Muutuste juhtimine ühiskonnas
Magistriõpe
1. veebruar
1. juuli
18. juuli
1. september
Õppekavas on ühendatud sotsioloogia, psühholoogia-, majandus-, ökoloogia, linnageograafia-, poliitika-, õigus- ja kommunikatsiooniteadused. Olulisel kohal on kestlikkuse käsitlused. Õpinguid läbib ainulaadne, järk-järgult sooritatav magistrieksam. Sinu õpingukaaslased on eri valdkondade eestvedajad ja spetsialistid, kellega saad teha koostööd ka pärast õpingute lõpetamist.
„Magistriõpingud on mind heas mõttes sundinud analüüsima probleeme süvitsi, andnud tegevusele hea teoreetilise raamistiku ning aidanud mind tohutult oma järgmiste professionaalsete sammude planeerimisel.“
Muutuste juhtimise magistriõppes on võimalik oma maailma suuremaks ehitada. Siin õpid mõistma süsteemide ja struktuuride seoseid, kasutama disainmõtlemist ning analüüsima probleeme ja väljakutseid hoopis mitmekülgsemalt. Ja veel, sa õpid päriselt kuulama teisi arvamusi ning arendad enda esinemis- ja argumenteerimisoskusi. Lisaks õppejõududele on väärtus omaette iga kursusekaaslase omanäoline kogemuste pagas, millest inspireeruda ja õppida või, miks ka mitte, kursakaaslastest võib saada sinu uus sõpruskond.
Muutuste juhtimise õppekava annab väärt praktilised tööriistad, mis aitavad juhina näha muutuste takistuste põhjuseid ja luua lahendusteks võimalusi ning samal ajal mõtestada ühiskonnas toimuvaid protsesse. Õppekava oli väga hästi üles ehitatud, piisavalt praktiline ja samas valdkonda teooriaga toetav.
Õppekohtumised Tartus on peamiselt kahel korral kuus neljapäevast laupäevani.
Oleme selles mitmekülgses õppekavas ühendanud seitsme Tartu Ülikooli üksuse pädevuse. Koostööd teevad ühiskonnateaduste instituut, ökoloogia ja maateaduste instituut, majandusteaduskond, õigusteaduskond, psühholoogia instituut, Skytte poliitikauuringute instituut ja Pärnu kolledži teenusedisaini suund.
Õppijana on võimalik rakendada huvipakkuva probleemi analüüsil ja lahendamisel erinevate valdkondade teadmust. Olulisel kohal on kestlikkuse käsitlused ning praktilised lahendused majanduses, linnakeskkonnas, avalikus ruumis, institutsioonides ja elustiilis. Õpid end ja teisi paremini motiveerima, korraldama koostööd, ümber kujundama harjumusi. Õpid koostama sotsiaalse muutuse programmi, planeerima suhtlust killustunud meedia-auditooriumidega, ära tundma avaliku poliitikakujunduse eri vorme ning neid rakendama. Saad harjutada kirjutuslaua-uuringut, disainmõtlemise ja koosloome meetodeid ning arvamusartikli publitseerimist.
Õpet toetavad individuaalsed arenguvestlused. Soovijail on paindlikud võimalused teha välisõpingute-ampse.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Kuna õpe toimub sessioonidena, siis on see enamikule meie magistrantidele võimalus tulla välja igapäevarutiinist ja veeta sisukas nädalavahetus Tartu akadeemilises õhkkonnas. Tänu sellele saad luua tiheda suhtevõrgustiku, kellega jätkub koostöö ka õpingute järel.
Sa hakkad õppima Tartu Ülikooli nüüdisaegse sisu ja tehnikaga, ent ajaloohõngulistes õppehoonetes. Kasutame palju e-õppe vahendeid, et toetada iseseisvalt õppimist. Nii saad tehtule operatiivset tagasisidet ja sul on võimalus teha rühmatöid ka õppesessioonide välisel ajal.
Ootame õppima tegevaid poliitikakujundajaid, nõunikke, organisatsioonide (sh kohalike omavalitsuste) arendusjuhte, vabaühenduste, rahvusvaheliste ja arengukoostöö organisatsioonide eestvedajaid, (virtuaalsete) kogukondade juhte, sotsiaalsete idufirmade juhte ning kõiki teisi, kellel on ambitsioon algatada ja juhtida ühiskondlikke uuendusi.
Pärast õppekava läbimist suudad sa vedada tõhusalt eest valdkonnaüleseid koostöövõrgustikke, motiveerida inimesi tegema muudatusi, orienteeruda andmekülluses ja kasutada otsustamisel andmeid.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- motivatsioonikiri (30%),
- sisseastumisinterjuu (70%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumieksamid
Motivatsioonikiri
tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 1. juulil 2025
Eesmärk on hinnata kandidaadi motiveeritust ja sobivust õppekaval õppimiseks.
Motivatsioonikirja koostamisel tuleb kasutada selleks ettenähtud vormi. Motivatsioonikirja pikkus on kuni 1100 sõna ning see on arutelu ja analüüs järgmistel teemadel:
- ülevaade kandidaadi õpingutest ning kokkupuutest ühiskonna analüüsiga;
- ülevaade kandidaadi töökogemusest ning kokkupuutest muutuste juhtimisega;
- eneseanalüüs kandidaadi ressurssidest (nt kogemused, teadmised, õpioskused, isikuomadused, aeg jt), mis toetavad õpinguid sellel õppekaval;
- arutelu ühe õppijakandidaadile huvipakkuva ühiskonna probleemi ja selle uuendusliku lahendusvõimaluse üle;
- analüüs õppekaval õppimise olulisusest õppijakandidaadi jaoks tulevikus.
Motivatsioonikirja vorm on leitav siit
Hindamine
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- kokkupuude ühiskonnaprobleemide analüüsi ja nende praktilise lahendamise teemadega – 30 punkti
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus – 30 punkti
- kandidaadi poolt valitud ühiskonnaprobleemi avamise oskus ning pakutud lahenduste uuenduslikkus – 40 punkti.
Motivatsioonikiri on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Sisseastumisinterjuu
14. juulil 2025 algusega kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom
Sisseastumisintervjuule kutsutakse kandidaadid, kes saavad motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti. Intervjuu toimub Zoomi keskkonnas.
Intervjuu komisjoniga kestab 15 minutit. Arutletakse motivatsioonikirjas esitatud analüüside ja näidete üle, komisjon küsib täpsustusi kandidaadi motivatsioonikirjas toodud mõttearenduste kohta.
Kandidaadil palutakse pakkuda ideid komisjoni poolt lühidalt kirjeldatud ühiskondlikule probleemolukorra lahenduseks (etteantud lühijuhtum).
Hindamine
Intervjuul hinnatakse kandidaati järgmiste kriteeriumite alusel 100 punkti süsteemis:
- orienteerumine ühiskonna probleemides ja nende lahendamise võimalustes – 30 punkti
- eneseväljendusoskus (selgus, loogilisus, fokusseeritus) – 30 punkti
- analüüsi-ja argumenteerimisoskus, seoste tabamine, induktiivne ja deduktiivne mõttearendus – 40 punkti
Intervjuu positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Tutvu õppekava ja õppejõududega õppekava veebilehel
Vaata õppekava infotunni videot
Vaata videoid sarjast „Muutuste juhtimise ABC“, mis tutvustavad õppekava ainekursusi
Riuklike probleemide lahendaja 5 küsimust
Margit Kelleri artikkel „Kuidas kujutleda argielu aastal 2050?“ Postimehes
