Konverents „Õppejõult õppejõule“
14.-15. jaanuaril otsitakse õpetamisteemalisel konverentsil vastuseid küsimustele, kuidas toetada individuaalset ja kollektiivset heaolu nii tööl kui igapäevaelus. Osalejad saavad mõtiskleda, millised on õppejõu heaolu ja üliõpilaste sügava õppimise seosed, vahetada kolleegidega kogemusi ja leida uueks semestriks uusi õpetamisideid.
Konverentsil uuritakse, kuidas õppejõudude heaolu, isiksuseomadused ja igapäevased õpetamispraktikad kujundavad nii akadeemilist tööd kui ka õppijate kogemust. Millised psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid toetavad või pärsivad õppejõu heaolu? Mida saame sellest õppida? Arutleme, kuidas teadlik enesehoid, institutsionaalne kultuur ja enda psühholoogiliste eripärade mõistmine võivad aidata muuta õpetamise ärevuse hoopis elevuseks.
Konverents toimub kahel päeval. 14. jaanuaril leiavad aset töötoad haridusteaduste instituudi auditooriumides (Jakobi 5), kuhu on vajalik eelnev registreerumine (NB! töötubadesse registreerumise link saadetakse pärast konverentsile registreerumist). 15. jaanuari konverentsipäev koosneb plenaarsessioonist, töötubadest ning postrite aruteludest. Plenaaresinejad astuvad üles Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18), töötoad ja posterettekanded toimuvad peahoone auditooriumides.
Ootame konverentsile posterettekandeid, milles õppejõud tutvustavad kolleegidele oma õpetamiskogemust. Palume posterettekande tegemise soovist teada anda hiljemalt 6. jaanuariks 2026. Pange kirja posterettekande teema ja kolme-neljalauseline põhisõnum. Postersessioonile ootame digitaalseid laiformaadis postreid. Postritele on väga oodatud interaktiivne sisu (näiteks videod, muutuvad graafilised elemendid), mis on loodud kasutades PowerPointi või Canvat. Igal esitlejal on kolm minutit lühikese suulise esituse jaoks, millele järgneb põhjalikum arutelu publikuga. Postrid palume 13. jaanuariks üles laadida SIIA
Konverentsil annab aasta õppeteo ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad üle õppeprorektor Aune Valk. Õppevaldkonna auhindade statuudi kohaselt tunnustatakse auhinnaga kuni kolme 2025. aastal tehtud õppetegu, millega väärtustatakse tulemuslikku koostööd ja arendustegevust ülikooli taseme- ja täiendusõppes. Õppekvaliteedi edendamise auhinnaga avaldatakse aga tunnustust ülikooli instituudile, kolledžile või valdkonnale kolme aasta jooksul ellu viidud tulemusliku õppekvaliteeti toetava tegevuse eest.
Päevakava
10.00 - 10.30 Registreerumine ja tervituskohv
10.30 - 13.45 Töötubade I sessioon
13.45 - 14.45 Lõuna
14.45 - 18.00 Töötubade II sessioon
Materjalid laetakse üles siia.
Selles alajaotises toodud töötoad toimuvad samaaegselt. Valige endale üks.
Konverentsi töötoas Tagasiside ja õppimine käsitletakse võimalusi, kuidas tagasiside saab toetada üliõpilaste sügavat õppimist. Vaadeldakse tagasisidet nii õppejõu kui üliõpilase vaatenurgast ning arutletakse tegurite üle, mis muudavad tagasiside mõjusaks või takistavad sellest õppimist. Töötoas pööratakse tähelepanu ka suhetele ja emotsioonidele tagasisideprotsessis, tagasisidekirjaoskusele ning tagasisidedialoogile.
Töötuba toimub eesti keeles.
Pihel Hunt on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajahariduse nooremlektor ja haridusinnovatsiooni õppekava programmijuht. Tema õpetamisvaldkonnad hõlmavad haridusteaduslikke uurimismeetodeid ning õpetajate ja haridusjuhtide professionaalse arengu toetamist. Tema teadustöö keskendub peamiselt tagasisidele kõrghariduses ja sellele, kuidas tagasisidet saab õppimist paremini toetavaks muuta.
Mari Karm on kõrgkoolipedagoogika kaasprofessor. Tema peamine õpetamisvaldkond haridusteaduste instituudis on ülikoolis õppimine ja õpetamine ning täiskasvanute õppimise ja õpetamise eripära.
