Tartu Ülikooli 2024. aasta seinakalender

Tartu Ülikooli 2024. aasta seinakalendris on kujutatud valikut TÜ kunstimuuseumis 21. juunist 28. oktoobrini 2023 üleval olnud näituse „Loovus2. Tartu Ülikooli teadlased ja kunstiharrastus“ teostest.

Väljapanek tõi kokku visuaalset kunsti harrastavad teadlased, Tartu Ülikooli akadeemilise pere liikmed, kelle jaoks on kunst teadustöö kõrval oluline väljund. Näitusel osales kaheksa autorit: Endla Lõhkivi, Ene Ustav, Imbi Traat, Inna Rebane, Jaak Kikas, Lemme Haldre, Tiina Kraav ja Tõnu Esko. Kõik nad on varem paistnud silma eraldi näitustega, kuid teadlaste-kunstnikena koos esimest korda.

Kunst on toiminud akadeemilises ruumis läbi aegade erineval moel. Tänapäeval, siin ja praegu näib see lisavat just vajalikku positiivset energiat ja mängurõõmu. Seda kinnitab kasvõi aktiivne näitusetegevus ülikooli õppehoonete galeriides.

Seinakalendrit aitasid koostada näituse kuraatorid Ingrid Sahk ja Maris Tuuling ning kalendri graafikadisainer Maarja Roosi.

 

Märts. Endla Lõhkivi „Rändajad“ (2016)

Teadusfilosoofia kaasprofessor Endla Lõhkivi (1962) õppis keemiat ja omandas doktorikraadi filosoofia erialal 2002. aastal. Ülikoolis on Lõhkivi töötanud alates 1986. aastast. Oma teadustöös tegeleb ta teadusfilosoofia, teaduse epistemoloogia, teaduskultuuri uuringute ja keemiafilosoofiaga.

Image
Endla Lõhkivi „Rändajad“ (2016)

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Keemiataustaga teadusfilosoofi jaoks on kunsti mõistel lai tähendus alates praktilistest oskustest (koka- ja õmbluskunst, väitlus- ja võitluskunst, kasvõi mustkunst, nõiakunst) kuni kõrgete kunstideni, nagu luule ja muusika, sealhulgas kujutavad kunstid. Kunagi peeti ka keemiat kunstiks: Eesti kooliõpikutes määratleti veel 20. sajandi algul keemiat kui ainete lahutamise ja liitmise kunsti.

Keemia tänapäevases tähenduses teaduseks saamise ajal 18. sajandil ütles Hollandi õpetlane Hermann Boerhaave ühes avalikus kõnes, et keemia on kunst, millest saab teadus sedavõrd, kuivõrd ta puhastab end ise oma vigadest, tehes seda justkui skulptor, kes räpasest toormaterjalist täiuslikud taiesed vormib, jättes kõik musta ja kõrvalise maha. See puhastav jõud on kunstis kindlasti olemas.

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Kunstiharrastus on võib-olla omal ajal teostumata jäänud lapsepõlveunistuste realiseerimise katse. Varem lihtsalt ei olnud võimalik proovidagi, kas oskan või oska, ehkki soov oli. Omapäi joonistanud olen varasest lapsepõlvest peale. Ühel hetkel keskeas on inimesel aega seni kõrvale jäetud huvide jaoks, olen seda märganud paljude eakaaslaste puhul. Nii asusin 54-aastasena rahvaülikoolis maali algtõdesid omandama. Värvid ja nendega töötamine meeldivad mulle väga, õppida on palju ning soovin kindlasti jätkata. Muidugi tasapisi, vaba aja harrastusena.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Kui rääkida ainult maalikunstist, siis postimpressionistid, nagu Cézanne, on väga meeldinud, ka van Gogh ja Murnau perioodi Kandinsky. Maitse muidugi muutub, järjest enam meeldib abstraktne kunst. Eeskuju ei ole. Ma ikkagi alles õpin ja maalin eeskätt enda jaoks.​

Emeriitprofessor Jaak Kikas (1949) õppis füüsikat ja kaitses 1979. aastal doktorikraadi füüsika erialal. Kikas on töötanud ülikoolis alates 1995. aastast. Oma teadustöös keskendub ta tahkisefüüsikale ja optikale.

Image
Jaak Kikas „Valge ja must lind kosel“ (2018) sarjast „Tootemid“

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Ei tahaks kunsti nii kitsast lähtepunktist määratleda. Kunstis on palju sellist, mida olen võimeline nautima, aga mida ma oma erialaga otse kokku viia küll ei oska.

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Sõber küsis kunagi, kas ma teen ka oma pilte füüsikuna. Olin esialgu arusaamatuses, aga järele mõeldes: ehk on neil kahel tõesti kusagil sügavamal ühised juured? Võimalus vaadata maailmale hoopis erilaadsest ja ootamatust vaatepunktist?

