Autor:
Andres Tennus

VIII Tartu planeerimiskonverentsil käsitleti üleriigilisi planeeringuid

Konverentsi ettekanded

Märtsi lõpus toimunud Tartu planeerimiskonverentsi peateema oli „Üle riigi planeerimine“. Konverentsil arutleti tulevase üleriigilise planeeringu ja selle ettevalmistamise teemadel, puudutades valdkondi alates elukeskkonna kvaliteedist kuni taastuvenergeetika ja liikuvuslahendusteni.

Planeerimiskonverentsil vaadeldi millised võimalused on meil ruumivisioonide elluviimiseks ja poliitikaharude koondamiseks nii, et kokkuvõttes oleks hea ruumikvaliteet tagatud riigis kõigile. 

Konverentsi peaesineja oli Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Laur Kanger, kes vaatles süsteemiinnovatsiooni olemust ja pakkus selle kiirendamiseks välja kaheksa sekkumispunkti. Süsteemiinnovatsioon võimaldaks väljuda raiskavast, praeguste keskkonnaprobleemideni viinud ühiskonna- ja liikuvuskorraldusest ning suunata ühiskonna süsteemselt kestlikule arengurajale.  

Teise päeva peasessioonil keskenduti taastuvenergeetikale. Garri Raagmaa juhitud debatis osales teiste seas endine keskkonnaminister Madis Kallas. Rõhutati vajadust taastuvenergeetika tervikvisiooni järele: räägiti, mida oodatakse planeerijatelt, et Eesti saaks aastal 2030 toota tarbitava energia mahus taastuvenergiat, ning kuidas panna eri ametkonnad selle nimel tööle. Energiatootjate ja arendajate esindajate (Enefit Green, Utilitas, Saare Wind Energy) ootus on, et riik koordineeriks taastuvenergeetika taristu rajamist selliselt, et Eesti energiaüleminek toimuks oodatud kiirusega. Kõige enam oodataksegi riigilt selgust. Kallas väljendas riigi selget seisukohta hoida energiadebatis fookust ka Eesti elurikkusel ja loodusväärtustel.  

Kvaliteetse elukeskkonna temaatikat käsitleti nii linnalooduse, tervisemõju, sotsiaalse õigluse, esteetika, pärandi kui ka funktsionaalsuse vaatenurkadest. Kvaliteetse ehituskultuuri ja ruumiloome vajadust toonitab 2018. aastal vastu võetud Davosi deklaratsioon. Ka Eestis on praegu käimas kvaliteetse elukeskkonna arengukava koostamine. Mõlemad dokumendid annavad alusteavet üleriigilise planeeringu ja seega Eesti ruumipoliitika kujundamiseks. 

Liikuvusega seotud sessioonides käsitleti kestliku liikuvuse võimalikkust ja säästvate liikumisviiside kättesaadavust kõigile elanikerühmadele. Uuringutele tuginedes vaadeldi liikuvuslahenduste tulevikuperspektiive, mis võimaldaksid nii linna- kui ka maaelanikel teha argipäevatoimetusi ja võtta ühiskonnaelust osa autost sõltumatult. Analüüsiti ka planeerimise ja kliimaeesmärkide seoseid. Programmi „Horisont 2020“ projekti Waterlands abil tutvustati konverentsiosalistele, kuidas arvestada Eesti ruumiplaneerimisel süsiniku sidumise eesmärke (märgalade taastamine). FinEst Targa Linna Keskuse esindajad rääkisid Narvas toimunud katseprojektist, mille käigus mõõdeti inimeste psühholoogilist ja füsioloogilist heaolu erinevates linnakeskkondades. Traditsioonilises tulevikutähtede sessioonis esinesid Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli doktorandid, kes kõnelesid oma uurimistöödest kestliku ja õiglase ruumiloome, vajamineva andmetaristu ja otsustustoe teemadel. 

Konverentsi peakorraldajad olid Tartu Ülikooli geograafia osakond ja Eesti Planeerijate Ühing. Konverentsil osales 300 ruumilise planeerimise valdkonna eksperti kohalikest omavalitsustest üle Eesti, riigi- ja teadusasutustest ning erasektorist. Sessioonide salvestised avaldatakse konverentsi veebilehel https://planeerimiskonverents.ut.ee/

Konverents sai teoks Tartu linna, Tartu Ülikooli, EL-i programmi URBACT, programmi „Horisont 2020“ projekti Waterlands, Rahandusministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli ja EL-i programmi ESPON toetusel. 