Töötoa eesmärgiks on anda õppejõududele praktilised oskused ülesannete koostamiseks tekstirobotite abil. Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid: tekstirobotite võimalused, eelised ja piirangud ülesannete loomisel. Viipade koostamine. Proovime koos läbi erinevaid viipasid erinevat tüüpi ülesannete koostamiseks õpiväljunditest ja õppematerjalist lähtuvalt, kasutamiseks seminaris, praktikumis, loengus, iseseisva tööna, rühmatööna, mänguliste ülesannete ja reaalelulistel juhtumitel baseeruvate ülesannete koostamiseks.
Töötoas osalemine eeldab tekstirobotite kasutamise algteadmisi ja kogemusi. Osalejatel palutakse kaasa võtta oma sülearvuti. Kasuks tuleb enda Google'i konto omamine. Töötuba toimub eesti keeles.
Triin Marandi on Tartu Ülikooli õppedisainer, kes tegeleb igapäevaselt õppejõudude e-õppe, sh tehisintellekti alase nõustamise ning koolitamisega. Alates 2024. aastast on Triin Tartu Ülikooli üleülikoolilise tekstirobotite töörühma liige.
Accessibility is more than a checklist—it’s a skill set. In this hands-on workshop, participants will be introduced to the 18-Point Accessibility Skills Framework, designed to support educators, instructional designers, and content creators in developing inclusive digital learning experiences.
We’ll explore each of the 18 skills across key themes such as text, layout, images, media, tables, and links. Participants will self-assess their current level of confidence and competency in each skill using our interactive online tool. The session will also provide guidance on interpreting your results and identifying areas for professional growth.
Whether you’re just getting started or looking to embed accessibility more deeply into your practice, this workshop will give you a structured, supportive way to reflect, learn, and plan your next steps.
Please bring your personal laptop for the workshop. The workshop will be held in English.
Gavin Henrick is the co-founder and CEO of Brickfield Education Labs.
He has 16 years experience assisting organisations to implement a range of open source learning solutions. His expertise in management and education technology has aided organisations with enhancing their virtual learning environment and processes. He has an extensive track record working with Moodle in the corporate and academic sectors since 2007.
Selles alajaotises toodud töötoad toimuvad samaaegselt. Valige endale üks.
The workshop will focus on presenting and sharing thoughts on how the peer learning scheme SI-PASS can help new students in their studies. SI-PASS is a model where learners learn from and with each other. It helps develop collaboration, deeper understanding of academic material and the enhancement of skills like problem-solving. It also provides a sense of community in a relaxed and informal environment. The potential gains might be both short-term (students performing better in a connected course) and long-term (developing a sense of academic belonging, development of study and other transferable skills).
The workshop will be held in English.
Joakim Malm Associate Professor in Water Resources Engineering with particular interest in peer learning. Certified trainer and Supervisor in the peer learning model SI-PASS at the European Centre for SI-PASS.
William Carey SFHEA FSEDA is an Academic Developer with a focus on STEM disciplines. He works with academic and professional learning staff to enhance and evaluate teaching, learning, assessment, and student engagement policy and practice with a particular interest in Assessment and Feedback, and student-staff partnership and co-creation. He is a Certified Trainer in SI at the European Centre and chairs the European First Year Experience Network and Conference Series.
Accessibility is more than a checklist—it’s a skill set. In this hands-on workshop, participants will be introduced to the 18-Point Accessibility Skills Framework, designed to support educators, instructional designers, and content creators in developing inclusive digital learning experiences.
We’ll explore each of the 18 skills across key themes such as text, layout, images, media, tables, and links. Participants will self-assess their current level of confidence and competency in each skill using our interactive online tool. The session will also provide guidance on interpreting your results and identifying areas for professional growth.
Whether you’re just getting started or looking to embed accessibility more deeply into your practice, this workshop will give you a structured, supportive way to reflect, learn, and plan your next steps.
Please bring your personal laptop for the workshop. The workshop will be held in English.
Gavin Henrick is the co-founder and CEO of Brickfield Education Labs.
He has 16 years experience assisting organisations to implement a range of open source learning solutions. His expertise in management and education technology has aided organisations with enhancing their virtual learning environment and processes. He has an extensive track record working with Moodle in the corporate and academic sectors since 2007.
In this workshop, we will explore how to create a learning and teaching culture that prioritizes empathy, care, and humanity without neglecting academic requirements. Together, we’ll explore ways to create an environment where both students and educators feel supported, understood, and appreciated. Through a mix of theory and practical exercises, you’ll discover how self-compassion can boost your own well-being as a teacher and positively impact your teaching practices and, in turn, your students’ learning experience. We’ll also brainstorm concrete steps to foster a self-compassionate learning and teaching environment.
The workshop will mainly focus on hands-on, offline activities to encourage interaction and collaboration. Still, we recommend bringing your laptop, if possible, as it may come in handy for some activities. The workshop will be held in English.
