Desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus
Magistriõpe
1. veebruar
Algab avalduste vastuvõtt
15. märts
Lõpeb avalduste vastuvõtt
30. aprill
Esimesed vastuvõtuotsused
31. august
Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
inglise keel
Õpingute kestus ja maht
1 aasta
60 EAP-d
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
20
Õppetasu
7000 € EL/EMP/Šveitsi kodanikele, 14 000 € kolmandate riikide kodanikele
Õppekava on mõeldud professionaalidele, kes peavad mõistma infomanipulatsiooni olemust globaalses kontekstis ja tegelevad organisatsioonides või kogukondades strateegilise kommunikatsiooni või riskihaldusega. Süsteemsed teoreetilised teadmised seotakse õpingute käigus praktikaga, mille vältel saavad õppijad keskenduda oma koduühiskondade valeinfoprobleemide lahendamisele. Õppekava läbimine annab üliõpilasele võimaluse saada rahvusvahelise võrgustiku liikmeks ja vajalikud teadmised desinformatsiooni levikuga tegelemiseks.
"Minu meelest ulatub Eestis infohäirete uurimine klassiruumist palju kaugemale. On väga inspireeriv elada riigis, mis hoolimata väiksest pindalast ja rahvaarvust ning ajaloolistest traumadest on valeinfole vastupanu osutamisel teistele eeskujuks."
Anastasia Tsalugelashvili, Gruusia; vilistlane
Meil on ingliskeelne päevaõpe. Õppima asumiseks on vajalik bakalaureusekraad ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus või magistrikraad.
Õpingute käigus käsitletakse desinfo mõju, ühiskonna toimepidevuse eri tahke ja haavatavuse põhjuseid. Uusimad teadmised kommunikatsioonist, õigusest, psühholoogiast, sotsioloogiast ja andmeteadusest aitavad toetada ühiskondade toimepidevust nii Euroopas, Euraasias kui ka Kesk-Aasias.
Et tudengid saaksid ka praktilisi oskusi, sisaldab õpe neljanädalast praktikat mõnes infokorratusega tegelevas instituudi partnerasutuses. Üliõpilane saab võimaluse osaleda organisatsiooni töös ja laiendada seeläbi oma edasises tööelus vajalikku professionaalset võrgustikku.
Image
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Tartu Ülikool on Eesti vanim ja suurim ülikool. Ülikooli peahoone, toomkiriku kooriosas paiknev muuseum, anatoomikum ja tähetorn kujundavad Tartu akadeemilise ilme ning ainuomase vaimu. Instituutide hoonetega saad tutvuda interaktiivses virtuaaltuuris.
Ühiskonnateaduste instituut on õppimiseks suurepärane koht. Meie hubane ja pika ajalooga õppehoone asub Tartu südames Toomemäel. Peale loenguruumide on siin üliõpilastoad, hästi varustatud erialaraamatukogu ja tipptasemel stuudioruumid, kus saab teha heli- ja videosalvestusi, taskuhäälinguid, montaaži, veebiülekandeid jm.
Image
Demokraatia vastupanuvõime desinfo suhtes on kasvava tähtsusega valdkond, mis pakub igal aastal uusi karjäärivõimalusi. Pärast lõpetamist saab sinust professionaal, kellel on põhjalikud teadmised kommunikatsioonist, sotsioloogiast, andmeteadusest, poliitikast, regionaaluuringutest, õigusest ja psühholoogiast, et võidelda desinfo ning ühiskondliku haavatavusega kaasnevate ohtudega.
Saad end teostada avalikus ja kolmandas sektoris, näiteks riigiasutustes ning organisatsioonides, samuti MTÜ-des ja mujal, kus tegutsetakse strateegilise kommunikatsiooni, poliitikaanalüüsi, mõjuhindamise, küberturvalisuse, formaalse ning mitteformaalse hariduse, meedia- ja infopädevusega.
"Õpe võimaldas mul saada uusi teadmisi julgeolekuvaldkonna, sealhulgas küberjulgeoleku, toimepidevuse ja strateegiliste uuringute kohta ning keskenduda hübriidsõja ja valeinfo, mh välismaise infomanipulatsiooni ja sekkumise tõrjumisele. Mul oli ka suur rõõm läbida rikastav ja põnevate võimaluste rohke praktika valdkonna kahes juhtivas asutuses: Tallinnas Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses ja Tartus Balti Kaitsekolledžis."
Melita Phachulia, Gruusia; vilistlane
Stockholmis tegutseva Julgeoleku- ja Arengupoliitika Instituudi (ISDP) teadus- ja innovatsioonijulgeoleku keskuse (SCRIS) ning Aasia programmi praktikant-teadur
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ja vähemalt 5-aastane erialane töökogemus; või
- magistrikraad või sellele vastav haridustase (töökogemuse tõendamist ei nõuta)
NB! Kui lõpetad vajaliku eelneva õppeastme alles suvel, saad siiski kevadel kandideerida. Vastuvõetuks osutudes pead tõendama bakalaureuse- või magistrikraadi olemasolu Eestis lõpetamise korral 10. juuliks ja välismaal lõpetamisel korral 31. juuliks.
- inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel. Vaata inglise keele oskuse tõendamiseks sobivaid teste ja testitulemusi
Vastuvõtutingimused
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- erialakatset 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on iga osa puhul 51. Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Sisseastumiseksamid
Motivatsioonikiri
tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 15. märtsil 2026
Motivatsioonikiri tuleb esitada inglise keeles koos avaldusega SAISis.
Motivatsioonikiri annab ülevaate kandidaadi erialasest valmisolekust ja motivatsioonist desinformatsiooni ja ühiskondliku toimepidevuse õppekaval õppida ning peegeldab varasemaid kogemusi valdkonnas. Koos motivatsioonikirjaga võib esitada oma organisatsiooni, koostööpartneri või ametkonna esindaja soovituskirja, mille eest on võimalik saada maksimaalselt 5 lisapunkti.
Motivatsioonikirja osad:
- Milline on kandidaadi ettevalmistus ja motivatsioon õppekavale asumiseks? (Anda lühike ülevaade töökogemusest ja/või varasematest väljakutsetest seoses desinformatsiooniga.)
- Mis probleemi kandidaat lahendama tuleb ja miks? Kuidas kavatseb kandidaat õppekaval omandatud pädevusi edaspidi rakendada (nt konkreetsel ametikohal, organisatsioonis, kogukonnas)? Kuidas on kandidaadi õpingutest kasu kandidaadi koduühiskonnale?
- Kuidas hindab kandidaat oma üldpädevusi ja erialaseid pädevusi (suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus inglise keeles, akadeemiliste tekstide leidmise ja lugemise oskus, meeskonnatöö oskus, online-koostöö oskused, audivisuaalsete materjalide loomise oskus, rahvusvahelise koostöö pädevused, kogemused sotsiaalteaduslike uuringutega, andmeanalüüsi ja andmete tõlgendamise oskus)? Pädevuste hindamisel tuleb tuua näiteid nende rakendamisest ja selle põhjal kujundatavast hinnangust, kas pädevused on suurepärased, head, rahuldavad või puudulikud. Kandidaadil ei pea kõiges eelmainitus kogemust ega pädevust olema - eneseanalüüs aitab ülikoolil planeerida tugiseminare.
- Millised osapooled aitavad kandidaadil lahendada oma motivatsioonikirja keskset probleemi? Visualiseerida tuleb osapooled, kes on vajalikud kandidaadi probleemi lahendamisel. Kuni poole A4 suurune joonis või visand tuleb lisada SAIS-is oma avalduse juurde. Joonise esitamine on vabatahtlik, kuid selle puudumisel kaotab kandidaat 20 punkti.
Motivatsioonikirja pikkus on 700–1000 sõna.
Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid:
- varasemate õpingute ja erialase profiili asjakohasus (20%);
- erialase probleemi ja lahenduse põhjendamise läbimõeldus ja osapoolte kaardistamise sisukus joonisel (20%);
- iseenda õpimotivatsiooni ja -vajaduste refleksioonivõimekus (20%);
- õpingutest saadav kasu õppijale ja ühiskonnale (20%);
- motivatsioonikirja sidusus, loogiline ülesehitus ja argumenteeritus (20%).
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Juhul, kui kandidaat kasutab motivatsioonikirja koostamisel tehisaru, tuleb motivatsioonikirjas selgitada, milleks ja kuidas tehisaru kasutati.
Erialakatse
intervjuud toimuvad 7. aprillil 2026
Erialakatse toimub intervjuu vormis ja viiakse läbi kandidaatidega, kelle motivatsioonikirja on hinnatud vähemalt 51 punktiga. Intervjuu pikkus on kuni 30 minutit ja see toimub veebivestlusena.
Intervjuu toimub vastuvõtukomisjoniga ning on suunatud sellele, et
- hinnata vahetus suhtluses kandidaadi erialast motivatsiooni;
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
- erialaseid eeldusi (väljendus- ja esinemisoskust, omandatavate pädevuste rakendamise võimekust);
- informeeritust ja ühiskondlike probleemide tajumise oskust ning eetilist tundlikkust.
Intervjuu hindamiskriteeriumid:
- motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal (20%);
- üldine ja erialane informeeritus (20%);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus (20%);
- loovuse rakendamise ja probleemilahendamise oskus (20%);
- erialased eeldused (väljendus- ja esinemisoskus, toimetulek pingelises olukorras jt) (20%).
Intervjuud hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Teadmiseks virtuaalsel sisseastumisintervjuul osalejale
Tartu Ülikool kasutab intervjuude läbiviimiseks erinevaid videosuhtluse programme (Microsoft Teams, Zoom). Vastuvõtukomisjon annab kandidaatidele teada, millist programmi kasutatakse ja millal intervjuu toimub.
Kandidaadil on virtuaalseks intervjuuks vaja:
- arvutit või nutiseadet koos veebikaamera, kõrvaklappide ja mikrofoniga. Kuna intervjuul tuvastatakse kandidaadi isikusamasus isikut tõendava dokumendi alusel, on kaamera kasutamine kohustuslik, mitte soovituslik;
- soovituslikult vähemalt 1Mb/s üles-ja allalaadimiskiirusega internetiühendust
Veebiintervjuul osalemiseks kandidaat:
- hoiab käepärast isikut tõendava dokumendi;
- tagab, et ruumis, kus ta intervjuu ajal viibib, ei ole teisi isikuid ega taustamüra;
- arvestab, et intervjuu salvestamine ei ole lubatud.
Maia Klaassen
MA (ajakirjandus ja kommunikatsioon)
sotsiaalteaduste valdkond
ühiskonnateaduste instituut
meediapädevuse nooremteadur, "Desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus" programmijuht
Kathriin Liiber
sotsiaalteaduste valdkond
ühiskonnateaduste instituut
õppekorralduse spetsialist
