Läbipõlemine
Läbipõlemine kujuneb välja pikaajalise tööstressi tagajärjel. Läbipõlenud inimest iseloomustavad kurnatus (sh tühjustunne), võõrdumine (sh pettumus ja mõttetustunne) ning vähenenud töövõime (sh keskendumisraskused).
Läbipõlemise ohumärgid
Psühholoogid Christina Maslach ja Michael P. Leiter on oma raamatus „Läbipõlemine. Mida saavad organisatsioonid ja töötajad teha läbipõlemise vältimiseks“ (eesti keeles ilmunud 2007. a) nimetanud kuus ohumärki, mis põhjustavad läbipõlemist.
1. Liigne töökoormus. Liigne võib inimese jaoks olla nii töö maht kui ka intensiivsus. Selle vastu aitab igapäevane ja -nädalane piisav puhkeaeg.
2. Kontrollitunde vähenemine. Inimene vajab kontrollitunnet. Kui töökeskkonnas on tema kontrolli alt väljas ka see, mille üle võiks ta ise otsustada, hakkab läbipõlemise oht suurenema.
3. Ebapiisav tasu. Üks osa tasust on töötasu, mida inimene töö eest saab, kuid selleks on ka tunnustus ja tänu. Kui inimene panustab, aga sellele ei järgne tunnustust, hakkab tema pühendumine vähenema.
4. Ebaõiglus. Inimene eeldab, et teda koheldakse õiglaselt ja temasse suhtutakse heatahtlikult. Kui töötaja tajub, et see pole nii, väheneb tema lojaalsus ja kasvab kibestumine.
5. Võõrdumine kogukonnast. Kui töötaja ei tunne end kollektiiviga seotuna või tajub enda suhtes ükskõiksust, on tõenäoline, et ta hakkab võõranduma. Töötaja enda võimalus on selles olukorras ise ennetavalt kolleegide ja ülemustega suhelda ning tuge küsida.
6. Väärtuskonflikt. Kui inimene tunneb, et asutus, kus ta töötab, lähtub põhimõtetest, mis lähevad tema isiklike väärtustega vastuollu, peab ta suure osa oma energiast kulutama väärtuskonflikti lahendamisele. Tihtipeale pole need vastuolud paraku põhimõtteliselt lahendatavad.
Läbipõlemise protsess
Läbipõlemise esimeses etapis kogeb inimene kergeid sümptomeid. Ta on tööpäeva lõpuks vaimselt väsinud ja pinges. Teda painab tunne, et ta ei suuda oma tööülesannetega sammu pidada, ja järgmisele tööpäevale mõeldes valdavad teda peamiselt ebameeldivad tunded.
Teises etapis tekib tüdimustunne ja üldine rahulolematus oma tööga. Tavaliselt kaasnevad sellega psühholoogilised sümptomid, nagu ärrituvus, agressiivsus, ärevus või kurvameelsus.
Kolmandas etapis on sümptomid muutunud krooniliseks ja tekkinud on suur risk füüsilise või vaimse tervise häirete väljakujunemiseks. Kaasneda võivad ainete kuritarvitamine ja probleemid isiklikes suhetes.
Läbipõlemise korral on kõige tähtsam meeles pidada, et seisundi paranemiseks ei piisa lühikestest puhkepausidest, pikast nädalavahetusest ega pealiskaudsetest muudatustest töökorralduses.
Läbipõlenul tuleb võtta pikk puhkus, alandada püsivalt oma töökoormust ning vaadata kriitiliselt üle enda tööülesanded ja kogu tööelu korraldus. Sedalaadi muudatused sõltuvad koostööst tööandjaga ja tema valmisolekust teha paindlikult sisulisi muudatusi. Kindlasti tasub pidada nõu oma perearsti või vaimse tervise spetsialistiga.
Kuidas läbipõlemist ennetada?
-
Sea esmatähtsaks enesehoid. Selgita enda jaoks välja, mis aitab Sul end laadida, ja alusta taas seda tegevust.
-
Muuda vaatenurka. Mõtle läbi, mis on Sinu kontrolli all ja mis mitte. Võta vastutus selle eest, mida Sa saad muuta, ning loobu energia kulutamisest mittemuudetavale. Mõtle läbi, mis on Su elus ja töös tegelikult suures plaanis oluline ning mis mitte. Seejärel kuluta piisavalt aega olulisele ja loobu vähemolulisest.
-
Tõmba töö ja eraelu vahele piir. Isiklik rahulolu on nagu tööstressi eest kaitsev kilp. Ära loe töökirju väljaspool tööaega ning pereliikmetega aega veetes keskendu neile ja unusta töömõtted. Tegele hobidega, mis Sind paeluvad.
-
Loo toetavaid suhteid ja hoia neid nii töises kui ka eraelus. Paku ja küsi tuge. Lahenda probleeme koos teistega.
Lugemissoovitused
Eesti keeles
Inglise keeles
Artikli autor: Tartu Ülikooli nõustamiskeskuse psühholoog Tõnu Jürjen