Merly Kosenkranius is a postdoctoral researcher at Häme University of Applied Sciences in Finland. Her research interests include proactivity and psychological well-being across work and higher education settings. Her current work focuses on developing and evaluating evidence-based practices to enhance teaching, learning, and well-being in higher education.
Sara Rönkkönen is a senior lecturer at HAMK, specializing in higher education pedagogy. Her work focuses on supporting educators’ professional growth and fostering cross-institutional partnerships within European networks. Her current research interests include well-being in higher education learning and PhD and post-doctoral career paths. She is actively involved in projects that enhance supportive learning environments and promote inclusive and collaborative approaches to teaching and learning in higher education.
Päevakava
10.30–13.00 Plenaarsessioon - aula
- Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser
- Üliõpilaste tervitus - üliõpilaskonna aseesimees Anet Ilustrumm
- Peaettekanded:
- Higher Education Teachers’ Pedagogical Wellbeing; Liisa Postareff (Häme University of Applied Sciences)
- Heaolu ja isiksus tööl; Kätlin Anni (Tartu Ülikool)
- Aasta õppeteo ja aasta õppekvaliteedi edendamise auhinnad – õppeprorektor Aune Valk
13.00–14.00 Lõuna
14.00–15.00 Töötoad
15.15-16.16 Stendiettekanded
Higher Education Teachers’ Pedagogical Wellbeing
Liisa Postareff (Häme University of Applied Sciences)
This presentation examines the concept of pedagogical wellbeing in higher education, focusing on the connections between teaching practices, teacher wellbeing, and student learning. It presents research-based insights into the psychological, emotional, and social dimensions of wellbeing in academic work, and highlights practical strategies that educators can use to support their own wellbeing. The presentation also discusses the role of self-care, interaction, and institutional culture in fostering sustainable teaching environments. The session encourages reflection on how wellbeing can be supported both individually and collectively in everyday academic life.
Heaolu ja isiksus tööl
Kätlin Anni (Tartu Ülikool)
Ettekanne seob omavahel heaolu, isiksuseomadused ja ametivalikud. Tuginedes Eesti Geenivaramu isiksuse uuringu andmetele, näidatakse, kuidas ametid erinevad oma keskmiste isiksuseprofiilide ja rahulolutasemete poolest. Ettekandest saab teada, millistes ametites on inimesed keskmiselt kõige ekstravertsemad või leplikumad ning heidetakse pilk ka õppejõudude isiksuseprofiilile. Samuti tuleb juttu ametitevahelistest erinevustest rahulolus ja sellest, millest need erinevused võivad olla tingitud. Lõpuks arutletakse, kuidas enda psühholoogiliste omaduste parem mõistmine võib toetada teadlikumaid valikuid ja heaolu.
Mida räägivad uuringuid õppejõududude ülepühendumisest ja kuidas ennastkahjustavad mustrid katkestada?
Katrin Aava (Tallinna Ülikool)
Kõrgkoolide prodiktiivsusele, võistlemisele, saavutustele ja ülepühendumisele keskendunud organisatsioonikultuur tekitavad õppejõududes ebakindlust, suurendavad ärevust, haavatavust, ohustatust ja rivaliteeti Krooniline ülekoormus vähendab inimlikku kontakti, mis on heaoluks oluline. Õppejõud tunnevad puudust akadeemilise ringkonna toetusest (vt ka "Õppejõudude läbipõlemise põhjused”). Kuidas ületada hirm, et olen lihtsalt inimene, mitte üliinimene? Ja kuidas aega juurde saada? Otsime koos vastuseid, millised personaalsed valikud, kollegiaalsed kokkulepped ja kokkulepped juhtidega tooksid kaasa heaolu suurendava aeglasema töökultuuri.
Tulevikuoskused (ülekantavad pädevused), aine ja AI – kas rõõm või õudus? Õppejõud ja üliõpilane
Anneli Lorenz ja Karl Mattias Milk (Tartu Ülikool)
Töötoas kohtuvad kaks vaadet: õppejõu ja üliõpilase kogemus tehisintellekti kasutamisest ning selle mõjust tulevikuoskustele.
Õppejõuna jagan oma kogemust kahest ainest läbi kolme lihtsa küsimuse: miks ma tehisintellekti sisse tõin, kuidas ma seda integreerisin ning mida see muutis nii minu koormuse, kui ka üliõpilaste õppimise seisukohalt.
Üliõpilane avab oma uurimistöö põhjal, mis tegelikult juba kõrghariduses TI-ga toimub, millised kasutusviisid ja praktikad on kasutuses ning tehisintellekti mõjudest ja riskidest üliõpilasele ning õppejõule.
