Matemaatika ja informaatika
1. mai
15. mai
15. juuli
4. september
Lisaks põhivastuvõtule maikuus võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt
1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril.
Matemaatiliste teaduste eriala pakub võimalusi doktoriõpinguteks erinevates matemaatika ja statistika valdkondades, nagu näiteks algebra, funktsionaalanalüüs, diferentsiaal- ja integraalvõrrandid, geomeetria ja topoloogia, finants- ja kindlustusmatemaatika, mitmemõõtmeline statistika ja biostatistika, tõenäosusteooria ja matemaatiline didaktika.
Informaatika eriala pakub võimalusi doktoriõpinguteks erinevates arvutiteaduse valdkondades, nagu näiteks andmeteadus ja tehisintellekt, tarkvaratehnika, programmeerimiskeeled ja -süsteemid, keeletehnoloogia, andmeturve ja teoreetiline arvutiteadus ja hajussüsteemid. Enam kui 50 kursuse ja seminari abil saavad doktorandid kavandada oma õppe- ja uurimistööd nii, et saada spetsialistideks ja omandada praktilisi kogemusi arvutiteaduse võtmevaldkondades.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas avati 2022/2023. õppeaastal vastuvõtuks uus matemaatika ja informaatika doktoriõppe programm, mis sisaldab kahte eriala:
- matemaatilised teadused (matemaatika ja statistika instituut)
- informaatika (arvutiteaduse instituut)
Matemaatiliste teaduste eriala pakub võimalusi doktoriõpinguteks erinevates matemaatika ja statistika valdkondades, nagu näiteks algebra, funktsionaalanalüüs, diferentsiaal- ja integraalvõrrandid, geomeetria ja topoloogia, finants- ja kindlustusmatemaatika, mitmemõõtmeline statistika ja biostatistika, tõenäosusteooria ja matemaatiline didaktika.
Informaatika eriala pakub võimalusi doktoriõpinguteks erinevates arvutiteaduse valdkondades, nagu näiteks andmeteadus ja tehisintellekt, tarkvaratehnika, programmeerimiskeeled ja -süsteemid, keeletehnoloogia, andmeturve ja teoreetiline arvutiteadus ja hajussüsteemid. Enam kui 50 kursuse ja seminari abil saavad doktorandid kavandada oma õppe- ja uurimistööd nii, et saada spetsialistideks ja omandada praktilisi kogemusi arvutiteaduse võtmevaldkondades.
Doktorikraadi saamiseks tuleb doktorandil individuaalplaanile toetudes teha teadustööd ja läbida 30 EAP mahus täiendavaid õpinguid. Õppetegevuse moodul jaguneb kaheks: erialateks teadmisteks (18 EAP), mille eesmärk on toetada doktorandi uurimisprojekti, ja ülekantavate oskuste koolituseks (12 EAP), mille hulgas on kohustuslik läbida õppeaine "Sissejuhatus doktoriõpingutesse loodus- ja täppisteadustes". Ülejäänud õppeainete valik moodulis on paindlik ning lähtub doktorandi uurimistööst ja karjäärivalikutest. Doktorandi edasijõudmist programmis hinnatakse vähemalt korra aastas regulaarsel atesteerimisel. Programmi lõpetamiseks tuleb valmis kirjutada originaalne doktoritöö ja selle tulemusi avalikul kaitsmisel esitada.
Oled oodatud kandideerima matemaatika ja informaatika doktoriõppesse, kui sul on
- magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon
- vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppekava läbimisel välja antud diplom, mis tõendab bakalaureusekraadi;
- vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel välja antud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
- ülikooli kraadita diplom;
- diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
- kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
- NSV Liidus saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni kohta (vt lisainfot Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kohta)
Vastuvõtuks kinnitatakse projektide nimekiri, mille hulgast kandidaat peab valima, ja vastuvõtuperioodil ei ole võimalik kandideerida oma uurimisteemaga. Projektide nimekiri avalikustatakse 15. aprilliks. Kui soovid välja pakkuda oma teemat, soovitame võimaliku juhendajaga juba varem ühendust võtta ja teema osas kokkuleppele jõuda.
Põhivastuvõtt on 1.–15. mail, lisaks võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt 1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril.
Vaata vastuvõtuks avatud projekte konkursside lehel.
Kandidaadi hindamine
Kandidaatide hindamine toimub kahes etapis:
- Pärast kandideerimisperioodi lõppu hindab vastuvõtukomisjon motivatsioonikirja, mis tuleb esitada koos avalduse ja CV-ga. Komisjon hindab kavandeid kuni 50 punktiga.
- Intervjuu viiakse läbi kandidaatidega, kelle motivatsioonikirja on hinnatud vähemalt 35 punktiga 50-st. Intervjuud hinnatakse samuti kuni 50 punktiga ja positiivseks loetakse tulemus, mis on vähemalt 35 punkti. Intervjuu aja kokku leppimiseks võtab ülikool kandidaadiga ühendust avaldusel märgitud kontaktidel.
Motivatsioonikirja ja intervjuu põhjal on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Õppekohta pakutakse pingerea alusel parimatele kandidaatidele lähtuvalt õppekohtade arvust.
