Doktoritöö: juba koolieeliku kolesteroolitase väärib mõõtmist
Kolesterool on aju ehituskivi. Seetõttu on oluline, et alles arenevas ajus leiduks seda piisavalt palju, kirjutab Novaator. Liiga madal aju kolesteroolitase lapsepõlves võib hilisemas elus muuta inimese käitumise probleemselt impulsiivseks, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.
„Mida varem elukaare jooksul näeme, et inimese veres on kolesteroolitase madal, seda suurema tõenäosusega tekitab see tal tulevikus võimalike käitumisprobleeme,“ ütleb Tartu Ülikooli värske meditsiiniteaduste doktor Katrin Tomson-Johanson. Näiteks võib lapsepõlves liiga madala vere kolesterooli tasemega inimene olla täiskasvanuna impulsiivne. Seetõttu võib ta võtta tarbetuid riske või kalduda enesetapumõtetele.
Kuidas täpselt inimese kolesteroolitase, impulsiivsus ja geneetilised markerid üksteist vastastikku tema elu jooksul mõjutavad, uuris Tomson-Johanson lähemalt oma doktoritöös. Selleks tugines ta samal ajal sündinud Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu andmetele. „Meie uuringus tuli välja, et madal kolesteroolitase on riskitegur ainult meestel,“ toob värske doktor välja.
Impulsiivsus võib olla ka hea
Impulsiivsus tähendab siinkohal, et inimene käitub kogu olemasolevat infot töötlemata ning endale ja teistele põhjustatud tagajärgedele mõtlemata. Kõik need ametlikud määratlused tõstavad Katrin Tomson-Johansoni sõnul esile omaduse negatiivset külge. „Minu töö üks olulisi lähtekohti oli, et impulsiivsus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. See, et sa teed otsuseid ilma kogu infot töötlemata, ei pruugi olla halb,“ märgib ta.
Impulsiivsuse halvemate omadustena mõõdetakse enamjaolt inimese mõtlematust ja pidurdamatust. Kui tavaliselt läheb uuringutes põhirõhk just pidurdamatusele, siis oma töös hindas Tomson-Johanson seetõttu ka impulsiivsuse häid omadusi: elamustejanu ja kiiret otsustamisstiili. „Elamustejanu tähendab, et sa soovid saada uusi elamusi, sulle meeldivad uued asjad ja end riskialdistesse olukordadesse panna,“ avab ta. Kiire otsustamisstiiliga inimene langetab aga vajadusel otsuseid liiga pikalt juurdlemata.
Hea näide elamustejanust on värske doktori sõnul riskiga seotud spordialad nagu langevarjuhüpped. Sellega tegelev inimene ei saa tema sõnul olla otseselt mõtlematu või pidurdamatu: „Sa tahad küll riskialdis olla, aga mõtled ikkagi asjad väga põhjalikult läbi ja veendud, et nii sul endal kui ta teistel oleks turvaline. See on positiivne impulsiivsus.“
Kolesterooli olgu parajalt
Kuidas on aga omavahel seotud impulsiivsus ja kolesterool? „Aju koosneb suures osas rasvast, sealhulgas kolesteroolist. Sellest võib juba eeldada, et kolesteroolitase on aju jaoks oluline,“ selgitab värske doktor. Inimese kehas sünteesitakse kolesterool kahes kohas: ajus aju kolesterool ja maksas vere kolesterool. Oma töös uuris Katrin Tomson-Johanson just veres leiduvat kolesterooli.
„Lapsepõlves, aju arenemise ajal, peab kolesterooli olema piisavalt,“ tõdeb ta. Omad ohud kaasnevad nii liialt kõrge kui ka madala kolesteroolitasemega. Liiga palju kolesterooli on südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Liiga vähe kolesterooli võib aga viia neuroloogiliste ja psühhiaatriliste haigusteni.
Nagu näitas Tomson-Johansoni uuring, on omavahel seotud 5-HTTLPR geenivariant ja madalam kolesteroolitase. Seosest tingitud probleemne impulsiivne käitumine täiskasvanueas tuli samas välja ainult meestel. „See toob taaskord välja, et kolesterool on meestel ja naistel erineva mõjuga tegur. Koostoimed teiste teguritega, näiteks stressitaseme või stressirohkete elusündmuste mõjuga, on samuti sooti erinevad,“ osutab värske doktor. Stressirohked elusündmused mõjutavad impulsiivsust tema sõnul niivõrd tugevalt, et omadust mõõtes tuleks nendega alati arvestada.
Lisaks ilmnes tema töös seos geeni HTR2A polümorfismi ja impulsiivsuse vahel, mida mõjutab kolesterooli tase. „Meestel ja naistel olid see vastastikmõju väga erinev. Kõrge kolesteroolitase muudab selle geeniriski-genotüübiga mehed vähem impulsiivseks, aga sama genotüübiga naised muudab kõrge kolesterool rohkem impulsiivseks,“ täpsustab Tomson-Johanson.
Enne kooli võiks kolesterooli mõõta
Kolesterooli ja riskikäitumise vastastikmõju uurides vaatles Katrin Tomson-Johanson viit riskivõtmise sfääri: liiklus- ja seksuaalkäitumist ning uimastite, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamist. „Igaüks neist tahkudest on kolesterooliga natuke erinevalt seotud. Üldiselt aga leidsime, et just noores eas mõõdetud kolesterool mõjutab käitumist tulevikus,“ toob värske doktor välja.
Sugudevaheline erinevus tuli selgelt esile ka riskikäitumise ja impulsiivsuse vastastikmõjus. Meestel seostus riskikäitumine pigem impulsiivsuse heade külgedega: elamustejanu ja kiire otsustamisstiiliga. Teisalt tarvitasid need mehed sagedamini alkoholi- ja tubakatooteid. „Naistel oli seos just negatiivne. Näiteks seksuaalkäitumises tuli välja, et riskialdis seksuaalkäitumine meestel on seotud positiivse impulsiivsusega , samas kui naistel on see seotud negatiivse impulsiivsusega,“ võrdleb Tomson-Johanson.
Kuna uuringu põhisõnum on tema sõnul, et aju vajab hästi arenemiseks kolesterooli, annab Tomson-Johanson soovitusi pigem arstidele.
„Kolesteroolitase ei ole näitaja, mida hakata neljakümnendates jälgima, vaid esimesed mõõtmised võiks teha juba siis, kui lapsed kooli lähevad,“ ütleb ta. Kui selgub, et lapse kolesteroolitase on erakordselt madal, on see riskitegur, millega tulevikus arvestada. Varasemast kirjandusest on Tomson-Johansoni sõnul teada seegi, et haiglasse või kinnipidamisasutusse sattunud inimestel on muu hulgas suurem enesetapuoht, kui nende kolesteroolitase on madal.
Katrin Tomson-Johanson kaitses doktoritöö „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“ („Impulsiivsus, seerumi lipiidid ja serotoniinisüsteemi funktsionaalsed geenivariandid“) 23. augustil Tartu Ülikoolis. Tööd juhendas Jaanus Harro Tartu Ülikoolist. Oponeeris István Bitter Semmelweisi ülikoolist.
