Ajakirjandus ja kommunikatsioon
1. veebruar
26. juuni
12. juuli
2. september
Õppekava läbides arendad sa oma ühiskonnateaduslikku kujutlusvõimet ja paindlikku mõtteviisi ning saad tuge, et kujundada ainulaadse meediaprofessionaali profiili. Saadav haridus annab sulle võimekuse ja oskuse orienteeruda kommunikatsioonivaldkonna muutuvates tööoludes ning olla oma tegevuses edukas. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrantuur tähendab sisukaid akadeemilisi nädalavahetusi Tartus inspireerivate kolleegide seltsis, sest tänu mitmekesise erialataustaga kaasüliõpilastele koged, kuidas rakendatakse õpetatavat teooriat praktikas.
„Nende kahe aasta jooksul õppisin maailmast mõtlema palju komplekssemalt: küsima rohkem küsimusi ja leidma hoopis paremaid vastuseid. Praktikuna sain õppekavast terviklikud raamistikud oma töö mõtestamiseks ja selle uuele tasemele viimiseks.“
Meil on sessioonõpe kohtumistega Tartus kahel nädalalõpul kuus. Õppesessioonide peamine väärtus on praktilise kommunikatsiooni ja produktsiooni professionaalne treening, õppejõudude vahetu tagasiside ning inspireerivad arutelud kaasüliõpilastega. Sellele lisanduv iseseisev töö hõlmab ligikaudu poole õpingute mahust.
Aineid saad läbida e-õppena. Samuti saad kasutada instituudi väliskontakte, et õppida ühe semestri välismaal.
Magistriõpingute jooksul omandad sa ajakirjanduse ja kommunikatsiooni valdkonna mitmeoskusliku professionaali hariduse. Strateegiline mõtlemine, kriitiline pilk, oskus koguda ja kasutada andmeid, aga ka oskus jutustada lugusid mõjusal viisil ja kasutada multimeediavahendeid, laialdased teadmised ühiskonna toimimise kohta – kõike seda õpid ja arendad sa siin.
Loovtööd ja praktilised projektid toimuvad koostöös instituudi paljude partnerite ja praktikabaasidega üle Eesti.
Ühiskonnateaduste instituudi õppehoone asub Tartu südames Toomemäel. Meil on olemas kvaliteetne heli- ja videotehnika ning tootmis- ja töötlusprogrammid, et pakkuda õppijatele produktsiooni ja kommunikatsiooni praktilist õpet ning digiõpet.
Instituudi ülejäänud magistriõppe õppekavad soodustavad koostööharjumuste teket nii sotsioloogide, ärianalüütikute kui ka sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika asjatundjatega.
Meie magistrandid on õppe suureks väärtuseks nimetanud võimalust luua tihe erialane suhtevõrgustik. Selle hoidmist toetavad instituudi traditsioonid, mille seas on iga-aastane kevadgrill, tööandjate mess ja erialakonverentsid. Pärast lõpetamist jätkavad paljud vilistlased instituudiga erinevates vormides koostööd.
Kandideerimiseks peab sul olema
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse koosneb kahest osast:
- motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 26. juunil 2024
- intervjuu 4. juulil 2024 kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom
Erialakatse eesmärk on hinnata kandidaadi motiveeritust ja sobivust magistriõpinguteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni valdkonnas. Erialakatse kaudu selgitatakse kandidaadi motivatsiooni antud valdkonnas vajalikke pädevusi omandada, ootusi magistriõppele, eetilistes valikutes orienteerumist, funktsionaalse lugemise oskust ning sotsiaalseid enesekohaseid oskusi.
Ülesehitus
Erialakatse koosneb kahest osast:
1) Kirjalikust motivatsioonikirjast (kuni 5 lk)
Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAISis.
Motivatsioonikiri on vabas vormis, kuid sisaldab järgmisi osi:
- Ülevaade omandatud haridusest, läbitud täiendkoolitustest, töökogemusest, millest lähtuvalt on kandidaadil tekkinud huvi antud eriala õppimiseks (sh milliseid teadmisi ja oskusi on selles töös kasutanud; kuidas varasem töökogemus haakub õpitud erialaga; kandidaadi metodoloogiline ja analüütiline kompetents);
- Kirjeldus enda motivatsioonist ja valmisolekust erialaseid pädevusi omandada ja kirjeldus enda ootustest magistriõppele (sh kirjeldatud on enda õpivajadusi ja otsitud õppekavast neile võimalikud vasted õppeainete näol, markeeritud on peamised valikukohad õpiplaanides);
- Ajaline tegevuskava õpingute läbimiseks (visandatud on õppekava läbimise tee semestrite kaupa, sh välisülikoolis õppimine, kui see on kavas, analüüsitud realistlikult oma võimalusi õppekaval pühendunult õppida ja lõpetada).
2) Intervjuu toimub rühmavestlusena, kus osaleb mitu tudengikandidaati. Enne vestlust saavad tudengikandidaadid eriala puudutava materjali vestluse ettevalmistamiseks. Vestluse käigus hinnatakse järgnevaid aspekte:
- kandidaadi oskust analüüsida etteantud materjali erinevaid aspekte,
- võimekust osaleda vestluses argumenteeritult ja arutlevalt,
- erialaste teadmiste ja eneseanalüüsi oskust.
Hindamine
Motivatsioonikirja ja intervjuud hindab kuni viieliikmeline komisjon 100-punkti süsteemis. Hinne kujuneb järgmiselt:
- motiveeritus õppimiseks ja tööks antud õppekaval (kuni 20 p);
- erialane töö- ja õppimiskogemus (kuni 20 p);
- teoreetiline ja metodoloogiline ettevalmistus (kuni 20 p);
- erialased põhipädevused (sh professionaalse eneseanalüüsi võimekus ja argumenteerimisoskus) kuni 20 p);
- analüüsi- ja üldistusoskus (kuni 20 p).
Kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti.
Henry Linnardi liftikõne „Kes katab noore ajakirjaniku seljatagust?“
Martin Noorkõivu liftikõne „Kuidas ma hakkasin maailma suuremalt nägema?“