Räägime ausalt ja otsime koos vastust küsimusele: kuidas siit edasi minna nii, et õppejõud oleks toetatud ja üliõpilane päriselt õpiks?
H5P harjutused: vähem ärevust, rohkem elevust
Ly Sõõrd (Tartu Ülikool)
Töötoas uuritakse, kuidas H5P interaktiivsed harjutused toetavad õppimist ning aitavad vähendada õppijate ärevust, suurendades samal ajal kaasatust ja motivatsiooni. Arutletakse H5P kasutamise pedagoogilise põhjenduse üle ning selle sobivusest erinevatesse õpisituatsioonidesse. Praktilises osas õpitakse looma Quiz (Question Set)-tüüpi harjutusi ning neid mugavalt õpikeskkonda vistutama. Osalejad saavad kaasa ideid ja oskusi, mida kohe oma õpetamispraktikas rakendada.
Sõnad loovad kultuuri: millest räägivad õpet käsitlevad dokumendid ülikoolis?
Kaire Uiboleht, Anu Sarv, Joosep Heinsalu (Tartu Ülikool)
Õppimise-õpetamise kultuuri ülikoolis mõjutab muuhulgas see, kuidas ülikooli dokumentides õppimisest ja õpetamisest kirjutatakse. Töötoas uurime, millist sõnavara ülikooli õppega seotud dokumendid kasutavad. Vaatame lähemalt, millist mõtteviisi need kujundavad ning millised võiks olla alternatiivid kui eesmärgiks on õppimiskesksus.
Improteatri töötuba: ärevusest elevuseks
Lennart Peep (Tartu Ülikool)
Improteatri tehnikad võimaldavad kontrollitud ja mängulisel moel anda puntras olukorrale või sõlmes hoiakule uus, avatud hingamine. Praktilises töötoas avastame ühiselt improteatri põhimõtteid ning mõtestame neid konverentsi teema valguses. Lisaks saab näpunäiteid ja mänge, mida õppetöös rakendada. Varasemaid teadmisi või kokkupuudet teatriga töötuba ei eelda; sobib nii algajatele kui edasijõudnutele. Soovituslikud on mõnevõrra vabamad riided ja jalanõud.
Õppekava analüüs üldpädevuste lõikes: tööriistaks tehisaru.
Kristina Allik ja Katri Kütt (Kõrgem Kunstikool Pallas)
Töötuba tutvustab ChatGPT kasutamise kogemust õppekava ja õppeaine analüüsimisel. Osalejad saavad samm-sammulise ülevaate, kuidas tehisaru abil hinnata õpiväljundite vastavust kõrgharidusstandardis esitatud üldpädevustele. Kohapeal rakendatakse samu analüüsimise etappe väiksemas mahus (osalejate kaasavõetud õppeaine näitel) ning tulemuseks on tehisaru soovitused õppeaine standardiga paremini kooskõlla viimiseks.
Osalejatel palutakse kaasa võtta oma arvuti ja analüüsimiseks ühe õppeaine aineprogramm/ õppeaine versioon.
Posterettekanded on jagatud teemade kaupa viide Tartu Ülikooli peahoone ruumi (ruumi number pealkirjas). Posterettekannete pealkirjad ja lühikesed tutvustused avanevad ruumide pealkirjadel vajutades.
Järjepidevus loodusainete õpetamisel: koolieelse lasteasutuse ja klassiõpetaja õppekavade arendamine
Kaire Jõgi, Aigi Kikas (Tartu Ülikool)
Posterettekanne keskendub loodusainete õpetamise sisulisele ja didaktilisele järjepidevusele õpetajakoolituses, rõhutades seoste loomist koolieelse lasteasutuse ning I ja II kooliastme vahel. Tähelepanu all on astmeteülene arusaamine sellest, mida ja kuidas loodusainetes õpetatakse, et toetada õppija sujuvat arengut.
Õppeainete/-kavade arendamisest teenusedisaineri pilgu läbi
Gerda Mihhailova (Tartu Ülikool)
Mõttearendused õppeainete/-kavade arendamise info allikate kohta - kuigi nii haridusteaduses kui disainmõtlemises/teenusedisainis on õppur/kasutaja tsentraalse tähtsusega, siis mis on veel olulised info ja inspiratsiooni allikad ja kas me pole äkki liigselt kaldu vajunud õppuri tagasiside liigse tähtsustamise, ülemuslikuks seadmise suunas?
The Power of Storytelling: Impactful Entrepreneurship
Jim Seltenrijch, Marge Täks (EBS)
The poster focusses on story and process based curriculum design, showcasing an example of the bachelor programme “Impactful Entrepreneurship. The main message is that story based curricula provide better connections for the learners thereby creating a new learning environment.
Germanistide didaktikasalong GERDA. Warum?