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Tahkisefüüsikuna ei saa ma üle ega ümber Maurits Cornelis Escheri imepärastest gravüüridest, milles ilmestuvad mitmesugused moodsa füüsika kontseptsioonid (sümmeetriad, ruumitransformatsioonid). Aga fotograafina võluvad mind hoopis Tšehhi foto vanameistri Josef Sudeki kompositsioonid ja maagilised aiavaated.

Matemaatikahariduse lektor Tiina Kraav (1981) õppis matemaatikat ja sai 2017. aastal doktorikraadi matemaatika erialal. Ülikoolis on Kraav töötanud alates 2004. aastast ning tema teadustöö põhiteemad on teoreetiline mehaanika ja matemaatikaharidus.

Image
Tiina Kraav „Pesa“ (2019) sarjast „Kahe varese kodustatud maastikud“

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Kunst on looming, milles hindan oma matemaatikutausta pärast korra- ja seaduspärasust vast rohkem, kui ilma selle taustata teeksin. Tunnet, mis valdab enda jaoks mõnda klassikalises mõttes kunsti suurteost vaadates, on üpris raske kirjeldada, aga olen seda kogenud ka näiteks teadusartiklit lugedes. Loovus ja looming ei vaja alati pintslit, et vaatajat või tulemuse kogejat raputada. Elegantne tõestus teoreemile on tõeline kunst!

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Inimese aju suudab end nähtavaks teha päris mitmel moel. Käte vahendusel toimuv aju tegevuse visualiseerimine on mulle tohutult atraktiivne. Kui osa sellest visualiseeringust nimetatakse kunstiks, on mulle suur au.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Marcel Wanders on Hollandi tootedisainer ja arhitekt, kes on minu arvates osanud kõige ehedamalt disaini ja kunsti piiri eriti häguseks muuta. Wanders on kunstnik, kelle loomingut vaadates jääb mul hing kinni.

Teadusfilosoofia kaasprofessor Endla Lõhkivi (1962) õppis keemiat ja omandas doktorikraadi filosoofia erialal 2002. aastal. Ülikoolis on Lõhkivi töötanud alates 1986. aastast. Oma teadustöös tegeleb ta teadusfilosoofia, teaduse epistemoloogia, teaduskultuuri uuringute ja keemiafilosoofiaga.

Image
Endla Lõhkivi „Rändajad“ (2016)

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Keemiataustaga teadusfilosoofi jaoks on kunsti mõistel lai tähendus alates praktilistest oskustest (koka- ja õmbluskunst, väitlus- ja võitluskunst, kasvõi mustkunst, nõiakunst) kuni kõrgete kunstideni, nagu luule ja muusika, sealhulgas kujutavad kunstid. Kunagi peeti ka keemiat kunstiks: Eesti kooliõpikutes määratleti veel 20. sajandi algul keemiat kui ainete lahutamise ja liitmise kunsti.

Keemia tänapäevases tähenduses teaduseks saamise ajal 18. sajandil ütles Hollandi õpetlane Hermann Boerhaave ühes avalikus kõnes, et keemia on kunst, millest saab teadus sedavõrd, kuivõrd ta puhastab end ise oma vigadest, tehes seda justkui skulptor, kes räpasest toormaterjalist täiuslikud taiesed vormib, jättes kõik musta ja kõrvalise maha. See puhastav jõud on kunstis kindlasti olemas.

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Kunstiharrastus on võib-olla omal ajal teostumata jäänud lapsepõlveunistuste realiseerimise katse. Varem lihtsalt ei olnud võimalik proovidagi, kas oskan või oska, ehkki soov oli. Omapäi joonistanud olen varasest lapsepõlvest peale. Ühel hetkel keskeas on inimesel aega seni kõrvale jäetud huvide jaoks, olen seda märganud paljude eakaaslaste puhul. Nii asusin 54-aastasena rahvaülikoolis maali algtõdesid omandama. Värvid ja nendega töötamine meeldivad mulle väga, õppida on palju ning soovin kindlasti jätkata. Muidugi tasapisi, vaba aja harrastusena.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Kui rääkida ainult maalikunstist, siis postimpressionistid, nagu Cézanne, on väga meeldinud, ka van Gogh ja Murnau perioodi Kandinsky. Maitse muidugi muutub, järjest enam meeldib abstraktne kunst. Eeskuju ei ole. Ma ikkagi alles õpin ja maalin eeskätt enda jaoks.

Ene Ustav (1947) õppis keemiat ja kaitses 1996. aastal doktorikraadi molekulaarbioloogia erialal. Ülikoolis töötas Ustav 1975.–2022. aastani. Tema teadustöö põhiteemad on inimese papilloomiviiruste (HPV) DNA replikatsiooni mehhanismide selgitamine ja peremees-viirus suhete interaktsioonide uurimine.

