Haridusteadused

Doktoriõpe
Autor:
Karin Allik

1. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

15. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

15. juuli

Vastuvõtuotsuste tähtaeg

4. september

Õppeaasta algus

Lisaks põhivastuvõtule juunis võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt

1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril.

Õppeaste
doktoriõpe
Õppekeel
eesti keel, inglise keel
Õppeaja nominaalkestus
4 aastat
Toimumiskoht
Tartu

Doktoriõpe on teaduspõhine kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel doktorant omandab iseseisvaks teadus-, arendus- ja loometegevuseks vajalikud pädevused. Doktoriõpe valmistab ette õppejõudusid ja teadlasi tööks ülikoolides ja teadusasutustes ning juhtivspetsialiste tööks asutustes ja ettevõtetes väljaspool akadeemilist sfääri. Teadustöö sotsiaalteadustes keskendub ühiskondlikult oluliste küsimuste laiapõhjalisele uurimisele, eesmärgiga kujundada ja tõlgendada tulevikuühiskonda.

"Doktoriõpe on eriline õppevorm, kus väga põhjalikult ja süvitsi on võimalik tegeleda just sind huvitava haridusvaldkonna teemaga. Enamasti on meie uurimisteemad ka väga kõrge praktilise väärtusega ja meie teadustööd mõjutavad oluliselt hariduspraktikaid."

Äli Leijen, haridusteaduste doktoriõppeprogrammi programmijuht

Haridusteaduste instituudis avati 2022/2023. õppeaastal vastuvõtuks uus haridusteaduste doktoriõppe programm, mis sisaldab kahte eriala:

  • haridusteadus
  • loodusteaduslik haridus 

Haridusteaduse eriala (koordineerib haridusteaduste instituut) võimaldab doktoritöö käigus tegeleda väga erinevate haridusega seotud teemadega. Näiteks on võimalik teadustööle pühenduda alus- ja alghariduse, eripedagoogika ja logopeedia, haridustehnoloogia ja õpetajahariduse valdkondades.

Loodusteadusliku hariduse eriala (koordineerib ökoloogia- ja maateaduste instituut) võimaldab tegeleda loodusteadusliku haridusega seotud probleemidega nii lokaalsel kui rahvusvahelisel tasandil, alustades ainedidaktikatest, hindamisest ja lõpetades teadusfilosoofilisete lähenemistega. Uurimisobjektiks võivad olla nii õpilased kui õpetajad,  temaatika laieneb  interdistsiplinaarsetesse valdkondadesse. 

Doktoriõppe üldise korralduse kohta sotsiaalteaduste valdkonnas loe lähemalt valdkonna doktoriõppe keskuse kodulehelt.

Doktoriõppe keskmes on doktoritöö ja teadustööga seotud tegevused. Oma õpingute planeerimiseks teeb doktorant individuaalsed ja eesmärgipärased valikud koostöös juhendajaga, täpsustades tegevuste ajakava oma individuaalplaanis. Doktoritöö valmimiseks ja professionaalseks arenguks tarvilikud valikud saab teha ülikooli õppeainete, doktoriõppe keskuse ürituste, kohalike ja rahvusvaheliste ürituste, jms hulgast. Erialaõppe osa varieerub erialati ning iga eriala kohta on antud kohustuslike ja/või valikainete nimekiri.

Programm koosneb kahest moodulist – teadus-, arendus- ja loometegevuse (TAL) moodul ning õppetegevuse moodul. TAL mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ja valdkondlikke teaduspõhiseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö tegemise pädevuse ja ülekantavad oskused iseseisva TAL tegevuse käigus juhendaja(te) juhendamisel ning läbi praktilise kogemuse, ürituste ja muude tegevuste. Õppetegevuse mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ja valdkondlikke teaduspõhiseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö tegemise pädevuse ja ülekantavad oskused iseseisva töö, õppeainete, kursuste, koolituste ja muu tegevuse käigus.

Oled oodatud kandideerima haridusteaduste doktoriõppesse, kui sul on
 

  • magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon
  • vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppekava läbimisel välja antud diplom, mis tõendab bakalaureusekraadi;
  • vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel välja antud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
  • ülikooli kraadita diplom;
  • diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
  • kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
  • NSV Liidus saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni kohta (vt lisainfot Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kohta)


Haridusteaduste programmi erialadel kinnitatakse uurimisteemade nimekiri, mille hulgast kandidaat peab valima, ja vastuvõtuperioodil ei ole võimalik kandideerida oma uurimisteemaga. Teemade nimekiri avalikustatakse 15. aprilliks. Kui soovid välja pakkuda oma teemat, soovitame võimaliku juhendajaga juba varem ühendust võtta ja teema osas kokkuleppele jõuda.

Põhivastuvõtt on 1.–15. mail (väliskandidaatidele) ja 1.–15. juunil (Eesti kandidaatidele). Lisaks võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt 1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril. 
 

Vaata infot juunis 2023 toimuva vastuvõtu ja kinnitatud teemade kohta konkursside lehel


Kandidaadi hindamine

Kandidaatide hindamine toimub kahes etapis:

  1. Pärast kandideerimisperioodi lõppu hindab vastuvõtukomisjon doktoritöö kavandit, mis tuleb esitada koos avalduse ja CV-ga. Komisjon hindab kavandeid kuni 50 punktiga.
  2. Intervjuu viiakse läbi kandidaatidega, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud vähemalt 35 punktiga 50-st. Intervjuud hinnatakse samuti kuni 50 punktiga ja positiivseks loetakse tulemus, mis on vähemalt 35 punkti. Intervjuu aja kokku leppimiseks võtab ülikool kandidaadiga ühendust avaldusel märgitud kontaktidel.