Merje Miliste, Daniel Kulesza (Tartu Ülikool)
Poster tutvustab germanistide didaktikasalongi GERDA, mis ühendab Tartus saksa keele õpetajaid, üliõpilasi ja didaktikuid. Formaat loodi vastusena vajadusele toetada saksa keele õpetajaid professionaalses arengus ka pärast ülikooliõpinguid. Kogemus näitab, et kollegiaalne ja teaduspõhine arutelu suurendab õpetajate kindlustunnet ning rikastab õpetamispraktikat.
Ärevusest elevuseni lõputöö koostamise protsessis
Mari-Liis Tikerperi, Kadri Soo, Külliki Seppel, Lilian Ariva (Tartu Ülikool)
Iseseisev uurimistöö on üliõpilase õpiteekonna vältel mahukaim töö, mida saadavad hulk juhendeid ja reegleid ning algselt võõras teema, mille kohta tuleb teavet otsida rohketest akadeemilistest tekstidest. Nii on lõputööga seotud ärevuse tekkimine pigem vältimatu, sest ees seisab suhteliselt pikaajaline ja väljakutseterohke protsess.
Ärevust aitavad leevendada enesekindlust andvad teadmised, oskused ja arusaamad, mida saame õppejõududena teadlikumalt pakkuda kogu õpiteekonna ja läbitud ainekursuste jooksul. Põnevate teemafookuste arendamise ja piisava toega saame aga ärevuse leevendamisest jõuda ehk suisa elevuse tekitamiseni.
Uurimistööd väärtustavat akadeemilist kogukonda luues
Ere Uibu, Janne Kommusaar, Janne Pühvel (Tartu Ülikool)
Igal sügisel, alates aastast 2018, korraldavad õendusteaduse õppetooli õppejõud uurimistööpäeva kõigile õendusteaduse magistriõppekava üliõpilastele. Uurimistööpäev on integreeritud õppekavva ning selle eesmärk on tutvustada teemasid ja keskkondi, mis avardavad silmaringi, suunavad uurimistöö tegemisel ja süstivad üliõpilastesse vajalikku entusiasmi akadeemilise hariduse omandamiseks ning väärtustamiseks. Kaasatud eksperdid ning eeltööga rikastatud ühistegevused innustavad osalejaid tegema ettekandeid, algatama arutelusid ja küsima küsimusi, mis on vajalikud ühtehoidva ja uurimistööd väärtustava akadeemilise kogukonna loomisel. Uurimistööpäev võimaldab eri kursuste üliõpilastel jagada omavahel kontakte ja kogemusi, mis toetavad nii õpinguid kui ka edasist koostööd tervishoius. Konverentsil anname ülevaate uurimistööpäeva kujunemisloost, teemadest ja tegevustest läbi aastate ning üliõpilaste ja õppejõudude tagasisidest.
AUDITOORIUMIST VÄLJA: aktiivõpe kui kunstiajaloo õpetamise alus
Kadri Asmer, Anu Mänd (Tartu Ülikool)
Keskendume ettekandes kevad- ja sügissemestril läbiviidud õppetööle, mis toimus väljaspool auditooriumit ning küsimusele, mis aktiivõpe on kunstiajaloo õpetamise üks olulisemaid aluseid.
Kursus “Meeskonnatöö patsiendiohutuse nimel: väljakutsete lahendamine”?
Janne Kommusaar, Liisi Mägi (Tartu Ülikool)
Õendusteaduse õppetooli õppejõudude eestvedamisel on õpetamise arendamise grandi raames välja töötatud uuenduslikul väljakutsepõhisel metoodikal (Challenge-based learning, CBE) põhinev patsiendiohutuse kursus, mis on suunatud töötavatele tervishoiuspetsialistidele ja terviseteaduste magistriõppe üliõpilastele. Kursuse keskmes on reaalsest praktikast lähtuvad patsiendiohutuse väljakutsed, mille lahendamine toimub koostööpõhise õppe vormis ning toetab meeskonnatöö, suhtlemisoskuse ja professionaalsete hoiakute kujunemist. Kursuse planeerimisse ja arendamisse olid aktiivselt kaasatud ka õendusteaduse magistrandid, kelle panus aitas kujundada õppetegevused õppijakeskseks ja praktilistele vajadustele vastavaks. Kursus on tänaseks terviklikult välja töötatud ning selle piloteerimine on kavandatud algavasse kevadsemestrisse.
Konverentsil anname posterettekande vormis ülevaate õpetamise arendamise projekti tulemusena valminud kursuse ülesehitusest, sisust ja väljakutsepõhise metoodika rakendamisest ning käsitleme selle potentsiaali patsiendiohutuse ja meeskonnatöö arendamisel tervishoiuhariduses.