Image
Ene Ustav „Sinililled“ (2017)

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Teaduse saladustesse pühendumine nelja lapse kasvatamise järel jäi ehk pisut hiliseks, samas on papilloomiviiruste elutegevuse mõistmine olnud sedavõrd haarav, inspireeriv. Nii palju huvitavaid olulisi hüpoteese on tulnud kontrollida, et raske on olnud sellelt teelt kõrvale kalduda. Kunstniku fantaasia lisab siia lennukust, mida teistel on mõnikord raske mõista – „Kust Sa selle võtad?“– , aga katse on tõe kriteerium!

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Eneseteostusvajadus ja mingi sisemine tung kunsti vallas tegutseda on otsinud väljapääsu kogu elu. Tudengina keemiat õppides piilusin sisse Kaljo Põllu kunstikabinetti, kus tegutseti enamasti graafikaga. Laste kõrvalt üritasin töid saata KKKK-le ning nii jõudsin hiljem kunstistuudiosse Suvi.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Seik lapsepõlvest, kus tuntud graafik ja kunstipedagoog Günther Reindorff suvitas koos naisega Rõuges mu tädi juures mitu suve järjest, jäädvustades tuttavaid, meie maasikal käimise kohti. Mäletan uhkusetunnet, kui kuulus kunstnik kinkis mulle Itaalia söepliiatsi ja erilise pehme kustukummi.

Emeriitdotsent Imbi Traat (1950) õppis matemaatikat ja alates 1986. aastast on tal doktorikraad füüsika-matemaatika erialal. Ülikoolis on ta töötanud 1974. aastast. Teadustöös keskendub Traat matemaatilisele statistikale, mitmemõõtmelisele statistikale ja valikuuringute teooriale.

Image
Imbi Traat „Maitsev Tartu“ (2023)

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Minu jaoks kätkeb kunst ilu, kutsub esile imetlust, loob hea tunde. Üks lehekülg loogilist matemaatilist teksti on ka väga ilus. Ilus on matemaatika esitamine võimalikult lihtsal viisil. Eufooriliselt hea tunde tekitab arusaamine, viljakas mõte või avastus.

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Pildi valmimise protsess ei ole kerge. Aega kulub. Kui aga lõpuks tulemus endale meeldib, on hea rahulolutunne.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Mulle meeldivad Maris Tuulingu maalid, tema värviderikkus, varjud ja valgused, geomeetriline stiil, täpid ja triibud.

Inna Rebane (1953) õppis teoreetilist füüsikat ja alates 1981. aastast on tal doktorikraad füüsika erialal. Rebane töötas Tartu Ülikoolis 1976.–2020. aastani. Tema teadustöö põhiteemad on optilise spektroskoopia teoreetilised probleemid (ühe lisandimolekuli spektroskoopia, valgusimpulssidega spektraalsälkamise teooria ja ajast sõltuva lisanditsentrite resonantse sekundaarkiirguse teooria).

Image
Inna Rebane „Päikesetõus“ (2022)

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

See küsimus vajab sügavat (filosoofilist?) analüüsi. Seda on kindlasti teinud suur hulk filosoofe. Nii teoreetilise füüsika mõne probleemi lahendamisel või üleskerkinud matemaatilise ülesande lahendamisel kui ka maalimisel on sarnane see, et tuleb koondada kogu enda tähelepanu ja energia lahendatavale või kujutatavale. Tihti tulevad ideed või lahendused hommikul ärgates. Loovus?

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Eneseväljenduseks. Lapsena armastasin joonistamist. Maalimist õppisin Tartu laste kunstikoolis Silvia Jõgeveri ja TÜ avatud ülikoolis Anne Parmasto juures.

Maalimine kui protsess on pingeline, väsitav, aga sel on ka tugev teraapiline toime, see distantseerib, vabastab elumuredest.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Vincent van Gogh.

Lemme Haldre (1955) õppis arstiteadust ja psühholoogiat ning alates 2002. aastast on tal kliinilise psühholoogia kutsemagister. Haldre on töötanud ülikoolis lektorina. Praegu töötab ta kliinilise psühholoogi-psühhoterapeudi ja pereterapeudina kliinikus Elite ja Tartu Laste Tugikeskuses.

Image
Lemme Haldre „Kooslus“ (2021)

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Mis on kunst? Jään vastuse võlgu. Selle kohta on palju filosoofilisi arutelusid kirjutatud, monograafiaid ilmunud. Õige tõde puudub. Äkki tehisaru ütleks tänapäeval, et ainult tema loodu. Jätan selle iga inimese otsustada, mis on kunst just tema jaoks.

