Hea teadustava valdkondlikud nõustajad

Kui ülikooli liikmetel on küsimusi hea teadustava põhimõtete järgimise kohta või tal on tekkinud kahtlus, et hea teadustava on rikutud, on soovitav pöörduda nõu saamiseks hea teadustava nõustaja poole. Hea teadustava nõustajaid on igas ülikooli valdkonnas vähemalt üks ja nad on ametisse määratud valdkondade dekaanide poolt. Hea teadustava nõustaja on akadeemiliselt tunnustatud ja teaduseetika alal pädev teadlane.

Küsimuste esitamiseks või kahtlusest rääkimiseks ei pea isik tingimata oma kahtlusi tõendama. Nõustaja kohustus on tagada pöördumise konfidentsiaalsus ja kaitsta nõu küsivat või oma kahtlustest rääkivat ülikooli liiget talle kahjulike tagajärgede eest. Nõu küsimine ei kohusta isikut kaebust esitama.
 

Kadri Simm

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna filosoofia ja semiootika instituudi praktilise filosoofia kaasprofessor ja õppetooli juhataja

kadri.simm@ut.ee

CV

Image
Kadri Simm

 

Kairi Kreegipuu

Sotsiaalteaduste valdkonna psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia professor

kairi.kreegipuu@ut.ee

CV

Image
Kairi Kreegipuu

 

 

 

 

 

Andres Soosaar

Meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi külalisdotsent

andres.soosaar@ut.ee

CV

Image
Andres Soosaar

 

Raul Kangro

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna matemaatika ja statistika instituudi finantsmatemaatika kaasprofessor

raul.kangro@ut.ee

CV

Image
Raul Kangro

 

Hea teadustava järgimisega seotud pöördumiste juhend

Hea teadustava rakendamise juhendis on nimetatud ametiisikud, kelle poole teaduseetikaga seotud teemade puhul pöörduda: need on valdkondlik nõustaja, akadeemiline sekretär, struktuuriüksuse juht või valdkonna dekaan. Kelle poole on kõige õigem pöörduda, sõltub olukorrast, pöörduja eelistustest ning motiividest. Kõikides taolistes olukordades kehtib põhimõte, et pöörduja ei pea teadma, milline on kõige asjakohasem asutus või struktuuriüksus tema mure lahendamiseks.

Üldjuhul on esmane kontaktisik hea teadustava valdkondlik nõustaja. Hea teadustava rikkumise kahtluste ja kaebuste menetlemine kuulub kas struktuuriüksuse juhi või akadeemilise sekretäri pädevusse.

Järgnevalt on kirjeldatud peamised pöördumiste juhud.

Praktilist laadi teadustööd puudutavates küsimustes on soovitatav kõigepealt pöörduda oma valdkonna hea teadustava nõustaja poole. Nõustaja ülesanne on aidata teadlasel mõista hea teadustava tegevuspõhimõtteid, anda konkreetseid soovitusi ja vajadusel soovitada asjakohaseid juhendeid.

Näited. Praktilised küsimused, mis võivad esile kerkida: kas uuringule on tarvis eetikakomitee kooskõlastust? Mida arvestada granditaotluse eetikaosa koostamisel? Kuidas kokku leppida autorsuses? Mida silmas pidada isikuandmete kogumise, töötlemise ja säilitamise puhul?

Üldiste teaduseetikat puudutavate küsimustega on soovitatav pöörduda kõigepealt oma valdkonna hea teadustava nõustaja poole. Kui kõnealuse küsimuse puhul pole välja kujunenud üheselt mõistetavat  head tava, võib pöördumise sisuks olla hinnangu küsimine. Pöördumised võivad puudutada näiteks interdistsiplinaarset teadustööd neil puhkudel, kui eri distsipliinidel on samas küsimuses välja kujunenud erinevad tavad. Samuti võib küsimusi tekkida rahvusvahelise teaduskoostöö puhul, kui pole selge, millise riigi tavasid järgida.

Näited. Üldisemad teaduseetika küsimused võivad olla: milline on juhendaja vastutus juhendatava teadustöö puhul? Mil moel on teadlasel kohane osaleda ühiskondlikus arutelus?