Kui teadmine muutub looks: narratiivi roll õpetamises
Raul Omel (Tartu Ülikool)
Õpetamine ei ole pelgalt informatsiooni edastamine. Õpetamine on tähenduste loomine ja mõistmise kujundamine. Narratiiv kui teadmiste struktureerimise viis on inimesele loomupärane. Juba varajastes kultuurides kanti teadmisi edasi lugude kaudu. Küsimus ei ole mitte selles, kas lood kuuluvad õpetamisse vaid kuidas ja millisel eesmärgil neid kasutada. Lugude rääkimine ei ole lihtsalt üks paljudest õpetamise võtetest. See on sügavalt inimlik ja tõhus viis teadmiste edastamiseks ja mõtestamiseks. Narratiivne lähenemine toetab õppija kognitiivset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut ning loob eeldused sügavamaks õppimiseks. Täna rõhutatakse hariduses tähenduslikkust ja elukestvat õppimist. Seega on lugude rääkimisel oluline ja loodetavasti kasvav roll.
Suulise eksami evolutsioon ühe kursuse näitel
Helen Hint, Maigi Vija (Tartu Ülikool)
Poster tutvustab suulise eksami kui hindamismeetodi kujunemist ja muutumist eesti keele ja kirjanduse didaktika aluste kursuse näitel. Õppeaines on suuline eksam olnud kasutusel juba üle 10 aasta, st selle arendamine ei ole otseselt olnud seotud tehisintellekti esiletõusuga, kuid tänases olukorras on suulise eksami väärtus ja tähendus taas kõrgendatud tähelepanu all. Esitlus tugineb kursuse pikaajalisele arendamisele ning autori kogemusele nii endise üliõpilase kui ka praeguse õppejõuna samal kursusel. Ettekanne kutsub kaasa mõtlema, kuidas suuline eksam saab toetada mõtestatud ja ajakohast hindamist kõrghariduses.
Õppejõud heaolu pingeväljas: rolliteadlikkus, eetilised dilemmad ja õpetamispraktikad avaliku suhtluse kontekstis
Eda Sieberk (Sisekaitseakadeemia)
Õpetamine ei seisne üksnes teadmiste vahendamises, vaid ka pidevas tasakaalu otsimises eksperdi, kodaniku ja institutsiooni esindaja rollide vahel. Ettekandes käsitletakse kaasuspõhist õpetamismeetodit, kus ametnikueetikat õpetatakse pressikonverentsi formaadis. Õppijatele luuakse olukord, mis nõuab avalikku selgitamist, kriitikaga toimetulekut ja väärtuspõhist argumenteerimist. Ettekandes arutletakse, kuidas teadlik enesehoid, normatiivsete raamistike mõtestamine ja turvalise ruumi loomine aitab vähendada nii õpetamis- kui ka õppimisärevust ning toetada õppejõu ja õppija heaolu, muutes pingelised õpetamisolukorrad professionaalseks arenguvõimaluseks.
Töökohapõhiste hindamisvormide eestindamine ja piloteerimine residentuuriõppes
Helle Karro, Anneli Rätsep, Riinu Kaimre, Kaspar Leppsalu, Anu Sarv (Tartu Ülikool)
Kliinilises õppes on praktiliste oskuste omandamisel oluline õppimist toetav juhendamine ja arendav tagasiside. Õppija areng sõltub suurel määral sellest, kui teadlikult ja järjepidevalt juhendajad tema sooritusi märkavad ja toetavat tagasiside annavad. Eestis kasutusel olevad praktika- ja residentuuripäevikud toetavad õppija eneseanalüüsi, kuid pakuvad juhendajale piiratud võimalusi vahetuks, struktureeritud ja õppimist suunavaks tagasisidestamiseks.
Käesoleva arendusprojekti eesmärk on piloteerida rahvusvaheliselt kasutusel olevaid töökohapõhiseid hindamisvorme ning hinnata nende mõju õppimisele ja juhendamise kvaliteedile Eesti residentuuriõppe kontekstis. Hindamisvormide kasutamine võimaldab toetada residendi professionaalset arengut, identifitseerides nii tema tugevused kui ka arenguvaldkonnad nii suhtlemises, kliinilises mõtlemises, käelistes oskustes, meeskonnatöös ja otsuste tegemisel.
Pilootprojekt viiakse läbi peremeditsiini ning sünnitusabi ja günekoloogia erialal. Projekti kaasatakse vastava eriala residendid ja nende juhendajad.