Psühhoteraapias kasutan laste ja vahel ka täiskasvanutega samuti abivahendina kunstilisi väljendusvahendeid. Paljud lapsed, aga ka täiskasvanud eelistavad ennast rääkimise asemel väljendada mitteverbaalselt. Kunstiline metafoor võimaldab inimesel kergemini väljendada tundeid, mille jaoks muidu sõnad puuduvad.

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Olen tegelenud maalimisega alates lapseeast, kuid arstitöö kõrvalt jäi vana harrastus unarusse. Ühel hetkel elus tundsin, et vajan mingit lisahooba, mis aitaks elustressiga paremini toime tulla. Sellest ajast leidsin end uuesti värvide maailmast.

Maalimine on mulle justkui puhastusrituaal, meditatsiooni vorm, milleta oma elu ette ei kujuta. Maalimise ajal kaob aeg ja ruum, kunstiga tegelemine on võimalus distantseeruda igapäevapingetest, leida sisemine tasakaal, laadida patareisid. Seda energiat saan omakorda jagada oma patsientidele.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Neid on palju. Kui nimetada ainult need, kes esimesena pähe tulevad, siis Edvard Munch, kaasaegsematest Georg Baselitz. Eestimaa kunstnikest lahkunud mehed Karl Pärsimägi, Peeter Mudist. Samuti on Eestimaa praeguste kunstnike hulgas neid, kelle loomingut naudin.

Arendusprorektor Tõnu Esko (1985) õppis geenitehnoloogiat ja tal on alates 2012. aastast doktorikraad geenitehnoloogia erialal. Esko on töötanud ülikoolis alates 2004. aastast. Tema teadustöö põhiteemad on inimgenoomi uuringud, haiguste- ja käitumisgeneetika ning innovatsioonisiire.

Image
Tõnu Esko „Y-kromosoom“ (2021)

Esko installatsiooni „Y-kromosoom“ kuuluvad

  • raamat „Inimese Y-kromosoom“ (27 miljoni nukleotiidi järjestuse väljatrükk, 5000 lehekülge);
  • kõneroboti sisseloetud Y-kromosoomi DNA järjestus piibli lauseehituse rütmis;
  • Y-kromosoomi geenivalkude 3D-mudelid vitriinkastis;
  • piiblid riiulis.
Image
Tõnu Esko „Y-kromosoom“ (2021)

DNA ehk pärilikkusaine määrab ära organismi kõik omadused: selle, milline see välja näeb, mida sööb ja kus elab, mida ja kas üldse mõtleb. DNA koosneb neljast nukleotiidist ehk aluspaarist – adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ning tümiinist (T).

Inimese DNA on 3,3 miljardit aluspaari pikk ning pakitud 46 kromosoomi, millest pooled on päritud emalt ja pooled isalt. Lahtiharutatult on inimese DNA ühe molekuli kogupikkus pea 2,5 meetrit.

Aga kui palju informatsiooni ikkagi on 3,3 miljardist aluspaarist koosnevas DNA-s? Paslik on võtta võrdluseks piibel – tekstikogu, mis võtab kokku inimeseks olemise võlud ja valud, laob vundamendi ühiskondlikele normidele ja reeglitele ning on teejuht nii heas kui ka halvas.

Piiblis on keskmiselt 1200 lehekülge ja umbes 3,1 miljonit tähemärki. Seega on ühe inimgenoomi kirjapanekuks vaja pea 1000 piiblit.

Mehe Y-kromosoomi pikkus on 59 miljonit aluspaari, millest 27 miljonit on võimalik tuvastada nüüdisaegse sekveneerimistehnoloogiaga. Y-kromosoomi järjestus mahuks ära kaheksasse piiblisse.

 

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

„Kõik on kunst, aga igasugune kunst ei pea meeldima ega saa kõnetada,“ on öelnud kunstnik Markus Kasemaa. Asjaolul, et olen inimesegenoomika professor, ei ole mitte mingisugust rolli loomingu tajumisel. Mina otsin loomingus tehnilist meisterlikkust, mida ma ise ei ole võimeline saavutama.

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Kunst võimaldab rõhutada olulist – mõtteid, fenomene, situatsioone. Kõik ebaoluline on võimalik viia tahaplaanile või sootuks teosest välja jätta. Looming soodustab kastist väljapoole mõtlemist ning demonstreerib niivõrd selgelt, kuidas teemat on võimalik avada tuhande ühel erineval viisil.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Kunstis meeldib mulle enim periood 1850–1950, impressionismist sürrealismini. Samas on igasugune professionaalne looming haarav. Kõige suurema vau-efekti on tekitanud futurism ja Umberto Boccioni tööd – liikumise kujutamine staatilisel maalil. Muuseumiväärse kunsti igakordsel vaatamisel on suur tõenäosus avastada midagi uut. Hea kunst on sügav ja mitmetasandiline.