 

Konverentsi ettekanded

Ettekande videosalvestis

Tööstusühiskond tugineb sotsio-tehniliste süsteemide võrgustikule, mis tagavad olulisi tarvidusi nagu energia, liikuvus, toit, majutus või jäätmekäitlus. Nende 250-aastane koosareng ehk Esimene Suur Siire on ühest küljest võimaldanud enneolematu ühiskondliku heaolu, süvendades samas järsult keskkonnakriisi. Olukorra lahendamiseks on vaja tööstusrevolutsiooniga võrreldavat Teist Suurt Siiret, suunamaks süsteemide koosareng kestlikule ja õiglasele arengurajale. See tekitab vajaduse muuta harjumuspäraseid viise ruumist mõtlemisel, selle reguleerimisel ja kasutamisel. 

 

Ettekanne kasutab näiteid nii ajaloolistest kui tänapäevastest siirdeprotsessidest nii meil kui mujal, keskendudes kolmele küsimusele: 

  1. Millistel tingimustel toimuvad siirded ehk pöördelised nihked sotsio-tehnilistes süsteemides?      
  2. Mis vahe on süsteemi optimeerimisel ja süsteemsel muutusel? 
  3. Kus sekkuda, et süsteemse muutuse tõenäosust suurendada? Mida saame ajaloost õppida? 

Neile küsimustele vastamiseks tutvustab ettekanne 8 sekkumispunktist koosnevat raamistikku, mis hõlmab uudsete nišilahenduste toetamist, olemasolevate süsteemide tasakaalust välja viimist, süsteemidevaheliste sidemete ümberkujundamist ning süsteemide laiemat konteksti. 

Peaettekandele järgnev paneelarutelu mõtestab Suure Siirde teemat ruumilise planeerimise kontekstis. Kuidas peaks ruumiline planeerimine suhestuma laiema siirdega, mis on süsteemide ülene? Milliseid vanad mõttemallid vajavad muutust? Värskelt on algatatud uus Üleriigiline planeering Eesti 2050 ning ettevalmistamisel on ka Kvaliteetse elukeskkonna arengukava. Ootused neile dokumentidele kestliku arengu suunamiseks ning killustatud ruumivaldkonna sildamiseks on suured, kuna planeerimist jms ruumilisi suuniseid ei nähta alati muutuse võimaldajana, vaid hoopis takistajana. Arutleme küsimuse üle kuidas pöörata Eesti ühiskonda nii ökoloogiliselt kui sotsiaalselt kestliku ruumilise arengu rajale? 

 

Moderaator: Kristi Grišakov 

Panelistid/perspektiivid: 

Teadlase vaade: Laur Kanger (TÜ), Helen Sooväli Sepping (TalTech) 

Avaliku sektori vaade: Kaja Pae (MKM), Tõnis Arjus (Tartu LV), Tarmo Jüristo (SALK)

Sessiooni videosalvestis

  • Mairika Kõlvart (MKM) – Eesti riiklik taastuvenergeetika visioon
  • Peep Jürmann (KAUR) – REPowerEU taastuvenergeetika eelisarendusalade valiku põhimõtetest - Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit & alade kaardistamine
  • Alvar Soesoo (TTÜ, EGA) – Geotermaalenergia kasutamise võimalustest Eestis ja näited naabrite edusammudest
  • Margus Källe (Lääneranna Vallavalitsus) – Taastuvenergia arengud kohaliku omavalitsuse tasandil
  • Tarmo Eerik (Eesti Puurkaev OÜ) – Praegused pudelikaelad energiakaevude arendamisel Aruteluelufoorum „Energia roheliste lahenduste sisend riigi üldplaneeringusse“

Moderaator: prof. Alvar Soesoo (TTÜ, Eesti Geotermaalenergia Assotsiatsioon (EGA))

Sessiooni videosalvestis

Esinejad: 

