pakkumisi rakendada oma praktilisi oskusi. Meil on küll üliõpilaste päralt moodsa sisseseadega stuudio, aga kindlasti jõuad sa minna ka kaamera ja mikrofoniga tartlastega suhtlema.
Nii õppejõudude kui ka kaasüliõpilastega teed sa koostööd paljudes vormides, olgu see siis rühmatöö, teadusprojektis osalemine või oma väljaande loomine. Ülikoolis tuleb palju õppida ka iseseisvalt ning oma õpingute juhtimine on sinu võimalus ja kohustus.
Ajakirjanduse suunal õpid leidma ja mõistma infot ning edastama seda kaasahaaraval viisil. Sa õpid tegema nii traditsioonilisi ajalehe-, raadio- ja teleuudiseid kui ka digimeediasse sobivaid lugusid. Suur roll on reporteritööl, loovkirjutamisel, meediakriitikal, uudise alustel ja ajakirjandusžanride tundmaõppimisel. Õppetööna valminud lood tehakse avalikkusele kättesaadavaks ühiskonnateaduste instituudi portaalis Peegel. Praktikal käivad meie üliõpilased näiteks Eesti Päevalehes, Eesti Rahvusringhäälingus, Postimehes, Delfis ja TV3-s.
Meedia ja kommunikatsiooni suunal õpid, kuidas edastada erinevatele sihtrühmadele sõnumeid nii, et need saavutaksid soovitud eesmärgi. Tähtsal kohal on kuulamis- ja intervjueerimisoskuste arendamine. Sa õpid lähemalt tundma seda, kuidas toimivad ühiskond ja meedia, kuidas edukalt planeerida kommunikatsioonitegevusi ja kuidas neid ellu viia ning kuidas suunata erinevaid huvipooli koostööle. Üliõpilased käivad praktikal muu hulgas kommunikatsiooniagentuurides ja erinevate valdkondade ettevõtetes, aga ka ministeeriumides ja teistes avalikes organisatsioonides.
Image
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudengid teevad reportaaži traditsioonilisel tööandjate messil.
Foto: Grete-Elisabeth Lauri
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Meil on mõnusad auditooriumid, stuudio, kus on miljon pluss üks võimalust, ja üliõpilastoad.
Meie instituudi legendaarne üritus on üliõpilaste, õppejõudude ja vilistlaste Kevadgrill, samuti on rahvarohked meie jalgpalliturniirid, rebaste ristimine ja jõulupidu. Need viivad kokku üliõpilased ja eriala parimad praktikud, kelle seas võib olla sinu homne tööandja.
Ära maga maha ka tööandjate messi, ajakirjandusseltsi koosolekuid ja kommunikatsiooniklubi kohtumisi: need kõik on väärt ootamist ja osalemist.
Image
Meie vilistlased töötavad ajakirjanike, reporterite, toimetajate ja saatejuhtidena meedia- ja produktsioonifirmades. Samuti leiavad nad rakendust konsultantidena kommunikatsiooniagentuurides, pressiesindajate, avalike suhete spetsialistide, kommunikatsioonispetsialistide ja -juhtidena avaliku ja erasektori organisatsioonides.
Meie vilistlaste seas on muidugi ka ettevõtjaid ning teistel kommunikatsioonierialadel töötajaid, näiteks professionaalseid vlogijaid, blogijaid ja meediaanalüütikuid.
Kui tahad saada valdkonna tippspetsialistiks, ootame sind edasi õppima ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriõppesse.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- motivatsioonikiri (30%),
- erialakatse (60%) ja
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (10%).
Iga vastuvõtutingimuse täitmise eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Koondtulemuse arvutamiseks korrutatakse iga vastuvõtutingimuse täitmise eest saadud punktid selle protsentuaalse osakaaluga ja seejärel punktid summeeritakse.
Kui kandidaadil ei ole riigieksami tulemust, arvestatakse tema motivatsioonikirja 30% ja erialakatset 70% ulatuses.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega omandanud kandidaatidele.
Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Motivatsioonikiri
tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 1. juulil 2025
Motivatsioonikiri annab esmase ülevaate kandidaadi õpimotivatsioonist ja seatud õppe-eesmärkidest, eelnevast kokkupuutest erialaga (ajakirjandus ja kommunikatsioon) ning analüüsi- ja väljendusoskusest. Lisaks suunatakse kandidaate motivatsioonikirjaga enda jaoks õpinguid ja eriala sügavamalt mõtestama.
Motivatsioonikiri koosneb kolmest alateemast:
- Kokkupuude ajakirjanduse või kommunikatsiooni erialaga. Näiteks võid kirjeldada erialaga seotud praktilisi kogemusi (koolileht, meediat puudutav uurimistöö, ürituste korraldamine jne); erialased eeskujud, kui neid on; meediatarbimise harjumused.
- Enda õpivajaduste kirjeldamine. Tutvu meie õppekavaga ning vali sealt kolm ainet, mis sind eriliselt huvitavad. Põhjenda, miks just need ained sulle huvi pakuvad ning mida sealt õppida loodad.
- Lühike arutlev essee ühel teemal kolmest võimalikust:
- Minu infotarbimise strateegiad: kuidas veendun info usaldusväärsuses, kui tarbin (sotsiaal)meediat?
- Kust jookseb minu eetiline piir ajakirjanikuna/kommunikatsioonijuhina*?
- Millised sarnasusi ja erinevusi näen ajakirjaniku/kommunikatsioonijuhi* ja sisulooja (influenceri) tegutsemispõhimõtetes?
*vali üks roll
Essees on võimalus näidata oma erialavaliku läbimõeldust, eeltööd ja teadmisi ning tekstidega töötamise oskust. Essee ja etteantud tekstid aitavad valmistuda intervjuuks.
Motivatsioonikirja pikkus koos esseega on ligikaudu 600–800 sõna.
Hindamine
Motivatsioonikiri annab ülevaate kandidaadi erialasest valmisolekust ja motivatsioonist ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekaval õppida.
Motivatsioonikirja hindamine toimub 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- erialavaliku põhjendamise läbimõeldus ja sisukus (kuni 20 punkti);
- iseenda õpimotivatsiooni ja -vajaduste refleksioonivõimekus (kuni 20 punkti);
- oskus leida õppekava kohta infot (kuni 10 punkti);
- erialast probleemi käsitleva analüütilise teksti sidusus, loogiline ülesehitus ja argumenteeritus (kuni 30 punkti);
- üldine kirjalik eneseväljendusoskus (kuni 20 punkti).
Erialakatsele pääsemiseks pead motivatsioonikirja eest saama vähemalt 51 punkti.
Erialakatse
11. või 12. juulil 2025 algusega kell 10.00 Tartus aadressil Lossi 36 ruumis 203, 204 või 221
Erialakatse toimub vestlusena vastuvõtukomisjoniga ning on suunatud sellele, et:
- hinnata vahetus suhtluses üliõpilaskandidaadi erialast motivatsiooni;
- informeeritust Eesti ühiskonna ja meedia, aga ka tänapäeva maailma aktuaalsetest probleemidest (poliitikas, majanduses, sotsiaalvaldkonnas, kultuuris);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
- erialaseid eeldusi (väljendus- ja esinemisoskust, aga näiteks ka toimetulekut pingelises olukorras ja eetilist tundlikkust).
Erialakatsetel võetakse arvesse ka avaldatud ajakirjanduslikke töid (kõigis meediakanalites, kaasa arvatud koolilehtedes) ja toimetuste soovitusi. Neid võib vastuvõtukomisjonile esitada SAISis koos sisseastumisdokumentidega.
Vestlus kestab kuni 20 minutit.
Hindamine
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal (kuni 20 p);
- üldine ja erialane informeeritus (kuni 20 p);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus (kuni 20 p);
- loovuse rakendamise ja probleemilahendamise oskus (kuni 20 p);
- erialased eeldused (väljendus- ja esinemisoskus, toimetulek pingelises olukorras jt) (kuni 20 p).
Erialakatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Ajakirjanduse ja kommunikatsioon õppekavale saab kandideerida eritingimusel olümpiaadi või võistluse tulemusega.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
19.03.2025
03.03.2025