Teadusfilosoofia kaasprofessor Endla Lõhkivi (1962) õppis keemiat ja omandas doktorikraadi filosoofia erialal 2002. aastal. Ülikoolis on Lõhkivi töötanud alates 1986. aastast. Oma teadustöös tegeleb ta teadusfilosoofia, teaduse epistemoloogia, teaduskultuuri uuringute ja keemiafilosoofiaga.

Image
Endla Lõhkivi „Kaagvere õhtu Emajõe ääres“ (2019)

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Keemiataustaga teadusfilosoofi jaoks on kunsti mõistel lai tähendus alates praktilistest oskustest (koka- ja õmbluskunst, väitlus- ja võitluskunst, kasvõi mustkunst, nõiakunst) kuni kõrgete kunstideni, nagu luule ja muusika, sealhulgas kujutavad kunstid. Kunagi peeti ka keemiat kunstiks: Eesti kooliõpikutes määratleti veel 20. sajandi algul keemiat kui ainete lahutamise ja liitmise kunsti.

Keemia tänapäevases tähenduses teaduseks saamise ajal 18. sajandil ütles Hollandi õpetlane Hermann Boerhaave ühes avalikus kõnes, et keemia on kunst, millest saab teadus sedavõrd, kuivõrd ta puhastab end ise oma vigadest, tehes seda justkui skulptor, kes räpasest toormaterjalist täiuslikud taiesed vormib, jättes kõik musta ja kõrvalise maha. See puhastav jõud on kunstis kindlasti olemas.

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Kunstiharrastus on võib-olla omal ajal teostumata jäänud lapsepõlveunistuste realiseerimise katse. Varem lihtsalt ei olnud võimalik proovidagi, kas oskan või oska, ehkki soov oli. Omapäi joonistanud olen varasest lapsepõlvest peale. Ühel hetkel keskeas on inimesel aega seni kõrvale jäetud huvide jaoks, olen seda märganud paljude eakaaslaste puhul. Nii asusin 54-aastasena rahvaülikoolis maali algtõdesid omandama. Värvid ja nendega töötamine meeldivad mulle väga, õppida on palju ning soovin kindlasti jätkata. Muidugi tasapisi, vaba aja harrastusena.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Kui rääkida ainult maalikunstist, siis postimpressionistid, nagu Cézanne, on väga meeldinud, ka van Gogh ja Murnau perioodi Kandinsky. Maitse muidugi muutub, järjest enam meeldib abstraktne kunst. Eeskuju ei ole. Ma ikkagi alles õpin ja maalin eeskätt enda jaoks.

Matemaatikahariduse lektor Tiina Kraav (1981) õppis matemaatikat ja sai 2017. aastal doktorikraadi matemaatika erialal. Ülikoolis on Kraav töötanud alates 2004. aastast ning tema teadustöö põhiteemad on teoreetiline mehaanika ja matemaatikaharidus.

Image
Tiina Kraav „Lend“ (2019) sarjast „Kahe varese kodustatud maastikud“

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Kunst on looming, milles hindan oma matemaatikutausta pärast korra- ja seaduspärasust vast rohkem, kui ilma selle taustata teeksin. Tunnet, mis valdab enda jaoks mõnda klassikalises mõttes kunsti suurteost vaadates, on üpris raske kirjeldada, aga olen seda kogenud ka näiteks teadusartiklit lugedes. Loovus ja looming ei vaja alati pintslit, et vaatajat või tulemuse kogejat raputada. Elegantne tõestus teoreemile on tõeline kunst!

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Inimese aju suudab end nähtavaks teha päris mitmel moel. Käte vahendusel toimuv aju tegevuse visualiseerimine on mulle tohutult atraktiivne. Kui osa sellest visualiseeringust nimetatakse kunstiks, on mulle suur au.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Marcel Wanders on Hollandi tootedisainer ja arhitekt, kes on minu arvates osanud kõige ehedamalt disaini ja kunsti piiri eriti häguseks muuta. Wanders on kunstnik, kelle loomingut vaadates jääb mul hing kinni.

Emeriitdotsent Imbi Traat (1950) õppis matemaatikat ja alates 1986. aastast on tal doktorikraad füüsika-matemaatika erialal. Ülikoolis on ta töötanud 1974. aastast. Teadustöös keskendub Traat matemaatilisele statistikale, mitmemõõtmelisele statistikale ja valikuuringute teooriale.

Image
Imbi Traat „Lai tänav“ (2020)

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

Minu jaoks kätkeb kunst ilu, kutsub esile imetlust, loob hea tunde. Üks lehekülg loogilist matemaatilist teksti on ka väga ilus. Ilus on matemaatika esitamine võimalikult lihtsal viisil. Eufooriliselt hea tunde tekitab arusaamine, viljakas mõte või avastus.

