Infokorraldus
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
Eesti kui maailmas tuntud e-riik vajab väga infokorralduse asjatundjaid, kes oskavad hallata infot kiiresti muutuvas digitaalses keskkonnas. Infokorraldus on praktiline õppekava, mis sisaldab nii rakenduslikke aineid kui ka suures mahus praktikat. Sessioonõpe võimaldab sul õppida ka igapäevatöö ja pereelu kõrvalt.
„Infokülluse ajastul on oluline osata hoida fookust. Tõsi, kõike ei saagi teada, aga infokorralduse õppekava läbinuna oskad leida vastuseid ja esitleda neid vajalikus vormis. See õppekava pakub oma mitmekesisuses universaalset teadmiste paketti, mis aitab pista rinda ükskõik milliste olukordadega.“
Meil on sessioonõpe, milles arvestame töötava õppija vajadusi ja võimalusi. Õppekohtumised toimuvad tavaliselt kaks korda kuus nädalalõppudel. Meie õppejõud armastavad kasutada aktiivõppemeetodeid, seepärast on sul palju seminare, praktikume ja arutelusid.
Osa õppest toimub e-keskkonnas. Tänu sellele leiavad meie juures oma paiga nii need üliõpilased, kes eelistavad seminaris arutleda, kui ka need, kellele meeldib pigem nokitseda iseseisvalt mõne ülesande kallal.
Infokorraldust õppides saad infospetsialistiks, kellele ei valmista organisatsioonis info haldamine raskusi. Tänapäeva infokorraldus on peamiselt digitaalne ning põhineb infosüsteemidel ja andmebaasidel. Seepärast on õppekavas praktilised õppeained, kus õpid kasutama mitmesuguseid infosüsteeme ja andmebaase ning koostama ja vormistama dokumente. Ühtlasi saad teada, millega tuleb arvestada infoõiguse ja -eetika küsimuste lahendamisel.
Omal valikul võid koguda lisateadmisi kas organisatsioonikommunikatsiooni, analüüsimeetodite või raamatukogunduse alal. Lisaks omandad infootsingu ja -analüüsi põhjalikud oskused ning tutvud kultuuripärandit hoidvate e-keskkondadega.
Õppes on tipptasemel teoreetiline teadmine seostatud praktilise kogemusega. Meie üliõpilased käivad praktikal näiteks raamatukogudes, muuseumides, arhiivides, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes, kohtutes, riigiametites, ministeeriumides, koolides ja meditsiiniasutustes.
Kõigi nende praktiliste oskuste saamise kõrval pead arvestama, et oled astunud Eesti rahvusülikooli. Õppides siinses sotsiaalteaduste valdkonnas, omandad sa laiema ettekujutuse ühiskonnast. Sa saad vastuse küsimusele, mis on sotsiaalteadused, kuidas väljendada ennast kaunis ja korrektses emakeeles ning kuidas analüüsida ja arendada oma eriala. Sa õpid ennast kehtestama ja oma ideid esitlema nii suuliselt kui ka kirjalikult ning nii eesti kui ka inglise keeles.
Erialaseks täienduseks saad valida sind huvitavaid õppeaineid üle ülikooli alates jaapani keelest kuni majanduse ja füüsikani.
Meie õppejõud on kõrgelt hinnatud spetsialistid, sealhulgas edukad praktikud.
Sa hakkad õppima väärika ajalooga hoones Tartu kesklinnas Toomemäel. Peale erialaraamatukogu on meil mõnusad auditooriumid, korralikult sisustatud arvutiklassid ja üliõpilastoad.
Oma ala parimate seas õppides lood ja suurendad sa tunduvalt enda erialast võrgustikku.
Instituudis korraldatakse palju üritusi, kus saad kaasa lüüa ning leida üliõpilaste ja vilistlaste seast mõttekaaslasi. Igal aastal peame jõulupidu, kevadel loome praktikutega sidemeid eriala tööandjate messil ja veedame kogu instituudiga ühise õhtu kevadgrillil.
Meie vilistlased on leidnud mitmesugust tööd nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas kohalikes omavalitsustes, kohtutes, ministeeriumides ning tööstus- ja teenindusettevõtetes.
Raamatukogunduse eriala lõpetanud töötavad peale selle mäluasutustes, see tähendab raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides.
Haridusteed saad jätkata Tartu Ülikooli info- ja teadmusjuhtimise, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni või mõne teise lähedase ala magistriõppes.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Erialakatse toimub 8. ja 9. juulil 2024 kella 10.00-16.00 veebikeskkonnas Zoom.
Erialakatse eesmärgiks on hinnata üliõpilaskandidaadi motiveeritust ja sobivust erialaõpinguteks ning tööks infokorralduse erialal.
Erialakatseks on intervjuu, mille käigus hinnatakse:
- üliõpilaskandidaadi õppimatuleku motiveeritust - huvi töötada info sisulise poolega, varasemad kokkupuuted valdkonnaga (kuni 25 punkti);
- sobivust erialale - täpsus, korrektsus, paindlikkus, koostöövalmidus, kehtestamisoskus (kuni 25 punkti);
- orienteerumist ühiskonna aktuaalsetes teemades (kuni 20 punkti);
- oskust töötada lühikese ingliskeelse erialase tekstiga (kuni 10 punkti);
- väljendus-, arutlus- ja üldistusoskus (kuni 20 punkti).
Esitatavad küsimused võivad puudutada varasemaid õpinguid ja koolitusi, varasemat töökogemust, tulevikuplaane, meedia vahendusel toimuvaid avalikke arutelusid, teadmisi valitud eriala kohta. Erialakatseks aitab ette valmistada meedia jälgimine, infoasutuste külastamine ning nende veebilehtede sirvimine. Soovitame enne vestlust tutvuda infokorralduse õppekavaga õppeinfosüsteemis.
Erialakatse hindamine toimub 100-punkti süsteemis. Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 100% ulatuses
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Infokorraldus õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