Doktoritöö kavandi ja intervjuu maksimaalne võimalik punktisumma kokku on 100 punkti. Õppekohta pakutakse pingerea alusel parimatele kandidaatidele lähtuvalt õppekohtade arvust.

Doktoritöö kavandi pikkuseks on kuni viis A4 formaadis lehekülge (kirjanduse loeteluta).

Kavandis esitatakse:

  • uurimisprobleem, selgitatakse selle innovaatilisust ja tähtust, tuginedes teaduskirjandusele,
  • lahendamiseks kavandatud uurimismetoodikat ja vajalikke vahendeid;
  • kirjeldatakse, kuidas oodatavad tulemused on olulised praktikas ja rahvusvahelises teaduskogukonnas.
  • info, mille põhjal saab ülevaate kandidaadi teaduspotentsiaalist: info senisest teaduslikust tegevusest (sh teadustöö ülesannet sisaldavatel ametikohtadel töötamine), loend avaldatud teaduspublikatsioonidest ja esinemisest konverentsidel.

Kavandi hindamise kriteeriumid

  1. doktoritöö innovaatilisus ja tähtsus (kuni 10 p); 
  2. uurimisprobleemi põhjendatus (kuni 10 p); 
  3. uurimismetoodika adekvaatsus (kuni 10 p); 
  4. kavandi teostatavus (kuni 5 p); 
  5. kandidaadi teaduspotentsiaal kavandipõhise doktoritöö tegemiseks (kuni 15 p).
     

Sisseastumisintervjuul mõtestab kandidaat 5 minuti vältel inglise keeles lahti oma doktoritöö kavandi ja seejärel toimub kuni 25-minutiline intervjuu komisjoniga.

Intervjuu hindamise kriteeriumid

  1. oskus lahti mõtestada doktoritöö kavand (sh uurimisprobleem, seonduv teaduskirjandus, metoodika) (kuni 15 p); 
  2. motiveeritus õppimiseks haridusteaduse doktoriõppes ja töötamiseks valdkonnas (kuni 5 p); 
  3. laiem analüüsi- ja üldistusoskus pedagoogilistel teemadel (kuni 10 p); 
  4. orienteerumine Eesti ja maailma hariduselu probleemides (kuni 10 p); 
  5. eneseväljendusoskus (kõigil kandidaatidel inglise keeles väljendumise oskus, eesti keelt emakeelena kõnelevatel kandidaatidel lisaks eesti keeles väljendumise oskus) (kuni 10 p).

 

Eriala esindaja: Äli Leijen, ali.leijen@ut.ee

 

Avalduse esitamine

Avalduse koos lisadokumentidega tuleb esitada SAIS-is (süsteemi saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil). Kui sul puudub juurdepääs SAIS-ile, pöördu aegsasti e-posti aadressil phdadmissions@ut.ee. Soovitame mitte jätta avalduse esitamist viimasele päevale. Kandideerimisperioodil jälgi palun oma avaldusega toimuvat, sest vajaduse korral saadame sulle SAIS-i kaudu teateid. Doktoriõppes saad vastuvõtuperioodi jooksul kandideerida ainult ühele projektile.

Esitada tuleb

  • elektrooniline avaldus SAIS-is;
  • doktoritöö kavand;
  • elulookirjeldus (CV). Selle koostamisel on abiks näidisvorm. CV peab kajastama näidisvormis nimetatud teemasid, aga selle kujundus on vaba;
  • lõpudiplom koos akadeemilise õiendiga (ainult siis, kui SAIS-is avaldust esitades ei lisandu haridusandmete lehele infot omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni kohta).

Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.
 

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.

Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.
 

Kui magistriõpe on veel lõpetamata

Kui kandideerid veebruaris või juunis ja õpe algab sügissemestril, tuleb magistrikraad omandada 1. augustiks. Septembris ja novembris kandideerides peavad magistriõpingud olema lõpetatud kandideerimise tähtajaks. Kui kandideerid veebruaris ja õpe algab samal kevadsemestril, peavad magistriõpingud olema lõpetatud kandideerimise tähtajaks.

Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).

Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Kandideerides veebruaris või mais, tuleb lõpudokumendid vastuvõtutalitusele esitada 7. augustiks.

Avaldused staatusega „Suunatud hindamisele“ või „Lubatud sisseastumiskatsele“ lähevad hindamisele. Instituudi vastuvõtukomisjon alustab doktoritöö kavandite hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.

Kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud positiivselt, kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu täpse aja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).

Ülikool teavitab kandidaate vastuvõtust SAIS-i kaudu. Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul vastuvõtuotsuse tegemisest. Kui jätad õppima tuleku kinnitamata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.

Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul pärast õppima tuleku kinnitamist sõlmida tööleping. 2023. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1720 eurot kuus (brutotasuna). 

Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust paari nädala jooksul pärast seda kui vastu võetud kandidaat on oma õppima tulekut kinnitanud. 

Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti. 

Veebruari ja mai kandideerimisperioodil vastuvõetud immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.

Doktorandile vajaliku info leiad siit.

 


Välisüliõpilaskandidaatidel palume tutvuda kandideerimise infoga siin.

2023/2024. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt võimalik taotleda pikaajalist viisat või elamisluba õppimiseks või kellel ei ole kehtivat õiguslikku alust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eesti Vabariigis viibida. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.

Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt saavad Valgevene kodanikud taotleda pikaajalist viisat ja elamisluba Eestis õppimiseks, seega võivad nad ka doktoriõppesse kandideerida.

Sisseastumine doktoriõppesse

Kandideerimiseks välja kuulutatud konkursid

Doktorandi staatus ja doktoriõppe rahastus

Sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskus

Tene Viiburg
Sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskus
Tene Viiburg
Sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskus
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta