Infokorraldus
Rakenduskõrgharidusõpe
15. juuni
30. juuni
17. juuli
31. august
Eesti kui maailmas tuntud e-riik vajab väga infokorralduse asjatundjaid, kes oskavad hallata infot kiiresti muutuvas digitaalses keskkonnas. Infokorraldus on praktiline õppekava, mis sisaldab nii rakenduslikke aineid kui ka suures mahus praktikat. Sessioonõpe võimaldab sul õppida ka igapäevatöö ja pereelu kõrvalt.
Infokorralduse õppekava tugevus peitub selle ülekantavuses kõikidesse eluvaldkondadesse. Ole sa ametnik, juht või spetsialist - sinu oskus infot mõtestada ja väärindada määrab, kas sa juhid muutusi või muutused juhivad sind.
Infokorraldus õpetas mind nägema seoseid, esitama õigeid küsimusi ja juhtima erinevaid olukordi. Need oskused on andnud mulle julguse võtta vastu uusi rolle. Ülikool annab tiivad – kui kõrgele sa nendega lendad, sõltub juba sinust endast.
Info on võim, selle kasutamisega kaasneb vastutus.
Tule uuri, kuidas me infot vastutustundlikult haldame.
Meil on sessioonõpe, milles arvestame töötava õppija vajadusi ja võimalusi. Õppekohtumised toimuvad tavaliselt kaks korda kuus nädalalõppudel. Meie õppejõud armastavad kasutada aktiivõppemeetodeid, seepärast on sul palju seminare, praktikume ja arutelusid.
Osa õppest toimub e-keskkonnas. Tänu sellele leiavad meie juures oma paiga nii need üliõpilased, kes eelistavad seminaris arutleda, kui ka need, kellele meeldib pigem nokitseda iseseisvalt mõne ülesande kallal.
Infokorraldust õppides saad infospetsialistiks, kellele ei valmista organisatsioonis info haldamine raskusi. Tänapäeva infokorraldus on peamiselt digitaalne ning põhineb infosüsteemidel ja andmebaasidel. Seepärast on õppekavas praktilised õppeained, kus õpid kasutama mitmesuguseid infosüsteeme ja andmebaase ning koostama ja vormistama dokumente. Ühtlasi saad teada, millega tuleb arvestada infoõiguse ja -eetika küsimuste lahendamisel.
Omal valikul võid koguda lisateadmisi kas organisatsioonikommunikatsiooni, analüüsimeetodite või raamatukogunduse alal. Lisaks omandad infootsingu ja -analüüsi põhjalikud oskused ning tutvud kultuuripärandit hoidvate e-keskkondadega.
Õppes on tipptasemel teoreetiline teadmine seostatud praktilise kogemusega. Meie üliõpilased käivad praktikal näiteks raamatukogudes, muuseumides, arhiivides, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes, kohtutes, riigiametites, ministeeriumides, koolides ja meditsiiniasutustes.
Kõigi nende praktiliste oskuste saamise kõrval pead arvestama, et oled astunud Eesti rahvusülikooli. Õppides siinses sotsiaalteaduste valdkonnas, omandad sa laiema ettekujutuse ühiskonnast. Sa saad vastuse küsimusele, mis on sotsiaalteadused, kuidas väljendada ennast kaunis ja korrektses emakeeles ning kuidas analüüsida ja arendada oma eriala. Sa õpid ennast kehtestama ja oma ideid esitlema nii suuliselt kui ka kirjalikult ning nii eesti kui ka inglise keeles.
Erialaseks täienduseks saad valida sind huvitavaid õppeaineid üle ülikooli alates jaapani keelest kuni majanduse ja füüsikani.
Meie õppejõud on kõrgelt hinnatud spetsialistid, sealhulgas edukad praktikud.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Sa hakkad õppima väärika ajalooga hoones Tartu kesklinnas Toomemäel. Peale erialaraamatukogu on meil mõnusad auditooriumid, korralikult sisustatud arvutiklassid ja üliõpilastoad.
Oma ala parimate seas õppides lood ja suurendad sa tunduvalt enda erialast võrgustikku.