Pikemas perspektiivis võimaldab projekt ühtlustada juhendamis- ja hindamispraktikaid eri õpikeskkondades, tugevdada töökohapõhist õpet kui teadlikult juhitud õpiprotsessi ja integreerida õppimist toetavad hindamisvormid e-portfoolio (TEEK) keskkonda.
Individuaalne õpitee – kavandamine, elluviimine ja tagasiside
Tomáš Pavelka (Tartu Ülikool)
25/26. sügissemestriks uuendasin oma ainet nii, et kahes ülesandes sai õppija valida endale sobiva raskustaseme ja ühes ülesandes endale sobiva suuna. Stendiettekandes räägin põhjustest, mis mind selle otsuseni viisid. Lisaks sellele tutvustan põhjuseid, miks õppijad just selliseid valikuid tegid.
From Uncertainty to Clarity: A Future-Ready Doctoral Onboarding Course
Maris Hindrikson, Johann Langemets, Indrek, Jõgi, Tarmo Tamm, Alar Rosentau (Tartu Ülikool)
Starting a PhD can feel like stepping into a fog — excitement mixed with uncertainty and the constant question of “am I doing this right?”. To better support new 1st year doctoral researchers, the Faculty of Science and Technology at the University of Tartu is redesigning its onboarding course to provide a clearer, more confident start.
Insights from focus groups, international benchmarking and the 2025 cohort’s before/after feedback from participating doctoral researchers revealed a consistent pattern. While participants appreciated the existing strengths of the course, such as administrative overviews, research tools, and publication/IP guidance, they also reported confusion, anxiety and unmet expectations around networking. Support for mental health and navigating supervisor relationships also appeared somewhat inconsistent.
The redesigned course directly addresses those needs. It strengthens clarity, structure, and practical guidance, while expanding support in areas students identified as most challenging. The result is a more coherent, supportive, up‑to‑date and future‑ready onboarding experience: shaped by doctoral researchers’ real concerns and grounded in evidence‑based redesign. With these changes, the course aims to become a flagship model of doctoral onboarding, one that not only informs but also connects, supports, and empowers new researchers at a critical moment in their academic journey.
Julge pealehakkamine on pool võitu
Natalja Zagura (Tartu Ülikool)
Õppejõuna olen kogenud, et seminarides, mille alguses luuakse üliõpilastega teadlikult isiklikum kontakt, kujuneb üldjuhul positiivsem õhkkond ja õppijad on aktiivsemalt kaasatud. Posterettekandes tutvustan mõningaid paariminutisi tegevusi, mida olen viimasel ajal kasutanud seminaride alguses ja keskel. Need tegevused toetavad õppijate keskendumist oma tunnetele ja meeleolule, loovad võimalusi rühmakaaslastega suhtlemiseks ning pakuvad liikumisvõimalust pika seminari keskel. Põhjendan, miks pean neid tegevusi õppejõuna väärtuslikuks, ning toon välja tagasiside, mida olen nende kohta üliõpilastelt saanud.
Rõõmuga õppima ja õpetama: hea tuju allikad üliõpilaste õpikogemuses
Svetlana Ganina (Tartu Ülikool)
Kõrgkooliõpingud ei pea olema vaid soorituse ärevus, vaid neis peab olema ruumi ka avastamisrõõmule ja elevusele. Ettekandes tutvustan Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilaste seas läbi viidud miniuuringut, mille keskmes oli küsimus "Mis tegi su tuju siin aines heaks?". Analüüsime üheskoos, millised tegurid loovad positiivset õpikogemust ning kuidas hea tuju toetab tulevase õpetaja professionaalset arengut. Ettekande fookuses on praktilised tähelepanekud, mis aitavad muuta õppimise ja õpetamise emotsionaalselt laetumaks ning tähendusrikkamaks.
Õppija teekond ärevusest enesekindla elevuseni enne kliinilist praktikat
Monika Mets, Kadri Medijainen, Hanna Kalajas-Tilga (Tartu Ülikool)
Postril tutvustatakse füsioteraapia bakalaureuseõppes ellu viidud ja kavandatavaid õpetamispraktika muudatusi, mille eesmärk on vähendada õppijate ärevust enne kliinilisele praktikale siirdumist ning toetada enesekindluse ja õppimisega kaasneva elevuse kujunemist. Õppetöös rakendatakse enesekontrollteste, videoanalüüse, juhtumipõhist õpet ja simulatsioonõpet, et siduda teooria realistlike praktiliste olukordadega turvalises õpikeskkonnas. Muudatuste mõju hinnatakse õppijate tagasiside, küsimustike ja grupiintervjuude abil.
