Leonore Riitsalu teadustöö aitab mõista ja mõjutada inimeste rahalist heaolu
Osta-nüüd-maksa-hiljem lahendused kipuvad ära kasutama inimeste otsustamiskaldeid ja tekitavad neis eksliku tunde, nagu oleks tegemist kingitusega, leiab Tartu Ülikooli käitumusliku poliitikakujundamise teadur Leonore Riitsalu, kelle osalusel on valminud veebitööriist, mis aitab inimestel hinnata oma rahalist heaolu ning parandada selle põhjal oma finantskäitumist. Riitsaluga tehtud intervjuud ilmus algselt Delfi Forte rubriigis „Tunne teadlast“.
Nimi: Leonore Riitsalu
Amet: käitumusliku poliitikakujundamise teadur
Peamised tegevussuunad: rahaline heaolu, käitumuslik poliitikakujundamine, nügimine, rahatarkus
ETIS-e profiil
Milline on praegu käsil olev uurimisteema ja miks on sellega tegelemine oluline?
Viimased kolm-neli aastat olen põhiliselt uurinud rahalist heaolu (ingl financial well-being) ning seda, kuidas seda mõista, mõõta ja mõjutada. Seni on eeldatud, et inimestele rahatarkust õpetades ning neile finantskäitumise abivahendeid ja teenuseid pakkudes hakkavad nad oma rahaasju arukamalt korraldama, mis viib omakorda suurema rahalise heaoluni. Tegelikult on see ainult üks suur oletus ja unistus.
Samas on see kahtlemata oluline teema, sest rahaline heaolu on seotud nii meie vaimse tervise kui ka üldise rahuloluga. See teema pakub järjest laiemat huvi ja sellekohased värsked teadmised on vajalikud nii finantssektori esindajatele, poliitikakujundajatele kui ka teadlastele. Viimastel aastatel on rahalise heaolu uurimiseks tehtud igasuguseid vahvaid algatusi, näiteks on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) loonud uurimisrühmi, teinud uuringuaruandeid ja analüüse. Olen uhke, et hakkasin sellega tegelema juba mitu aastat tagasi. Oleme selle aja jooksul ühes kaasautoritega avaldanud mitu teadusartiklit, mis koguvad aina rohkem viitamisi.
Praegu on mul käsil kaks suuremat uurimisprojekti. Neli aastat tagasi pakkusime koos Hollandi, Poola ja Ameerika teadlastega Euroopa sotsiaaluuringu eestvedajatele, et uuringu küsimuste seas võiks olla üks plokk rahalise heaolu kohta. Täpsemalt soovisime teada, kuidas pandeemia, aga ka teised kriisiolukorrad mõjutavad inimeste rahalist heaolu. Selle projekti kulgu mõjutasid aga peale koroonapandeemia veel ka alanud sõda, energiakriis ja üldine elukalliduse tõus. Praegu arutame partneritega, kuidas on kõige mõistlikum edasi liikuda, sest üksnes koroonapandeemia mõju sellest pikiuuringust välja ei õnnestu võtta. Esialgsed tulemused näitavad, et inimeste rahalist heaolu olevikus mõjutab uuritud 12 riigis eelkõige tajutud kontroll oma elu üle, tuleviku rahalist kindlustatust selgitab aga paremini subjektiivne rahatarkus ehk kindlus oma teadmiste piisavuses.
Teine projekt on selline enneolematu, mitmest etapist koosnev ja ambitsioonikas koostöö Austria sihtasutuse ERSTE ja Tartu Ülikooli vahel. Eesmärk on suurendada rahalist heaolu, lähenedes sellele inimkeskselt, mitte finantsmaailma vaatest. Lõpusirgel oleva projekti kõige olulisem järeldus, mida ei ole varem üheski teadustöös esile toodud, on see, et rahalisel heaolul on kolm osa: kindlus, vabadus ja naudingud. Seni on rahalisele heaolule lähenetud ühemõõtmeliselt, kasutades selle mitmetahulise nähtuse hindamiseks vaid üht punktisummat, või vaadeldud ainult kindlust ja vabadust. Kuigi mitmes rahalise heaolu definitsioonis mainitakse elu nautimist, siis seni pole neid üheski uurimuses mõõta ega mõjutada püütud.