  • Kadri Leetmaa (TÜ): Sissejuhatus: looduse taastamise arutelud praeguses planeerimismõtlemises ja Euroopa/Eesti energiaülemineku kontekstis 
  • Marko Kohv (TÜ, rakendusgeoloogia teadur): „WaterLANDS projekti ja taastamistegevuste tutvustus – Eesti looduse taastamise projektid Euroopa rohepöörde tegevuste taustal“ 
  • Reet Olev (Põhja-Pärnumaa vald, vallaarhitekt): „Kuidas on omavalitsused seni taastuvenergeetika ja looduse taastamisega arvestanud/osanud arvestada? Millist teadmist ja milliseid suuniseid vajab omavalitsus?“ Põhja-Pärnumaa valla näide. 
  • Kaupo Kohv (RMK): „Looduse taastamine ja taastuvenergeetika RMK arendusplaanides“ 
  • Arutelu „Looduse taastamine, taastuvenergeeitka ja ruumiplaneerimine - võimalused ja vastuolud. (modereerivad Kadri Leetmaa ja Garri Raagmaa) 

Sessiooni videosalvestis

Esinejad:

  • Avo Rosenvald, linnaaianduse eestvedaja
  • Merle Karro-Kalberg, Kureeritud elurikkuse esindaja
  • Mirjam Võsaste, projekti Tartu ROHEring linnalooduse koordinaator

Modereerib Hendrik Kuusk, ULA baarman

Sessiooni videosalvestis

Ettekanded: 

  1. Ingmar Pastak (Tartu Ülikool, ESPONi Eesti kontaktpunkt). Ülevaade ESPONi uuringutest 
  2. Kimmo Lylykangas (Taltech, ESPON QGaSP). Kasvuhoonegaaside mõju hindamismeetod ruumiliseks planeerimiseks 
  3. Pille Metspalu (Roheplaan OÜ, Hendrikson OÜ, Eesti Planeerijate Ühing), Villy Lopman (Rask OÜ). Tuuleparkide planeerimise õppetunnid teistelt riikidelt 
  4. Paneeldiskussioon:  
  • Kristiina Nauts (Utilitas AS)
  • Villy Lopman (AB Rask) 
  • Ingvar Saare (Lääneranna vallavanem)
  • Lauri Tammiste (SEI Tallinn)
  • Ivo Krustok (Riigikantselei rohepoliitika nõunik)

Moderaator: Garri Raagmaa (ESPONi Eesti kontaktpunkt, Tartu Ülikool) 

Sessiooni videosalvestis

Esinejad: 

  • Jürgen Karvak Tartu Ülikoolist ja Eestimaa Looduse Fondist sidusate ja toimivate sini-rohealade tähtsusest ning tingimustest, et nad toimiksid. 
  • Kristjan Piirimäe OÜ-st Roheline Rada 2021. aasta analüüsi metoodikast ja tulemustest suurte üleujutusaladega siseveekogude kohta.
  • Kristiina Mardi Aarhusi linna ja valla keskkonna ja looduse osakonnast jagab Taani kogemust, kuidas planeeritakse taristut ja muid ehitisi vee liikumise ehk sini- ja rohealade ümber.
  • Agne Aruväli tutvustab Keskkonnaministeeriumi vaadet üleujutustega toimetulemisega seoses. 

Sessiooni videosalvestis

Esinejad:

  • Kenet Pindmaa - Ruumilise planeerimise osakond, digivaldkonna juht, Rahandusministeerium 
  • Taavi Jakobson - Ehitisregistri talituse juhataja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 
  • Christopher-Robin Raitviir - Digitaalehituse valdkonnajuht, Tallinna Linnaplaneerimise Amet 
  • Heiki Kalberg - Artes Terrae OÜ juhatuse liige, planeerija ja maastikuarhitekt 
  • Andres Aruhein - Eest Vee-ettevõtete Liit, juhatuse esimees

Sessiooni videosalvestis

Esinejad

  • Jüri Rass – Teadmised kvaliteetse elukeskkonna alusuuringust 
  • Tavo Kikas – Õppetunnid eelmistest ÜRPi protsessidest 
  • Veiko Sepp – ÜRP trendide alusuuring ja tulevikutrendide käsitlemine ÜRPi kontekstis

Paneelarutelu: ettekannete tegijad, lisaks Triin Reisner (Riigikantselei) ja Andro Mänd (EAL)

Moderaator: Kristi Grišakov (Rahandusministeerium)