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Pildi valmimise protsess ei ole kerge. Aega kulub. Kui aga lõpuks tulemus endale meeldib, on hea rahulolutunne.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Mulle meeldivad Maris Tuulingu maalid, tema värviderikkus, varjud ja valgused, geomeetriline stiil, täpid ja triibud.

Arendusprorektor Tõnu Esko (1985) õppis geenitehnoloogiat ja tal on alates 2012. aastast doktorikraad geenitehnoloogia erialal. Esko on töötanud ülikoolis alates 2004. aastast. Tema teadustöö põhiteemad on inimgenoomi uuringud, haiguste- ja käitumisgeneetika ning innovatsioonisiire.

Image
Tõnu Esko „Y-kromosoomi 3D geenivalkude mudelid“ (2021)

Mis on kunst (teadlase jaoks oma erialast lähtudes)?

„Kõik on kunst, aga igasugune kunst ei pea meeldima ega saa kõnetada,“ on öelnud kunstnik Markus Kasemaa. Asjaolul, et olen inimesegenoomika professor, ei ole mitte mingisugust rolli loomingu tajumisel. Mina otsin loomingus tehnilist meisterlikkust, mida ma ise ei ole võimeline saavutama.

Milleks mulle kunst või kunstiharrastus?

Kunst võimaldab rõhutada olulist – mõtteid, fenomene, situatsioone. Kõik ebaoluline on võimalik viia tahaplaanile või sootuks teosest välja jätta. Looming soodustab kastist väljapoole mõtlemist ning demonstreerib niivõrd selgelt, kuidas teemat on võimalik avada tuhande ühel erineval viisil.

Üks lemmik või eeskuju kunstist

Kunstis meeldib mulle enim periood 1850–1950, impressionismist sürrealismini. Samas on igasugune professionaalne looming haarav. Kõige suurema vau-efekti on tekitanud futurism ja Umberto Boccioni tööd – liikumise kujutamine staatilisel maalil. Muuseumiväärse kunsti igakordsel vaatamisel on suur tõenäosus avastada midagi uut. Hea kunst on sügav ja mitmetasandiline.

Tartu Ülikool aitab teaduspõhiselt täita kestliku arengu eesmärke ja lahendada ühiskonna probleeme. 2023. aasta seinakalendri illustratsioonidel kujutatakse valikut teadusteemadest, mille uurimisega aitavad ülikool ja selle teadlased kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. 

Kalender aitab teadvustada ülikooli mõjukust üleilmsete probleemide lahendamisel ning tõstab tähelepanu keskmesse viimaste ja tulevaste aastakümnete sõlmteema – kestliku arengu. 

Illustratsioonide autor on Piret Räni. Piret Räni on kunstnik ja looduskaitsja, kes on illustreerinud lasteraamatuid ja mitmesuguseid infomaterjale. Tema jaoks on oluline keskkonnaharidus ja -teadlikkus ning neid püüab ta edendada ka oma loominguga. Kalendrisse joonistatud piltides on kunstnik ühendanud klassikalise tušijoonistuse ja visuaalse lihtsustamise võtted. 

Kalender on trükitud Nautilus® Classicu taaskasutatud paberile, mille kohta on antud ökomärgis.

 

Jaanuar. Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine teise suure siirde lävel

Margit Kelleri ja Laur Kangeri teadusrühm tegeleb projektiga „Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine teise suure siirde lävel“. Selle eesmärk on leida viise, kuidas suunata Eesti energia-, side- ja transpordisüsteemid kestlikule ning õiglasele rajale, kordamata tööstusühiskondade seniseid vigu.

Eesti energia- ja transpordisüsteemi toimimisviis põhineb lääne tööstusriikide kogemustel maailmasõdade vahelisest ajast. Praegu iseloomustab mõlemat süsteemi suur ja kahjulik keskkonnamõju. Veelgi enam: keskkonnamõju ebavõrdne jaotumine Eestis suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust. Suurte siirete raamistikus analüüsitakse tööstusühiskondade kujunemislugu sotsiotehniliste süsteemide vastastikuse mõju kaudu. Projekt toob kokku väga mitme teadussuuna teadlasi – ühiskonnateadlaste kõrval on kaasatud ka ajaloolased, lingvistid, innovatsiooniuurijad ja riigiteadlased. 

Image
Suur siire kalender

Veebruar. E-valitsemine ja digitaalsed avalikud teenused

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessori Mihkel Solvaku juhitavas projektis „E-valitsemine ja digitaalsed avalikud teenused“ uuritakse e-riigi võimalusi ja olemasolevate andmete tõhusamat kasutamist, et Eesti saaks esimesena maailmas üle minna kolmanda põlvkonna e-teenustele, milles võetakse pidevalt arvesse teenusekasutajate kogemusi ja prognoositakse nende käitumist.