 Küsimustega, mis puudutavad hea teadustava võimalikku rikkumist, on soovitatav  pöörduda valdkondliku hea teadustava nõustaja poole. Nõustaja aitab pöördujal selgusele jõuda, kas ja kuivõrd võib kirjeldatud olukord endast hea teadustava rikkumist kujutada. Samuti selgitab nõustaja pöördujale väärkäitumise menetlemise protseduuri ning seda, kuidas ja kellele esitada ametlik kaebus.

Hea teadustava valdkondliku nõustaja poole pöördumine on konfidentsiaalne, mis tähendab, et nõustaja ei tohi avaldada tema poole pöördunud isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid. Nõustaja võib pöörduda teiste valdkondlike nõustajate või muude pädevate isikute poole täiendava arvamuse saamiseks, kuid ka sel juhul tagatakse nõu küsija konfidentsiaalsus. Nõustaja fikseerib pöördumise teema ja sisu üldistatud kujul, mille põhjal koostatakse iga-aastane koondülevaade nõustajate tööst ülikooli teaduseetika olukorrast tervikpildi loomise eesmärgil. Juhtumite sisu, mida on võimalik esitada anonümiseeritud kujul, võib hiljem kasutada õppe- ja teadustöö eesmärgil. Konfidentsiaalsus tagatakse nii suulise kui ka kirjaliku pöördumise puhul.

Näited. Kõige tõsisemad väärkäitumise vormid, millest tuleks teada anda, on teadusandmete võltsimine, väljamõtlemine ja plagiaat. Hea teadustava rikkumine seisneb ka autorsuse kriteeriumide mittejärgimises,  uuritavate ebaeetilises kohtlemises, võrdse kohtlemise põhimõtete mittejärgimises,  huvide konflikti deklareerimata jätmises või oma erahuvi teenimises ülikooli kahjustaval moel.

Hea teadustava võimalikust rikkumisest saab teada anda akadeemilisele sekretärile või selle struktuuriüksuse juhile, kus rikkumine on aset leidnud. Pöörduja võib ise valida, kumba viisi ta eelistab: mõlemad lähevad arvesse kui ametlik kaebus või kahtlus. Enne ametliku kaebuse/kahtluse esitamist on soovitatav kõnealuses asjas nõu küsida oma valdkonna hea teadustava nõustajalt.

Saabunud hea teadustava alaste kaebuste ja kahtluste kohta annab struktuuriüksuse juht aru akadeemilisele sekretärile. Juhul, kui struktuuriüksuse juht leiab, et tegemist on raskemat laadi rikkumise või keerulisema küsimusega, suunab ta juhtumi iseseisvalt akadeemilisele sekretärile. Juhul, kui tegemist on väiksema probleemi või ausa veaga, mida saab lihtsasti lahendada, võib struktuuriüksuse juht kaebuse või kahtluse iseseisvalt lahendada. Sel juhul annab ta akadeemilisele sekretärile teada, millise hea teadustavaga seotud küsimusega tema poole pöörduti ja kuidas ta selle lahendas.

Igal isikul on õigus pöörduda otse akadeemilise sekretäri poole. Akadeemiline sekretär annab pöördumisele esmase hinnangu ning otsustab, kas suunata juhtum edasi hea teadustava rikkumiste menetlemise komisjoni, mis kujundab juhtunu osas lõpliku hinnangu. Juhtumi menetlemise protseduuri on kirjeldatud hea teadustava rakendamise juhendis.

Kui hea teadustava või teaduseetikaga seotud küsimuste asjus soovib nõu küsida või kaebust esitada isik, kes ei ole Tartu Ülikooli liige (nt ajakirjanik, teise teadusasutuse töötaja, teadusajakirja esindaja), tuleks  kõigi küsimustega pöörduda akadeemilise sekretäri poole.

Täpsemat teavet, kuidas tegutseda hea teadustava rikkumiskahtluse korral, saad lähemalt lugeda Hea teadustava rakendamise juhendist.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!