Sessiooni videosalvestis

Esinejad:

  • K. Bachmann, M. Traks (Kino Maastikuarhitektid). “Tervislik tänav Tartus”   
  • A. Poom, A. Aasa (TÜ). “Tervist ja heaolu toetav liikumiskeskkond: jalakäijate eelistused ja tänavaruumi keskkonnakvaliteet”   
  • T. Tuvikene (TLÜ). “Ühistransport kui avalik ruum: rahvusvahelise projekti õppetunnid”   
  • K. Saidla (TÜ). “Väike puust linn, mis suutis. Tartu rattaringluse edu taga olevad otsused”   
  • A. Puura, A. Masso (TalTech). “Mängustamine kui lähenemisviis jätkusuutliku liikumiskäitumise kujundamiseks ja uurimiseks: Tallinna jalgrattauuringu Bicification näide” 
  • S. Silm, A. Tominga, A. Poom, T. Tammaru (TÜ). “Asukoha mõju tallinlaste liikumisprofiilide kujunemisele 15-minuti linna kontekstis”. Ettekanne põhineb 14-kuisel nutitelefonipõhisel liikumisuuringul.   

Sessiooni videosalvestis

Esinejad: 

  • Kaie Enno (Narva linn) „Miks Narva soovib linna planeerimiseks mõõta linnaelanike heaolu?“ 
  • Ivo Fridolin (TalTech, FinEst Targa linna tippkeskus) „Kuidas objektiivselt mõõta linnaelanike heaolu? Kuidas inimesed füsioloogiliselt ennast Narva kuues elurajoonis tunnevad?“ 
  • Silver Sternfeldt  (TalTech, FinEst Targa linna tippkeskus) „Tõenduspõhine inimeste heaolu küsitlemise metoodika. Kuidas inimesed psühholoogiliselt ennast Narva kuues elurajoonis tunnevad?“  
  • Priit Ingver (TalTech, FinEst Targa linna tippkeskus) „Narva linnaruumi kvaliteedist ja kuidas uuritud 6 elurajooni tervikuna paistavad? Millele nende planeerimisel tähelepanu pöörata?“ 
  • Peeter Tambu (Narva linn) „Täiendav viis linnaruumi kvaliteedi hindamiseks ning kuidas seda ära kasutada ruumiotsuste tegemisel“  
  • Paneelarutelul osalevad ettekandjad ja Kaido Koppel (Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja) ning Tõnis Arjus (Tartu linnaarhitekt). Diskussiooni moderaator on Külle Tärnov (TalTech, FinEst Targa linna tippkeskus). 

Moderaator: Kaie Enno, Narva linnavalitsus 

Sessiooni videosalvestis

Esinejad:

  • H. Poltimäe (TÜ, SEI Tallinn), M. Rehema (TLÜ, SEI Tallinn), J. Raun (TÜ), A. Poom (TÜ). “Maapiirkondade kestlike liikumislahenduste otsingul”   
  • J. Petruhhin (Transpordiamet/TLÜ). “Nõudepõhine transport: inimkeskse ühistranspordikorralduse poole”  
  • M. Jüssi (Transpordiamet), H. Pokk (Locosmart). “Porgandibussid ja multimodaalsus – säästva liikuvuse arengupotentsiaal maapiirkondades”.   
  • K. Grišakov, D. Cerrone, K. Männigo (SpinUnit, Demos Helsinki). “Ühistranspordipeatused, säästva liikuvuse räbaldunud visiitkaart”

Sessiooni videosalvestis

Ettekanded: 

  • Julia Piilmann (sõnumiagentuur Akkadian) – Kaasamine kui kommunikatsiooni tööriist – mis on projektides oluline kogukonna ja avalikkuse jaoks? 
  • Anto Aasa (Tartu Ülikool) – Visualiseerimise jõud planeerimisprotsessis 
  • Arutelu – osalevad Rainer Paenurk (SA Saare Arenduskeskus), Kristiina Nauts (Utilitas Wind OÜ), Riin Kutsar (KeMÜ, Roheplaan OÜ), Anto Aasa ning Julia Piilmann. Arutelu käigus kaasame publikut. 

