Ülikooli juhtidele mõeldud koolitus aitab üksustes seksuaalse ahistamise juhtumeid ära tunda ja neile reageerida

Märtsis korraldati ülikooli eri tasandi juhtidele kaks koolitust, mille käigus pakuti praktilisi teadmisi ja oskusi seksuaalse ahistamise ennetamiseks ülikoolis, ahistamisjuhtumite lahendamiseks ja kannatanute toetamiseks. Kokku osales koolitustel 40 ülikooli töötajat.

Koolitusel tutvustas sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor ning seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste üks eestvedajatest Kai Part Sensoa lipusüsteemi, mis aitab üheselt ja hinnanguvabalt välja selgitada, kas käitumine on ahistav või mitte.

Esmalt tuleb juhtunut objektiivselt kirjeldada ja seejärel tuvastada, kas kuus kriteeriumit – nõusolek, vabatahtlikkus, võrdsus, pädevus, taustasobivus ja negatiivse mõju puudumine – on täidetud. Kui mõni neist on täitmata, on juba tegu problemaatilise käitumisega, mille tõsidust saab hinnata sellele lipu määramise abil. Süsteem annab ka juhised, kuidas juhina olukorrale reageerida ja eri pooltega vestlusi pidada.

Koolitusel osalenud sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Margit Kelleri sõnul on juhina sellisel koolitusel osalemine vajalik, et kujundada selgem arusaam seksuaalse ahistamise tunnustest. „Tutvustatud lipusüsteem on praktiline, õpetab juhtumeid määratlema, sh ka hinnanguvabalt kirjeldama ja mitmekülgset lisainfot hankima. Mistahes konfliktisituatsiooni lahendamisel võib juhtumit ainult subjektiivselt tõlgendades valele teele sattuda. Kuigi turvalise ja lugupidava töö- ja õpikeskkonna loomine ja hoidmine on iga töötaja ning õppija teha, on juhtidel selles eriline vastutus,“ rääkis Keller.

Koolitusel tutvustas sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor Made Laanpere soolise diskrimineerimise ja seksuaalse ahistamise teemaderingi ka laiemalt. Seksuaalne ahistamine tähendab soovimatut sõnalist, mittesõnalist või füüsilist seksuaalse iseloomuga käitumist, mille eesmärk või tegelik toime on alandada kellegi väärikust, luues ähvardava, vaenuliku või solvava õhkkonna. Selline käitumine ei ole enamasti füüsiline – see võib väljenduda halvustavates kommentaarides, seksistlikes naljades, korduvates soovimatutes sõnumites, miimikas, žestides jne. Ahistamisel on tõsised tagajärjed nii ohvri heaolule ja tervisele kui ka kogu organisatsioonile, mistõttu on oluline, et nii ennetusse kui ka juhtumite lahendamisse suhtutaks täie tõsidusega.

Ülevaate õiguslikust raamistikust ja ülikooli võrdse kohtlemise juhendist andis TÜ kriminoloogia teadur ja Sotsiaalkindlustusameti vabatahtlik taastava õiguse ekspert Anna Markina. Eestis on võrdset kohtlemist ja seksuaalset ahistamist puudutavad seadused kohati keerukad ega toeta ohvreid, mistõttu on organisatsioonis oluline tagada turvaline õhustik juhtumitest teavitamiseks. Ohver peab teadma, et tema juhtumisse suhtutakse tõsiselt ja teavitamisele järgneb abi, sest vastasel juhul ei ole ta valmis olukorrast teada andma. Taastaval õigusel võiks olla senisest suurem roll ka ülikoolis konfliktide lahendamisel.

Koolitusel esines ka meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel, kes rääkis ahistamisest veebikeskkondades, jälitamisest ning probleemidest, mis võivad esile kerkida sotsiaalmeediakanalites põlvkondadevahelise suhtluse käigus. Ülikoolis on oluline suurendada teadlikkust eri põlvkondade suhtlusstiilidest ja professionaalseks suhtluseks sobilikest kanalitest, et hoiduda vääritimõistmisest. Murumaa-Mengel andis osalejatele ka kümme soovitust meediaga suhtlemiseks. Muu hulgas rõhutas ta, kui oluline on vältida ohvri süüdistamist.

ÕIS2-s saab juba registreeruda järgmisele kahele koolitusele. Esimene algab 30. septembril ja teine 13. jaanuaril. Registreeruda saavad struktuuriüksuste juhid ÕIS2 sisekoolitusmoodulis (ligipääs ülikooli töötajatele).