Selle teadustöö esimese praktilise tulemusena on meil valmis saanud vahva tööriist, mis aitab nende kolme komponendi kaudu analüüsida ja hinnata oma rahalist heaolu ning parandada selle põhjal oma finantskäitumist. Praegu on veebirakendus kõigile kättesaadav inglise keeles, kuid plaanime lasta selle tõlkida ka paljudesse teistesse keeltesse.
Augusti lõpus kasutasime värskelt valminud tööriista Austrias kaunis mägikülas toimunud konverentsil „European Forum Alpbach“. Juhtisin seal töötuba, mille käigus said osalejad kolme tunni jooksul esmalt anda hinnangu oma kindlusele, vabadusele ja naudingutele ning seejärel pisikestes rühmades nuputada, kuidas käitumisteaduste nippide abil end suurema rahalise heaolu suunas nügida. Rõõm oli näha, et tänu rakenduses nähtud laiale teemaderingile jõudsid nad lahenduste loomisel just selleni, mida töötuba välja töötades lootsin – enama kui kitsalt rahaasjadele mõtlemiseni.
Praegu on veel pooleli üks põnev etapp, milles uurime Tšehhi panga Česká Spořitelna klientide andmete põhjal, kuidas on omavahel seotud inimeste hinnang oma rahalise heaolu osadele ning nende tegelik finantsseis ja -käitumine. Julgen öelda, et oleme maailmas ainulaadse asjaga hakkama saanud, sest selline pangaklientide andmete analüüs inimeste privaatsust riivamata on väga keeruline. Tänu Tartu Ülikooli kolleegide, eetikakomitee ja Česká Spořitelna panga spetsialistide pingutustele on üle 6000 kliendi andnud teadliku nõusoleku selles uuringus osaleda ja nad said hiljuti ka kirja ülevaatega esialgsetest analüüsitulemustest.
Meil on veel üht-teist teoksil, näiteks uurime psühholoogide abiga, kuidas on isikuomadused seotud inimeste hinnanguga nende rahalisele heaolule. Samuti analüüsime, mil moel on omavahel seotud rahaline ja üleüldine heaolu. Senine lähenemine, mis näeb esimest üksnes teise allosana, ei näi paika pidavat. Igal juhul oleme selles projektis teinud enneolematult laiaulatuslikku koostööd nii teadusmaailmas kui ka sellest väljaspool. Uue aasta alguses avalikustame kõik tulemused.
Kui mõtlete Eestis või maailmas toimuvale, siis mille üle Te kõige enam südant valutate?
Kui mõelda kitsalt oma uurimisvaldkonnale, siis mulle teeb muret, et osta-nüüd-maksa-hiljem-lahendused (ingl buy now, pay later) kipuvad ära kasutama inimeste otsustamiskaldeid. Kuna inimesed on pigem olevikule või lühemale ajaraamile orienteerunud ning vajavad pikemajaliste eesmärkide seadmiseks ja kavandamiseks tuge, kipuvad sellised lahendused neile halba tegema. Selle teenuse kasutajad usuvad, et suudavad ostu eest tulevikus maksta, aga kõik ei pruugi arugi saada, et tegemist ei ole mitte kingituse, vaid laenuga. Ma ei taha takistada innovatsiooni või tootearendust, aga see teenus on minu meelest lihtne viis võlgadesse sattuda.
Kuidas jõudsite teaduseni ja mis Teid teaduse juures köidab?
Viisteist aastat tagasi töötasin Finantsinspektsioonis ja olin Eesti esindaja OECD finantshariduse võrgustikus. Sel ajal teadsin, kuidas jagada teavet ja korraldada koolitusi, aga mitte seda, kuidas finantskäitumist tegelikult mõjutada. 2010. aasta juunis kuulasin Roomas OECD finantshariduse konverentsil Brasiilia majanduspsühholoogi Vera Rita de Mello Ferreirat, kes rääkis oma ettekandes väga emotsionaalselt majanduspsühholoogiast, otsustamiskalletest, piiratud ratsionaalsusest ja käitumise nügimisest. See oli minu jaoks elumuutev hetk – siis tekkis mul huvi käitumise uurimise vastu.