Instituudis korraldatakse palju üritusi, kus saad kaasa lüüa ning leida üliõpilaste ja vilistlaste seast mõttekaaslasi. Igal aastal peame jõulupidu, kevadel loome praktikutega sidemeid eriala tööandjate messil ja veedame kogu instituudiga ühise õhtu kevadgrillil.
Meie vilistlased on leidnud mitmesugust tööd nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas kohalikes omavalitsustes, kohtutes, ministeeriumides ning tööstus- ja teenindusettevõtetes.
Raamatukogunduse eriala lõpetanud töötavad peale selle mäluasutustes, see tähendab raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides.
Haridusteed saad jätkata Tartu Ülikooli info- ja teadmusjuhtimise, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni või mõne teise lähedase ala magistriõppes.
Infokülluse ajastul on oluline osata hoida fookust. Tõsi, kõike ei saagi teada, aga infokorralduse õppekava läbinuna oskad leida vastuseid ja esitleda neid vajalikus vormis. See õppekava pakub oma mitmekesisuses universaalset teadmiste paketti, mis aitab pista rinda ükskõik milliste olukordadega.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (30%),
- sisseastumisintervjuu (70%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Erialakatse
erialaküsimustik (lingi leiab SAISist) tuleb täita hiljemalt 30. juunil 2026
Erialakatseks on erialaküsimustik, mille lingi leiab kandidaat avaldust esitama hakates SAIS-ist. Küsimustik tuleb kandidaadil täita enne kandideerimisavalduse lõplikku esitamist.
Erialaküsimustik annab esmase ülevaate kandidaadi erialasest valmisolekust ja motivatsioonist õppida antud õppekaval, tema õpieesmärkidest ning varasemast kokkupuutest erialaga (infokorraldus). Küsimustik võimaldab hinnata ka kandidaadi analüüsi- ja väljendusoskust ning suunab kandidaati oma õpinguid ja erialavalikut sügavamalt läbi mõtestama.
Erialaküsimustik koosneb kahest põhiküsimusest, mille eesmärk on hinnata:
- arusaamist erialast ja oskust seostada seda tänapäevaste protsessidega;
- enda õpivajaduste kirjeldamist. Selleks tuleb tutvuda õppekavaga ja valida sealt kolm ainet, mis kandidaati eriliselt huvitavad. Tuleb põhjendada, miks just need ained huvi pakuvad ja mida neist õppida loodetakse.
Erialaküsimustiku hindamiskriteeriumid:
- motiveeritus erialal õppimiseks (40 punkti);
- ühiskondlik ja erialane informeeritus (40 punkti);
- arutlus- ja üldistusoskus (20 punkti).
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Sisseastumisintervjuu
6. või 7. juulil 2026 algusega kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom
Intervjuule pääsevad kandidaadid, kes on saanud erialakatsel vähemalt 51 punkti.
Intervjuu eesmärgiks on hinnata kandidaadi motiveeritust ja sobivust erialaõpinguteks ning tööks infokorralduse erialal. Intervjuu kestab 15 minutit.
Esitatavad küsimused võivad puudutada varasemaid õpinguid ja koolitusi, varasemat töökogemust, tulevikuplaane, meedia vahendusel toimuvaid avalikke arutelusid, teadmisi valitud eriala kohta.
Intervjuuks aitab ette valmistada meedia jälgimine, infoasutuste külastamine ning nende veebilehtede sirvimine. Enne vestlust on soovitatav tutvuda infokorralduse õppekavaga õppeinfosüsteemis.
Sisseastumisintervjuu hindamiskriteeriumid:
- kandidaadi õppimatuleku motiveeritus - huvi töötada info sisulise poolega, varasemad kokkupuuted valdkonnaga (kuni 25 punkti);
- sobivus erialale - täpsus, korrektsus, paindlikkus, koostöövalmidus, kehtestamisoskus (kuni 25 punkti);
- orienteerumine ühiskonna aktuaalsetes teemades (kuni 20 punkti);
- oskus töötada lühikese ingliskeelse erialase tekstiga (kuni 10 punkti);
- väljendus-, arutlus- ja üldistusoskus (kuni 20 punkti).
Sisseastumisintervjuud hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Infokorraldus õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 70 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
