Teenuste disaini valdkonnas on ühendatud teadmised juhtimisest, turundusest, uurimistööst ja disainist. See on uute teenuste loomise ja olemasolevate teenuste arendamise metoodika, mis põhineb disainmõtlemisel. Püüeldakse selle poole, et teenuse kasutaja ja osutaja kokkupuude oleks teenuse kasutajale väärtuslik, kasulik ja ihaldusväärne ning teenuse osutajale tõhus ja konkurentidest eristuv (vaata professor Birgit Mageri videot sel teemal).
Sa omandad nüüdisaegsed ja praktikas rakendatavad juhtimisteadmised ning süvendatud erialateadmised. Vähemalt kord semestris külastame teenindusorganisatsioone.
Õppekava üldainete moodul „Juhtimine teenindusorganisatsioonis“ (35 EAP) keskendub teenuste loomise ja arendamise meetoditele ning disaini rakendamise spetsiifikale teenindusorganisatsioonis. Muu hulgas arendatakse disainijuhtimise ja trendianalüüsi oskusi.
Järgmises, „Disainiprojektide juhtimise“ (27 EAP) moodulis õpitakse juhtima loovmeeskondi, tehakse tutvust teenusedisaini metoodikaga ning arendatakse oskusi kasutajakogemuse disaini ja brändijuhtimise valdkonnas.
Valikained lisavad sulle vabadust kujundada õpingud kohasemaks oma huvidele ja spetsialiseerumissuunale. Näiteks „Infograafika“ (5 EAP) aines õpid väljendama oma mõtteid visuaalide keeles ja valdavalt vabavaraga. Vabaaineid võid valida 4 EAP mahus oma huvide ja arenguvajaduse alusel.
Praktika (8 EAP) pole mitte lihtsalt aine, vaid kogu õppekava koos hoidev selgroog, sest praktika analüütiliste ja praktiliste ülesannete kaudu rakendad sa saadud teadmisi disainijuhtimisest ja teenusedisainist. Praktika sooritad rühmatööna kolme semestri vältel. Pika praktikaajaga loome eeldused selleks, et üliõpilaste teadmised teenusedisaini metoodikast kinnistuvad ja arenevad oskuseks, mida on julgem hakata oma töös kohe kasutama.
Praktika jaoks moodustavad üliõpilased esimesel semestril kolme-neljaliikmelised rühmad ja valivad endale praktikaorganisatsiooni, kus keskenduda väliskeskkonna analüüsile ning koostada disainiaudit. Järgmisel kahel semestril jätkavad nad samas organisatsioonis praktikat, parendades teenusedisaini metoodikat rakendades ühte sealset teenust ja luues ühe uue teenuse.
Sul on võimalus õppida kuni kaks semestrit vahetusüliõpilasena välismaal ja taotleda stipendiume.
Õpe lõpeb magistritöö kaitsmisega või magistrieksami ja kaasuse kaitsmisega. Samuti võid lõpetada magistritöö erilise formaadiga, kirjutades teadusartikli (koostöös juhendajaga).
Meil õpetavad nii Pärnu kolledži kui ka majandusteaduskonna õppejõud. Koos Tartu Ülikooli väliste õppejõudude ning praktikutega Eestist ja välismaalt on sulle tagatud parim võimalik kombinatsioon praktilistest oskustest ja teoreetilistest teadmistest. Muu hulgas õpid sa Eesti ettevõtete tunnustatud tippjuhtide, disainivaldkonna ekspertide ja majanduspraktikute juhendamisel.
Peale praktika saad sa osaleda teenusedisaini projektides, mille tellijad on avaliku ja erasektori organisatsioonid. Pärnu kolledži ruumides tegutsevad ka SA Pärnumaa Arenduskeskus ja inkubaator.
Meeldivat õpikogemust toetavad nii kolledži väga hea erialakirjandusega raamatukogu kui ka valdkonna tippspetsialistidest kaasõppurid.