Image
E-riik veebruar

Märts. Mikroplasti levik meredes ning sellise surve mõju elustikule

Eesti mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta juhib teadusprojekti „Mikroplasti levik meredes ning sellise surve mõju elustikule“. Kümnendik kõikidest plastjäätmetest satub lõpuks ookeanidesse. Valdav osa sellest laguneb mikroplastiks, mida on nüüdisaegsete meetodite ja tehnoloogiaga keeruline tuvastada. Kuna praegu puuduvad täpsed teadmised mikroplasti leviku kohta, on projekti eesmärk uurida mikroplasti, sealhulgas alla 10 μm läbimõõduga osakeste ning erinevate mikrokiudude jaotumist vees, setetes ja elustikus rannikust süvaookeanini.

Image
Kalender mikroplast

Aprill. Mullaressursside säästlik kasutamine kliimamuutuste ajal

Ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoriisauuringute professori Leho Tedersoo teadustöö „Mullaressursside säästlik kasutamine kliimamuutuste ajal“ eesmärk on uurida maakasutuse ja kliimamuutuste mõju mulla mikrobioomile ja süsinikusisaldusele ning kasvuhoonegaaside eraldumisele mullast. Projekt annab hea ülevaate kasvuhoonegaaside heitest ning pakub välja keskkonnasäästlikke lahendusi maakasutuse muutumiseks, mis on linnastumise ja tundraalade metsastumise tagajärjel vältimatu.

Image
Mullaressursside säästlik kasutamine kliimamuutuste ajal

Mai. Uurides Euroopat, digitaliseerumist ja vandenõuteooriaid

Filosoofia ja semiootika instituudi semiootika teaduri Mari-Liis Madissoni teadustöö „Uurides Euroopat, digitaliseerumist ja vandenõuteooriad“ aitab selgitada ühiskonda lõhestavate vandenõuteooriate eesmärke, levimisviise ja mõju, mida need inimestele avaldavad. Seda kõike mõistes on võimalik vandenõuteooriate levikuga kaasnevaid ohte paremini hinnata ja ennetada, inimeste teadlikkust parandada ja muuta nad seeläbi ehk vähem haavatavaks.

Nii aitab Mari-Liis Madissoni töö kaasa ühiskondlike lõhede parandamisele ja võimalike uute lõhede varajasele ennetusele. See toetab sidusama ühiskonna kujunemist nii Eestis kui ka mujal maailmas, suurendades usaldust avalikesse institutsioonidesse ja vähendades ühiskonna haavatavust kriisidest.

Image
Uurides Euroopat, digitaliseerumist ja vandenõuteooriaid

Juuni. Kaasavad paigad ja teekonnad: jagatud lood ja tähendusloome

Kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule professori Ülo Valgu teadustöö „Kaasavad paigad ja teekonnad: jagatud lood ja tähendusloome“ keskendub usundilise ja mütoloogilise tähendusega paikadele ja teekondadele, nende kasvavale tähtsusele tänapäeva ühiskonnas ning sellega seotud protsessidele.

Rahvusvahelise töörühma tähelepanu keskmes on Eesti, Läti, Leedu ja Norra maapiirkondadele iseloomulikud algatused, kus äratatakse ellu ununevaid, kuid olulisi paiku ning kujundatakse uusi sihtpunkte, mille tõmbejõud ületab sotsiaalseid, etnilisi ja kultuurilisi piire. Projektis otsitakse vastust küsimusele, miks mõned paigad on erakordselt kaasavad, aga mõned tekitavad vastandumist ja ühiskondlikke pingeid.

Image
Kaasavad paigad ja teekonnad: jagatud lood ja tähendusloome

Juuli. Viljandi kultuuriakadeemia rahvusvaheline inkubatsiooniprogramm

Viljandi kultuuriakadeemia edendab rahvusvahelises inkubatsiooniprogrammis loomemajandust. Kultuuripärandit, teadust ja ettevõtlust ühendades otsivad programmis osalejad pärandi kasutamiseks uuenduslikke viise, et toetada selle elujõulisust. Programmi tegevusvaldkonnad ulatuvad kliimamuutustest ja kestlikust energiatootmisest kuni tervislike eluviiside ja toiduni.

Image
Seinakaleneder juulis - loomemajandus

August. NOBALwheat – tööriistakast jätkusuutliku toidutootmise arendamiseks Põhja-Balti regioonis

Tehnoloogiainstituudi molekulaarse taimebioloogia professori Hannes Kollisti ja taimebioloogia kaasprofessori Ebe Merilo teadusprojekti „NOBALwheat – tööriistakast jätkusuutliku toidutootmise arendamiseks Põhja-Balti regioonis“ töörühmad mõõdavad nisu gaasivahetustunnuseid, et selgitada välja nende potentsiaal kliimakindlate nisusortide aretamiseks.