Kirjutasin finantskäitumist mõjutavatest otsustamiskalletest magistritöö ja kaitsesin viis aastat tagasi Estonian Business Schoolis doktoritöö. Mu kaasjuhendaja oli professor Liam Delaney, kes oli sel ajal Stirlingi Ülikoolis käitumisteaduste keskuse juht ja nüüd töötab Londoni Majanduskoolis. Suuresti tänu temale tekkis pärast töö kaitsmist rahvusvaheline koostöövõrgustik ja algas tõsisem teadustöö. Kõigepealt uurisin ma rahatarkust, siis finantskäitumist ja piiratud ratsionaalsust rahaasjades, siis seda, kuidas nügida ja suunata finantskäitumist, arvestades piiratud ratsionaalsust, ning nüüd olen jõudnud rahalise heaoluni. Loodetavasti tulevad nii Liam kui ka Vera Rita 2025. aasta juunis Tartusse, et esineda konverentsil „Behavioural Insights in Research and Policymaking“.
Mind köidab teaduse juures võimalus teha koostööd erakordselt põnevate inimestega üle maailma ning õppida mitte üksnes nende teadustööst ja -tulemustest, vaid kogu nende elust ja maailmavaatest. Tore on püsida uudishimulik ning katsetada ja leida viise, kuidas mingisuguseid lünki olemasolevas teadmises täita. Kindlasti meeldib mulle ka vabadus – mis teaduses teatud määral veel alles on – valida fookust, suunda ja koostööpartnereid, kellega uusi manöövreid ette võtta.
Millise teadustöö tulemuse või enda saavutuse üle olete eriti uhke?
Olen uhke, et mul on õnnestunud olla rahatarkuse ja finantskäitumise uurimise eestvedaja Eestis. Konkursil „Rahatarkuse vedur“ sain 2023. aastal tunnustuse valdkonna pikaajalise teadustöö ja rahatarkuse teema riiklikul tasandil päevakorda toomise eest. Seda konkurssi korraldavad Rahandusministeerium, Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Eesti Pangaliit. Kuna ma olen sellega päris kaua tegelenud, siis võib-olla on mul õnnestunud inspireerida inimesi finantskäitumisest ja rahatarkusest tõenduspõhisemalt mõtlema ning neid põhjalikumalt uurima. Minu teadustööl on ka praktiline pool: näiteks saab tulevikus meie loodud rahalise heaolu tööriistal loodetavasti olema suur ühiskondlik mõju ja kasu paljudele tavainimestele.
Vahva on näha, et kui varasematel aastatel käisin rahvusvahelisel majanduspsühholoogide konverentsil üksinda, siis nüüd kasvab Eesti delegatsioon iga aastaga – on vist õnnestunud rajada omamoodi koolkond. Samuti on mul väga hea meel, et järgmisel aastal korraldame seda konverentsi Tartu Ülikoolis. Ma väga loodan, et see innustab Eesti teadlasi – nii psühholooge, sotsiolooge kui ka majandus- ja riigiteadlasi – teemat edasi uurima, nagu mind inspireeris Vera Rita.
Kui vastata kitsamalt teadlase profiili mõttes, siis uurisime juba 2019. aastal toonase ühiskonnateaduste instituudi konsultandi Rein Murakaga, kuidas subjektiivne rahatarkus või hinnang oma rahateadmistele selgitab finantskäitumist ja rahalist heaolu. Leidsime, et see on tegelikult palju olulisem tegur kui objektiivsed teadmised – kindlus enda teadmise piisavusse on tähtsam kui see, kas sa ka päriselt õigeid vastuseid tead. Konverentsidel kuuleb, kuidas paljud on avastanud selle alles nüüd, viis aastat hiljem.
Üldiselt on mul hea meel, et mul on õnnestunud seni levinud vaadet raputada ja maailmale näidata, et rahaline heaolu on tegelikult mitmedimensiooniline ning seda ei saa üksnes ühe punktisummana mõõta. Nüüd minnakse teemaga sügavuti ja ei tehta lihtsalt julgeid järeldusi mitte midagi ütlevate arvude põhjal.
Mida soovite oma teadustöös veel korda saata?
Esiteks plaanin uurida põhjalikumalt, kuidas heaolu ja rahaline heaolu omavahel seotud on – mis mida mõjutab, ennustab, vahendab. Teiseks tahaksin üle Euroopa või vähemasti mitmes riigis korraga teha pikiuuringu, et näha, kuidas rahaline heaolu ajas muutub. Tahaksin sügavamalt sisse vaadata sellesse, millised objektiivsed, subjektiivsed ja ootamatud tegurid neid muutus põhjustavad. Ettevalmistused selleks juba käivad ja loodetavasti lähme edasi koos ERSTE sihtasutusega. Neid on meie praegune koostöö palju inspireerinud ja nad tahavad ühes Tartu Ülikooliga uute teadmiste loomist jätkata.
