Raport: iduettevõtetel tasub vaadata rakutüvede digitaliseeritud arendamise suunas

Rakutüvede digitaliseeritud arendamine on ekspertide hinnangul üks kuuest Eestile kõige olulisemast süvatehnoloogiast, kus oodatakse suurt läbimurret lähima kahekümne aasta jooksul. Eesti võimalused selles valdkonnas on seotud eelkõige ravimite arendamise ja personaalmeditsiiniga, leiab Arenguseire Keskus uues lühiraportis „Rakutüvede digitaliseeritud arendamine: hetkeseis ja väljavaated“. Tartu Ülikooli teadustööl on selles vallas palju pakkuda.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et rakutüvede digitaalne arendamine on tööriist parendatud või täiesti uute funktsioonidega rakkude ja ensüümide konstrueerimiseks. „Rakutüvede arendamine digitehnoloogia abil tundub tavainimesele täna pigem miskit ulmevaldkonnast, kuid eksperdid on hinnanud, et teadus- ja arendustegevuse jätkumisel võib tehisliku ja iseseisva raku loomine teoks saada juba lähima 20 aasta jooksul. Eestil tasub hoogustada teadus- ja arendustegevust ning iduettevõtlust, et rongist mitte maha jääda ja pöörata olemasolevad võimalused tuleviku majanduskasvuks,“ ütles Varblane.

Digitaliseeritud rakutüvede arendus vähendab vajadust laborikatsete järele ning kiirendab rakkude konstrueerimist, sest kasutab parimate kombinatsioonide leidmiseks masinõpet – tegu on justkui kiirendatud bioloogilise evolutsiooniga. Rakutüvede digitaliseeritud arendamist saab rakendada eri valdkondades, näiteks toidutootmises või meditsiinis, ning selle majanduslik potentsiaal on väga suur. 

Eesti parimad võimalused rakutüvede digitaliseeritud arendamises on seotud ravimite arendamisega. Eelkõige tuleks keskenduda geeniteraapiale, kus Eesti eelis on nii olemasolev kompetents kui ka terviseandmed, sealhulgas geeniandmed. 

Arenguseire Keskus toob lühiraportis esile, et Eesti võimalused peituvad ka biomassi väärindamises ja toiduainetööstuse arendustegevuses. Tartu Ülikooli sünteetilise bioloogia keskuses on näiteks juba alustatud biokemikaale ja ravimeid tootvate mikroobitüvede arendamisega, mis võiks tulevikus edendada Eesti biokeemiatööstust. 

Rakutüvede digitaliseeritud arendamise tulevik sõltub edusammudest teistes valdkondades, näiteks sünteetilise bioloogia, tehisintellekti, geeniredigeerimise, asjade interneti, nanotehnoloogia ja robootika vallas. „Edasised murdepunktid on seotud andmete kättesaadavuse ja kvaliteediga, kulutõhususe suurendamise ning rakuarendusega kaasnevate ohtude, näiteks sünteetiliste organismide keskkonda sattumise või bioterrorismi ennetamisega,“ rõhutas Varblane.

Eesti tehnoloogiaettevõtetest tegutsevad rakutüvede digitaliseerimise valdkonnas Startup Estonia andmetel näiteks Icosagen Cell Factory ja Icosagen, kes tegelevad terapeutiliste antikehade ning rekombinantsete valkude teadusuuringute ja diagnostikaga. Samuti tegutseb valdkonnas stabiliseeritud valkude tootmisega tegelev Solis BioDyne ning muudele teemadele spetsialiseerunud iduettevõtted Äio Tech ja Gearbox BioSciences.

Lühiraport „Rakutüvede digitaliseeritud arendamine: hetkeseis ja väljavaated“ on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde stsenaariumid Eestis“. Lühiraport tugineb Arenguseire Keskuse tellimusel Civitta Eesti tehtud uuringul „Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile“.