Projekti eesmärk on aretada kliimakindlaid nisusorte, mis tagaksid toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse stabiilsuse Põhja- ja Baltimaades. Nisusortide fenotüpiseerimis- ja genotüpiseerimistehnoloogiate abil on sihiks leida saagikad sordid, mis peaksid vastu kliimamuutustele ja mida saaks säästlikult kasvatada.

Image
NOBALwheat – tööriistakast jätkusuutliku toidutootmise arendamiseks Põhja-Balti regioonis

September. Liikumislabori algatus „Liikuma kutsuv kool“

Liikumislabor otsib tõenduspõhiseid lähenemisviise, mis aitaks muuta koolipäeva liikuvamaks. Liikumislabori algatus „Liikuma kutsuv kool“ toetab koole, et iga päev pakuks liikumisrõõmu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Eesti lapsed ja noored veedavad endiselt liiga palju aega ekraanide ees: vaid 21% lastest on vabal ajal ekraani ees vähem kui kaks tundi päevas. Samuti pole nad hakanud rohkem õues mängima ega kooliteel aktiivselt liikuma. Tartu Ülikooli liikumislabor töötab selle nimel, et liikumine saaks üha enamates Eesti koolides lahutamatuks koolipäeva osaks.

Image
Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine

Oktoober. Geneetiline loterii aitab mõista isiksuse, vaimsete võimete ja tervise vahelist põhjuslikkust

Psühholoogia instituudi käitumisgeneetika kaasprofessori Uku Vainiku teadustöö „Geneetiline loterii aitab mõista isiksuse, vaimsete võimete ja tervise vahelist põhjuslikkust“ eesmärk on kaardistada 220 000 Eesti geenidoonori käitumuslikud jooned. Senimaani on nende põhjuslike seoste kohta palju teadmata, kuna juhuvalimiga uuringud on väga kallid ja sageli eetiliselt võimatud. Selles projektis pakutakse lahenduseks geneetilise põhjuslikkuse hindamise meetodit – Mendeli randomiseerimist. Selle meetodi korral kasutatakse ära geneetilist loteriid, kus juhus jagab inimestele geneetilisi markereid, mis süvendavad või vähendavad teatud käitumuslikke jooni.

Image
Geneetiline loterii

November. Suurte terviseandmete ja sotsiaalandmete integreerumine, et paremini mõista ja vähendada tervisealast ebavõrdsust

Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi rahvatervishoiu kaasprofessori Taavi Tillmanni teadustöö „Suurte terviseandmete ja sotsiaalandmete integreerumine, et paremini mõista ja vähendada tervise ebavõrdsusi“ eesmärk on vähendada tervisealast ebavõrdsust, luues tulevasteks uuringuteks uue rikkaliku terviseandmete baasi. Selleks ühendab Tillmann 660 000 kodaniku (vanuses 40–74 a) andmed tervise infosüsteemi ja nelja riikliku andmebaasiga hariduse, rahvuse, töötuse, ameti, maakonna, perekonnaseisu ja toetuste kohta.

Image
Tervise- ja sotsiaalsed andmed

Detsember. Uudsed kõrgtehnoloogilised polümeerid lignotselluloosilisest toormest

Tehnoloogiainstituudi orgaanilise keemia kaasprofessori Lauri Varese uurimistöö „Uudsed kõrgtehnoloogilised polümeerid lignotselluloosilisest toormest“ aitab vähendada tööstuse sõltuvust fossiilsetest loodusvaradest. Bioplasti on võimalik toota puidujäätmetest eraldatavatest puidusuhkrutest. Nii õnnestuks ühelt poolt vähendada pakendimajanduse naftasõltuvust. Teisalt saaksime aga praegu suuremalt jaolt lihtsalt kütteks kasutatavatest puidujäätmetest toota suurema lisandväärtusega tooteid ja siduda muidu korstnast heitgaasidega atmosfääri paiskuvat CO2 pikemaks ajaks. Sellise tootmistehnoloogia arendamine on väga oluline jäätmeid vähendava ringmajanduse elavdamiseks.

Projekti vältel analüüsitakse uudse tehnoloogia keskkonnamõju ja võrreldakse seda olemasolevate fossiilse päritolu plastide keskkonnamõjuga.

Image
Uudsed kõrgtehnoloogilised polümeerid lignotselluloosilisest toormest
Toomas Hendrik Ilves kõnepuldis

Toomas Hendrik Ilvese ettekanne „Minerva öökull tõuseb lendu alles videvikul“ vabariigi aastapäeva aktusel

Kristjan Vassil

Kristjan Vassil: rahvusülikooli mõttest ja tähendusest

Rektor kõnepuldis

Rektor: Eesti parim konkurentsieelis ja demokraatia kindlustus on pärisintellekt