Teemanädala keskmes oli tehisaru mõju võrdõiguslikkusele. Kuigi tehisarust võib olla palju kasu, võib see esitada kallutatud andmeid, mis süvendavad ebavõrdsust. Näiteks võib see puudutada valdkondi, kus naised ja vähemused on alaesindatud. Sellised on muu hulgas loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) ning IKT valdkond. „Karjääril ei ole sugu, kuid seni, kuni statistika seda ei kinnita, peame ebavõrdsuse vähendamise nimel teadlikult tegutsema,“ ütles Tartu Ülikooli arheokeemia professor ja päeva „Naised teaduses“ Eestis tähistamise üks algatajaid Ester Oras.

11. veebruaril toimus maailma keelte ja kultuuride instituudi õppehoone fuajees (Lossi 3) vestlusring, mida juhtis anglistika professor Raili Marling. Kogemusi ning mõtteid jagasid üliõpilaskonna esimees ja sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilane Eneken Riin Salong, meediauuringute professor Andra Siibak, valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor Helen Eenmaa, IT-ettevõtte Cybernetica AS vanemteadur Liina Kamm ja kriisisotsioloogia lektor Sten Torpan.

Vestlusringist jäi kõlama kolm selget järeldust.

1. Tehisaru ei ole neutraalne: see õpib olemasolevatest andmetest ja võib seetõttu võimendada juba olemasolevaid stereotüüpe ja ebavõrdsust. Kui seda teadlikult ei jälgita ega parandata, võib see kinnistada arusaama, et teatud rollid või valdkonnad sobivad ühe soo esindajale rohkem kui teisele.

2. Vastutus peab jääma inimesele: tehisaru võib olla abivahend, kuid lõplikud otsused – eriti need, mis mõjutavad inimeste elu ja karjääri – peavad jääma inimese teha. Samuti peab olema selge, kes vastutab, kui süsteem eksib.

3. Võrdõiguslikkus vajab teadlikku tegutsemist: kui otsuseid teevad ja tehnoloogiat arendavad üksnes sarnase taustaga inimesed, kandub see piiratus edasi ka tulemustesse. Seetõttu on oluline, et teaduses ja tehnoloogias oleksid esindatud erinevad inimesed ja vaatenurgad.

Vestlusringi saab järelvaadata UTTV-st.

12. veebruaril toimus Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näitusel „Voltaire: ajalootegija“ prantsuse kultuuriloolase Sophie Turneri ingliskeelne kuraatorituur „Émilie du Châtelet’ lugu: kirg ja teadus“, kus keskenduti Émilie du Châtelet’le kui Voltaire’i elus ning laiemalt tolle ajastu teadus- ja kultuuriloos mõjukale naisele. Émilie du Châtelet tegutses küll koos Voltaire’iga, aga on tänaseks Voltaire’i kõrval paljuski unustusse vajunud.

Sotsiaalmeediakampaania

Teemanädala puhul ootas Tartu Ülikool koos Eesti Noorte Teaduste Akadeemiaga nii nais- kui meesteadlasi osalema sotsiaalmeediakampaanias, mille eesmärk on pöörata tähelepanu naiste teadussaavutustele. Kampaaniaga kutsuti teadlasi rääkima naistest, kes on neid inspireerinud või aidanud teadlasteed kujundada. Kajastamisel paluti sotsiaalmeediakanalites kasutada teemaviiteid #NaisedTeaduses ja #WomenInScience.