Enesehinnang

Enesehinnang on meie arvamus iseendast. Igaühel võib tulla ette päevi, mil enesekindlusest jääb puudu. Kohase enesehinnanguga inimene on enamasti positiivse hoiakuga nii iseenda kui ka elu suhtes. Tervislik enesehinnang aitab meil tulla elu tõusude ja mõõnadega kergemini toime. 

Madal enesehinnang muudab seevastu igapäevaraskustega toimetuleku keeruliseks. Sellised inimesed kalduvad ennast inimsuhetes rohkem piirama ning väldivad keerulisi olukordi ja ülesandeid. Seetõttu ei suuda nad kogu oma potentsiaali ära kasutada. Madal enesehinnang soodustab selliste vaimse tervise probleemide nagu depressioon ja ärevus kujunemist. 

On olemas ka akadeemiline enesehinnang. See kirjeldab kitsamalt inimese arusaama oma akadeemilistest võimetest. Madal enesehinnang seostub kehvema akadeemilise enesetõhususe ja sooritusega ning seda ka juhul, kui inimese hinnang enda võimetele ei ole tegelikkusega kooskõlas. Kõrgema akadeemilise enesehinnanguga õppija panustab õppimisse rohkem ja saavutab tänu sellele paremaid tulemusi. Nii võib öelda, et enesehinnang on nagu isetäituv ennustus. 

Milline on sinu enesehinnang? 

Rosenbergi enesehinnangu skaala on tõenäoliselt maailma kõige kuulsam vahend enesehinnangu mõõtmiseks. Kas tahaksid proovida, mida Sa saad selle abil enda kohta teada? 

Mida saab enesehinnangu heaks teha? 

Kui tahad enda enesehinnangut tõsta, vali alljärgnevate soovituste1 seast endale sobivad ja rakenda neid põhimõtteid järjekindlalt. 

Harrasta enesesõbralikkust 

• Õpi ennast tundma. Mõtiskle selle üle, mis Sind rõõmustab ja mida sa väärtustad. 

• Sea oma enesekriitilised mõtted kahtluse alla. Küsi endalt aeg-ajalt, mida ütleksid oma sõbrale, kes on endaga liiga kriitiline. 

• Ütle endale head. Enese tunnustamine on paljude jaoks veider kogemus, sest nad pole harjunud seda tegema. Harjutamine teeb meistriks! 

• Tee enesesõbralikke tegevusi. Võta aega endale rõõmu ja rahulolu toovateks tegevusteks. 

• Harjuta ei ütlemist. Enesekehtestamine on oluline ellujäämisoskus, sest me ei tohi korraldada kogu enda tegevust teiste vajadustest lähtudes. 

• Võrdle ennast ainult iseendaga. Kui tunned vajadust ennast kellegagi võrrelda, siis võrdle ennast iseendaga. Pane tähele, mida Sa oskad ja suudad praegu paremini kui varem. 

Pööra tähelepanu positiivsele 

• Rõõmusta oma edusammude ja saavutuste üle. Sina ise tead kõige paremini, millega Sa oled toime tulnud. Väikesed edusammud võivad jääda teistele märkamatuks ja seetõttu on oluline tähistada ise enda edu. 

• Võta tunnustused vastu. Kui keegi kiidab Sind, täna teda. Väldi tunnustuse tagasilükkamist. 

• Uuri inimestelt, mis neile Sinu juures meeldib. 

• Tee nimekiri omadustest, mis Sulle enda juures meeldivad. 

Tugevda oma sotsiaalvõrgustikku 

• Räägi inimestega, keda Sa usaldad. Võta ühendust nendega, kellega koos julged olla Sina ise. 

• Võta aega positiivseteks suheteks. 

Sea endale pingutust nõudvaid eesmärke 

• Alusta vabatahtliku tegevusega. Tee teistele head! 

• Sea endale sellised eesmärgid, mis on parasjagu rasked. Parem olgu need väikesed eesmärgid. Näiteks on hea plaan lugeda igal kuul läbi üks raamat või viibida iga päev pool tundi värskes õhus. 

• Õpi midagi uut. 

Hoolitse enda eest 

• Maga piisavalt. Väsinud inimene on tavaliselt enesekriitiline. 

• Toitu tervislikult.  

• Liiguta end piisavalt, sest lisaks füüsilisele tervisele paraneb nii ka Su vaimne heaolu. 

• Võta endale puhkehetki. 

• Väldi meelemürke. 

Lisalugemine

Eesti keeles

• Peaasi.ee: enesehinnang

Inglise keeles

• PositivePsychology.com: self-esteem

Artikli autor: Tartu Ülikooli nõustamiskeskuse psühholoog Tõnu Jürjen