Skip to main content

Keskmine hinne

Keskmist hinnet arvutatakse ainult eristava hindamise puhul, kus tähed arvestatakse numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0, mõjuva põhjuseta "mitteilmunud" = 0.

Eristamata hindamise korral hindamistulemusi ("arvestatud" ja "mittearvestatud") keskmise hinde arvutamisel ei arvestata. Kui arvestusega lõppevas õppeaines on saadud tulemus "mitteilmunud", siis ka see keskmist hinnet ei mõjuta.

Sõltuvalt arvutamismeetodist kasutatakse aritmeetilist või kaalutud keskmist hinnet üle kõigi tulemuste või üle positiivsete tulemuste.

Oma keskmist hinnet näed ÕIS-is õppetulemuste lehelt (vaata juhendit).

Kaalutud keskmise hinde arvutamisel lähevad arvesse nii eksamite hinded kui ka nende ainete eest saadud ainepunktid. Rohkem ainepunkte andnud õppeaine hindel on suurem kaal (näiteks 6 EAP aine eest saadud A-l on kaks korda enam kaalu kui 3 EAP aine eest saadud A-l).

Oletame, et Anni ja Mati osalevad ainel "Üldine usundilugu", mis annab 6 EAP. Anni saab eksamil A, Mati saab C. Mõlemad osalevad ka ainel "Eetika alused", mis annab 3 EAP. Sellel eksamil saab Mati hindeks A, aga Anni saab C.

Aritmeetiline keskmine oleks mõlemal 4,0
(5+3)/2=4.

Aga kaalutud keskmise arvutamisel tuleb arvesse võtta ka ainepunktide arv - (hinne x ainepunktid), mis tuleb läbi jagada ainepunktide koguarvuga.

Anni:
(5x6 + 3x3)/9= 4,3

Mati:
(3x6 + 5x3)/9=3,6

Seega erineb kaalutud keskmine hinne tunduvalt aritmeetilisest keskmisest.

Stipendiumite määramisel vaadatakse üliõpilase eelmise semestri kaalutud keskmist hinnet, mis on arvutatud üle kõigi tulemuste ehk keskmise hinde arvutamisel arvestatakse ka negatiivseid eksamitulemusi.

Oletame, et Liisa on esimese semestri üliõpilane ja osales aines "Füüsikaline maailmapilt", mis annab 6 EAP. Liisa jäi eksami ettevalmistamisega viimasele minutile ja sai esimesel korral hindeks F, korduseksamil aga hindeks C. Samuti osales Liisa ka aines "Üldine keemia", mis annab 3 EAP. Liisa sai selle aine eksamil hinde B.

Üle kõigi tulemuste on Liisal kaalutud keskmine hinne:
(0x6 + 3x6 + 4x3)/15=2,0
Arvestatud tulemusi 3, arvestatud ainepunkte 15.

Üle positiivsete tulemuste kaalutud keskmine hinne:
(3x6 + 4x3)/9=3,3
Arvestatud tulemusi 2, arvestatud ainepunkte 9.

Akadeemilisele õiendile kantakse kõik positiivsed hindamistulemused, mis on õpingute jooksul saadud. Cum laude (diplom kiitusega) saamisel võetakse arvesse üle positiivsete tulemuste kaalutud keskmist hinnet.

Kuidas arvutatakse keskmist hinnet, kui on hindeid nii numbrite kui tähtedega (kui üliõpilane on ülikoolis õppinud nii numbrilise hindamisüsteemi kui tähelise hindamissüsteemi kehtivuse ajal)?

Kummagi hindamissüsteemi puhul arvestatakse eraldi keskmine hinne ning lisatakse mõlema hindamissüsteemi selgitused. Ka akadeemilisel õiendil kasutatakse sellisel juhul eraldi kahte hindamissüsteemi. 

Kui õpiväljundite saavutamist on hinnatud mõnes muus hindamissüsteemis (näiteks väliskõrgkoolis saadud tulemused) kasutatakse hinnete ülekandmisel mitteeristavat hindamist. Mitteeristavat hindamist kasutatakse ka siis, kui arvestatakse õppeplaani alusel väliskõrgkoolis saadud õppetulemusi.

Kiitusega diplomi ehk cum laude saab üliõpilane, kes oma õpingute jooksul ning lõppedes on täitnud järgmised kriteeriumid:

  • on kaitsnud lõputöö hindele A või sooritanud lõpueksami hindele A
  • kelle kaalutud keskmine hinne üle positiivsete tulemuste on 4,60 või kõrgem 

Diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimused on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord

Cum laude lõpetanud saavad Tartu Ülikooli magistriõppesse kandideerimisel lisapunkte.

Keskmine hinne võib olla oluline toetuste ja stipendiumite taotlemisel ning välismaale vahetusüliõpilaseks kandideerimisel.

Samuti võib keskmine hinne mõjutada järgmisse õppeastmesse kandideerimist. Näiteks paljude magistriõppekavade vastuvõtutingimused hõlmavad eelmise õppeastme keskmist hinnet.

Eksamid ja arvestused

Toetused ja stipendiumid

Cum laude lisapunktid magistriõppesse kandideerimisel

#õppimine

Keeletestid

Vahetusüliõpilaseks kandideerides tuleb tõendada selle võõrkeele piisavat oskust, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis.

Jaga
19.01.2022
#õppimine
Lähiõpe jätkub.

Kevadsemestril jätkub lähiõpe

Jaga
19.01.2022
Jaga
17.01.2022