Moderaator: Hendrik Puhkim (KeMÜ, Skepast&Puhkim OÜ) 

Läbiviijad: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ, Tartu Ülikool

Sessiooni videoslavestis

Esinejad:

  • Elina Maarja Suitso (TÜ)
  • Sean Tyler (EKA): "Common Futures" (ettekanne on inglise keeles)
  • Fiona Nevzati (EMÜ): "Assessment of cultural ecosystem services and human well-being: The Harku municipality case study"
  • Helen Tera (TÜ): "Andmeanalüütika ja otsustustugi Tartu rattaringlusele" 
  • Jelena Kazak (TalTech): "Tuulte analüüs ja selle rakendamine linnaplaneerimises kasutajasõbraliku avaliku ruumi loomiseks Ülemiste City's"

Sessiooni videoslavestis

Esinejad:

  • Kuido Kartau (Saare Wind Energy)
  • Kristiina Nauts (OÜ Utilitas Wind): "Maismaatuuleparkide planeerimise võimalikkusest Eestis - kuidas me siia jõudsime ning kuhu edasi?“
  • Lauri Ulm (Enefit Green AS)

Arutelus osaleb ka keskkonnaminister Madis Kallas ja MKMi esindaja Rein Vaks ning arutelu juhib Garri Raagmaa (Tartu Ülikool).

Sessiooni videosalvestis

Esinejad:

  • Veronika Valk-Siska (MKM elamuvaldkonna juht) – Davosi kvaliteedi kriteeriumite tutvustus   
  • Anni Martin  (MKM nõunik) – Mitmekesisus, kontekst, kohataju (Paide riigigümnaasiumi jt projektide näitel)  
  • Kaja Pae (MKM ehitus- ja elamuosakonna juhataja) – Ilu. Millest me räägime, kui räägime ilusast ruumist?   
  • Arutelu: Reesi SIld (KuM muinsuskaitsenõunik), Kaja Pae (MKM), Tuul Sepp, Karin Bachmann (Kino Maastikuarhitektid)

Moderaator: Veronika Valk-Siska (MKM) 

Läbiviija: MKM

Sessiooni videosalvestis

Esinejad:

  • Tiit Tammaru (akadeemik, linna- ja rahvastikugeograafia professor, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool), Jaak Kliimask (Regionaalpoliitika, majandusgeograafia ja maakohtade arengu peaspetsialist, Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti Maaülikool) ja Kadi Kalm (inimgeograafia teadur, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool) – Eesti siserände suundumused 1989–2021: vastulinnastumise aspektid 
  • Andres Levald (Planeeringute osakonna nõunik, Rahandusministeerium) – Elamisest hajalinna hõreasustuses 
  • Siim Kuusik (Planeeringuteenistuse juhataja, Ehitus- ja planeeringuosakond, Saaremaa Vallavalitsus) – Hajalinnastumise suunamine: kas elluviidav reaalsus või utoopia?  
  • Raili Nugin (Maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool) ja Kadri Kasemets (Maastiku ja kultuuri keskuse teadur, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool) – Haldusreform (haja)linnastuvas ruumis: kogukondade kogemus  

Moderaator: Tarmo Pikner ( Maastiku ja kultuuri keskus, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool) 

Sessiooni korraldajad: Tarmo Pikner, Anu Printsmann, Raili Nugin (Maastiku ja kultuuri keskus, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool)

Sessiooni videosalvestis

Esinejad: 

  • Evelyn Uuemaa, Kiira Mõisja (Tartu Ülikool): Standardid: kas pidurid, sidurid või vedurid?
  • Triin Lepland (Skepast & Puhkim): Standardiseerimine – kas planeeringute koostamisel pidur või vajadus? 
  • Veronika Ilsjan (Maa-amet): Standardiseerimine – kinnisvara hindajate vajadused ja kogemused  

Moderaator: Taavi Pipar, Rahandusministeerium

Ajakirjanike vestlusring

Keerukate teemade selgitamisel on teadlased ajakirjanikele väga oodatud partnerid

Vana anatoomikum Toomemäel

Viimase poole aasta jooksul on valminud kolme kultuuriväärtusliku hoone renoveerimistööd

Kaasprofessor Alar Jänes hoidmas TÜ keemia instituudis komplekteeritud tsink-ioon-hübriidsuperkondensaatori prototüüpi

Kuidas rahuldada inimkonna kasvavat energiavajadust?