Teema valimine
Kandideeritakse väljakuulutatud projektidele (nimekiri avalikustatakse 15. aprilliks). See tähendab, et valdkond kuulutab vastuvõtuks välja konkreetsed uurimisprojektid, mille hulgast peab valima, ja vastuvõtuperioodil ei ole võimalik kandideerida oma uurimisteemaga.
Motivatsioonikiri
Kandidaatidel tuleb koostada lühike motivatsioonikiri (eesti või inglise keeles, maksimaalselt 6000 tähemärki koos tühikutega), tuginedes järgmistele punktidele:
- Miks teid huvitab see doktoriprojekt, selgitage oma valikut.
- Millised on teie varasemad kogemused selles valdkonnas? Selgitage, kuidas teie haridus- ja ametialane taust on seotud projektiga, kuhu kandideerite.
- Millised on analüütilised/teaduslikud meetodid, mida te oma töös kasutate?
- Kirjeldage lühidalt oma magistritöö meetodeid ja peamisi tulemusi.
- Esitage oma varasemad uurimistegevused, sealhulgas teaduspublikatsioonid ja konverentsiettekanded, kui need on olemas.
Motivatsioonikirja puhul hinnatakse:
- kandidaadi motivatsiooni ja oskuste argumenteerimist ning projekti valiku põhjendust
- asjakohast õppe- ja töökogemust ning teisi asjakohaseid tegevusi (artiklid, projektijuhtimine jne), nagu on nõutud motivatsioonikirja esitamisel.
Intervjuu
Kandidaat peab komisjoni poolt läbi viidud kuni 25-minutilise sisseastumisvestluse käigus kirjeldama doktoriprojekti laiemat teaduslikku tausta ja tulemuste võimalikku rakendatavust ning oma motivatsiooni asuda doktoriõppesse valitud projektiga. Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle motivatsioonikirja on hinnatud positiivselt (vähemalt 35 punkti 50st).
Intervjuu käigus hinnatakse:
- teadmisi projekti laiemast teaduslikust taustast ja oodatavate tulemuste võimalikust rakendamisest
- kandidaadi motivatsiooni jätkata doktoriõpinguid vastavas teadusvaldkonnas ja sellel alal töötada
- laiemaid analüüsi- ja üldistamisoskusi õpingutes ja uurimisteemadel.
Intervjuud hinnatakse 50-punkti skaalal, minimaalne positiivne tulemus on 35 punkti.
Avalduse esitamine
Avalduse koos lisadokumentidega tuleb esitada SAIS-is (süsteemi saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil). Kui sul puudub juurdepääs SAIS-ile, pöördu aegsasti e-posti aadressil phdadmissions@ut.ee. Soovitame mitte jätta avalduse esitamist viimasele päevale. Kandideerimisperioodil jälgi palun oma avaldusega toimuvat, sest vajaduse korral saadame sulle SAIS-i kaudu teateid. Doktoriõppes saad vastuvõtuperioodi jooksul kandideerida ainult ühele projektile.
Esitada tuleb:
- elektrooniline avaldus SAIS-is;
- motivatsioonikiri;
- elulookirjeldus (CV). Selle koostamisel on abiks näidisvorm. CV peab kajastama näidisvormis nimetatud teemasid, aga selle kujundus on vaba;
- lõpudiplom koos akadeemilise õiendiga (ainult siis, kui SAIS-is avaldust esitades ei lisandu haridusandmete lehele infot omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni kohta).
Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.
Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis
Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.
Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.
Kui magistriõpe on veel lõpetamata
Kui kandideerid veebruaris või mais ja õpe algab sügissemestril, tuleb magistrikraad omandada 1. augustiks. Septembris ja novembris kandideerides peavad magistriõpingud olema lõpetatud kandideerimise tähtajaks. Kui kandideerid veebruaris ja õpe algab samal kevadsemestril, peavad magistriõpingud olema lõpetatud kandideerimise tähtajaks.
Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).
Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Kandideerides veebruaris või mais, tuleb lõpudokumendid vastuvõtutalitusele esitada 7. augustiks.
Avaldused staatusega „Suunatud hindamisele“ või „Lubatud sisseastumiskatsele“ lähevad hindamisele. Instituudi vastuvõtukomisjon alustab motivatsioonikirjade hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.
Kandidaadid, kelle motivatsioonikirja on hinnatud positiivselt, kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu täpse kuupäeva ja kellaaja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).
Ülikool teavitab kandidaate vastuvõtust SAIS-i kaudu. Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul vastuvõtuotsuse tegemisest. Kui jätad õppima tuleku kinnitamata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.
Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul pärast õppima tuleku kinnitamist sõlmida tööleping. 2023. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1720 eurot kuus (brutotasuna).
Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust hiljemalt nädala jooksul pärast seda kui vastu võetud kandidaat on oma õppima tulekut kinnitanud.
Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti.
Veebruari ja mai kandideerimisperioodil vastuvõetud immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.
Doktorandile vajaliku info leiad siit.
Välisüliõpilaskandidaatidel palume tutvuda kandideerimise infoga siin.
2023/2024. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt võimalik taotleda pikaajalist viisat või elamisluba õppimiseks või kellel ei ole kehtivat õiguslikku alust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eesti Vabariigis viibida. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.
Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt saavad Valgevene kodanikud taotleda pikaajalist viisat ja elamisluba Eestis õppimiseks, seega võivad nad ka doktoriõppesse kandideerida.