Sind ootavad teenuseid looma ja arendama disainibürood, avaliku sektori organisatsioonid ja eraettevõtted. Soovi korral oled valmis looma oma ettevõtte, sest oskad vastata tuumküsimusele: mida inimesed soovivad ja kuidas koostada väärtuspakkumisi?
Teenusedisaineri pädevustega inimesed leiavad tööd väga erinevate ametinimetustega töökohtadel.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse essee tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 1. juulil 2025
Essees avab magistriõppesse kandideerija oma eesmärgid ning teaduslikud ja praktilised probleemid, mida ta soovib uurida magistriõpingute käigus ning selgitab oma motivatsiooni astuda magistriõppesse. Esseest peaks selguma autori huvi püstitatud probleemide vastu ja nende lahendamise võimalused TÜ magistriõppes õppimise käigus.
Parima üliõpilaskandidaadi tulemusele omistatakse koondhinnang 100 punkti, ülejäänute punktid arvutatakse protsendina 100-st.
Essee orienteeruvaks pikkuseks on 3–4 lehekülge. Essee sisulisel koostamisel tuleb tugineda reaalsetele probleemidele Eesti organisatsioonides (ettevõtetes, asutustes), esitades nende süsteemse käsitluse. Tugineda võib ka konkreetsele organisatsioonile ning seostada see vaadeldava organisatsiooni vajaduste ja probleemistikuga.
Essee koostamisel tuleks kasutada eelkõige viimastel aastatel ilmunud raamatuid, teadusartikleid ning andmebaase, mis tuleb ka korrektselt viidata ning lisada loeteluna töö lõppu. Essee koostamisel on otstarbekas käsitleda uuritava valdkonna teoreetilisi ja praktilisi probleeme ning leida teooria ja praktika vahelisi seoseid ja vastuolusid, mis annavad võimaluse uurimisprobleemi püstitamiseks.
Õppima on oodatud nii majandus- kui teiste erialade lõpetanud, kelle ametialane karjäär eeldab teadmiste täiendamist valitud spetsialiseerumisel. Lisaks uurimisprobleemi esitamisele peaks kandideerija essees avama oma motivatsiooni õpingute jätkamiseks teenuste disaini ja juhtimise valdkonnas (s.h. välja tooma soovitud spetsialiseerumise suuna) kirjeldades tagasi vaatavalt oma senist hariduskäiku ning ametialast karjääri (rõhuasetusega viimasel 5 aastal) ning tulevikku vaatavalt edasist soovitud karjäärialast tulevikku.
Hindamine
Essee hindamisel arvestatakse (maksimaalselt 100 punkti):
Kuidas kirjutada esseed teenuste disaini ja juhtimise magistriõppesse sisseastumiseks?
Kandideerimiseks vajalik väikseim punktide arv on 66 punkti.
Vaata õppekava programmijuhi Gerda Mihhailova videot „Teenusedisain ja disainmõtlemine – mis ja miks?“
Miks tulla õppima teenuste disaini ja juhtimist? Videos räägib oma loo meie vilistlane Errit Kuldkepp. Lisainfo saamiseks võta temaga julgesti ühendust aadressil errit.kuldkepp@gmail.com. Loe ka tema magistritööd „Jagamismajanduse roll ja mõju Pärnu linna majutussektori näitel“.
Kellel soovitame tulla õppima teenuste disaini ja juhtimist? Oma kogemust jagab videos meie vilistlane Kalvi Almosen, Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor. Kui tahaksid küsida temalt lisainfot, kirjuta talle aadressile kalvi.almosen@gmail.com ning loe ka tema magistritööd „Protsessijuhtimise põhimõtete rakendamine piirkondliku politseitöö teenuse arendamisel Politsei- ja Piirivalveameti näitel“.
Tutvu ka teiste vilistlaste magistritöödega. Need on hea inspiratsiooniallikas, kui valid sisseastumisessee teemat, samuti leiad neist kasulikke viiteid erialakirjandusele.
Eesti Disainerite Liit
Eesti Disainikeskus
Service Design Network
Service Design Tools
Design Management Institute
UK Design Council
Video „What is Service Design?“