„Strateegilist juhtimist õppides jõudsin veendumusele, et juhtimiskompetents on midagi universaalset, ja see andis mulle tõuke valdkonda vahetada. Kuigi usun, et juhiks kasvatakse peamiselt läbi oma kogemuse, siis selles magistriõppes saab areneda ka teiste kogemuse najal.“
“Strateegilise juhtimise magistriõpe on maailma avardav kogemus inimesele, kelle erialane taust ei ole majandus ega isegi mitte sotsiaalteadused, kuid töö on teda viinud juhi rollini. Õpingute tulemusena avastasin arengupotentsiaali nii isiklikult, oma praksisele kui ka tervishoiuvaldkonnale”
Õpinguid iseloomustab õppejõudude ja magistrantide tihe koostöö, kuna õpperühmas on kuni 20 inimest. Õpe on valdavalt eestikeelne ja väikeses mahus ingliskeelne, sest kaasame ka välisõppejõude.
Mis teeb strateegilise juhtimise magistriõppe eriliseks?
Strateegilise juhtimise õppekava aineid õpetavad parimad asjatundjad:
prof Urmas Varblane, akadeemik ja Eesti Panga nõukogu esimees
prof Maaja Vadi
prof Andres Kuusik
prof Margit Sutrop, Riigikogu liige
ning kursuste toimumise ajalises järjekorras:
David Ilmar Beecher
Krista Jaakson
Eneli Kindsiko, Arenguseire Keskuse ekspert
Peeter Luikmel, Eesti Panga allosakonna juhataja
Peeter Peda
Ülle Pärl
Ott Pärna
Toomas Saarsen
Priit Sander
Kulno Türk
Veiko Valkiainen
Liina Joller-Vahter
Kristjan Pulk
Lisaks kaasame osasse loengutesse ettevõtete majanduspraktikuid ja külalisõppejõude välismaalt.
1. Muutuva majanduskeskkonna moodul sisaldab õppeaineid, mis käsitlevad ettevõttevälise tegevuskeskkonna tahke ja mõju ettevõtte tegevusele.
2. Juhtimise valdkondade ja funktsioonide moodul hõlmab strateegilise juhtimise peamisi teemasid: protsesse, inimesi, rahandust ja turundust.
3. Organisatsiooni uuendamise ja kasvu moodulis keskendutakse teemadele, mille abil organisatsioon areneb ja/või laieneb: innovatsioonile, rahvusvahelistumisele, väärtuse kasvatamisele ja laienemisstrateegiatele.
4.-5. Valik- ja vabaainete moodulid võimaldavad õppijal suunata õpinguid oma huvide põhjal. Valikaineid saab valida etteantud nimekirjast ning vabaaineid kogu majandusteaduskonnast, teistest Tartu Ülikooli õppekavadest ja koguni teistest ülikoolidest.
6. Magistritöö või -eksami moodul koosneb õppeainetest, mis arendavad õppija uurimis-, teadus- ja loometöö oskusi, samuti magistritöö koostamist ja kaitsmist või magistrieksami sooritamist koos ettevõttel või asutusel põhineva juhtumianalüüsi koostamise ja kaitsmisega.
Õppetasu saab maksta kas ainepunkti kaupa, lähtudes ainetele registreerumise mahust semestris, või semestritasuna.
Ühe ainepunkti õppetasu on 130 eurot ja osakoormusega õppides on planeeritud õppemaht 40 ainepunkti (EAP) õppeaastas. Õppeaasta jaguneb kaheks semestriks. Semestritasu on 3190 eurot.
Õppetasu maksmiseks sõlmitakse kahe nädala jooksul pärast immatrikuleerimist õppekulude hüvitamise leping.
Õppetasust ei kata Tartu Ülikool õppija individuaalseid õpingukulusid, näiteks kulusid transpordile ja majutusele.
Majandusteaduskonna kodu on Tartu Ülikooli moodne valdkonnaülene Delta keskus. Õppimine Euroopas ainulaadses õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskuses soodustab erialadevahelist koostööd ning kokkupuudet ettevõtjate ja laiemalt ühiskonnaga. Üliõpilastele leidub siin muu hulgas rohkesti mugavaid kohti nii individuaal- kui ka rühmatööde jaoks.
Meie vilistlased juhivad inimesi ja protsesse, on suure teadmistepagasiga tipp- ja keskastmejuhid ning ettevõtjad, kes mõtlevad strateegiliselt ning tegutsevad rahvusvahelises majanduskeskkonnas ja paljudes funktsionaalsetes valdkondades.
Magistriõppe läbinud on asunud tööle Eesti ja rahvusvaheliste ettevõtete juhtkondades ning loonud oma ettevõtte. Paljud jätkavad karjääri senise tööandja juures kõrgematel ametikohtadel.
Tänu kaasüliõpilaste ja õppejõududega sõlmitud sidemetele õnnestub neil ellu viia ettevõtete ja organisatsioonide koostööprojekte ning ülikooliarutelude käigus tekkinud uusi ideid.
Sul on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
8.-10. juulil ja 15. juulil 2025 Tartus aadressil Narva mnt 18 (Tartu Ülikooli Delta keskuses) ruumis 1024
Erialakatse on suuline vestlus. Vestlusele kutsutakse kandidaadid, kelle juhtimiskogemust on hinnatud vähemalt 51 punktiga.
Vestlust hinnatakse 100-punkti süsteemis. Hinnangu kujunemisel võetakse arvesse kolme aspekti:
Erialakatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandideerija varasema õpi- ja töökogemuse, sh ametialase positsiooni ja juhtimiskogemuse hindamisel lähtutakse sellest, kas kandidaat on (olnud) ettevõt(e)te või asutus(t)e nõukogu, juhatuse ja juhtkonna liige või strateegiliste allüksuste juht, kes omab vähemalt kolmeaastast juhtimiskogemust.
CV (tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is) alusel hinnatakse kandidaadi juhtimiskogemust järgmiselt:
Juhtimiskogemust hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.