Õppija ja õppejõu heaolu kui peidetud õpiväljund
Agda Grahv, Külli Salumäe (Tartu Ülikool)
Ettekandes tutvustame kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava erialapraktika näitel, kuidas oleme oma praktika arendamisel jõudnud (läbi)põlemisest põnevuseni. Huvijuhi ja noorsootöö praktikas töötavad koos kolm õppejõudu üliõpilaste rühmaga, kus on eri vanuses, eri kogemuse ning ettevalmistusega õppijad. Mõtestame, milliseid tegureid meie üliõpilased tajuvad õppimist soodustavana ning milliseid õpetamisviiside valikuid oleme teinud ärevusvaba ja põneva õpikeskkonna loomiseks.
Raskustes püsimine
Lilli-Krõõt Repnau (Eesti Kunstiakadeemia)
Posterettekande pealkiri Raskustes püsimine on inspireeritud Donna Haraway samanimelisest raamatust, milles autor kutsub üles jääma keerulistesse, vastuolulistesse olukordadesse, mitte otsima kiireid ja lihtsusta(va)id vastuseid. Elame poliitiliselt ja sotsiaalselt keerulisel ajal, kus sõjalised konfliktid, vastasseisud ja ebakindlus ei ole kiiresti lahendatavad, kuid milles tuleb siiski püsida, elada, õpetada ja kooseksisteerida. See mõtteviis haakub tänase poliitilise ja sotsiaalse olukorraga, kus pidev ebakindlus mõjutab paratamatult ka õpetamist ja õppimist. Ettekanne uurib, kuidas raskustes püsimine võib õpetamises kujuneda eetiliseks ja pedagoogiliseks hoiakuks, mis aitab hoida avatud arutelu keerukatel ja ebamugavatel teemadel ka siis, kui selgeid lahendusi ei ole. Keerulistel aegadel muutuvad eriti oluliseks hooliv ja motiveeriv töökeskkond, kollektiivne toetus ning institutsionaalne kultuur, mis aitavad õppejõul säilitada heaolu ka olukordades, kus kus pinged jäävad paratamatult alles.
Millest õppejõud elevusse satub – ja kas tudeng ka seda tunneb?
Julia Polikarpus, Evely Kirsiaed (Tartu Ülikool)
Elevus õpetamises ei ole juhuslik tunne, vaid potentsiaalne pedagoogiline ressurss, mis toetab nii õppejõu heaolu kui tudengite kaasatust ja sügavat õppimist. Ettekandes püütakse anda vastused järgmistele küsimustele: millest tekib õppejõu elevus esimese kursuse matemaatika aineid õpetades ning kas ja kuidas õppejõu elevus kandub üle tudengitele.
Rahvusvahelises projektis osalemine kui õpetamise elevust toetav aspekt
Ere Saar, Julia Kovalenko (Eesti Lennuakadeemia)
Soovime koos kolleegiga tutvustada 2025 a. septembris lõppenud õpetamise arendamise alases rahvusvahelises projektis osalemise kogemust ja ühtlasi ka selle raames valminud veebilehte, mis on toetanud meie õpetamise elevust. Veebileht tutvustab mudelit ja annab näpunäiteid kuidas sidusrühmade omavahelise koostöö abil erialakeelt efektiivsemalt õpetada. Loodud mudel ja veebileht ei toeta aga mitte ainult erialakeele õpet, tegelikult saab seda laiendada ja kasutada ka teiste ainete õpetamisel. Lisaks plaanime jagada ka mõningaid edukaid näiteid, mida oleme oma ainekursuste õpetamisel antud kogemusest lähtuvalt juba praktiseerida jõudnud.
Kollektiivse tegevusvõimekuse otsinguid õppejõudude õpetamisoskuste õppimise toetamisel Tartu Ülikooli koolituse „Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis“ kahe 2024-2025 mentorrühma näitel (Uku Visnapuu praktiku teadusuuringu põhjal)
Uku Visnapuu, Tiina Peterson (Tartu Ülikool)
Tutvustame ühe kollektiivse tegevusvõime otsimise lugu perioodil 2024-2025, mis sai alguse “Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis” väikerühma tunnivaatlustest ja jätkus professionaalsete õpivestluste vormis eesmärgiga õpetamist täiustada. Et tegu oleks oma õpetamise arendamise ja uurimisega SoTL tähenduses, on Roxå jt (2008:282) meelest vaja lisaks arendustele ja sobivalt teooriaga sidumisele ka avalikkust (going public) ja kolleegide tagasisidet (peer review) – see ettekanne on samm sinna suunas. Teooriad, mille valguses oleme mõtestanud oma koostööd on professionaalsete tõenditeadlike õpivestluste mudel (Earl & Timperly, 2008) ja isemääramisteooria (Deci ja Ryan). Oleme valinud Roxå jt mõistes esimese trajektoori, kas ka käivitub teine trajektoor, millal on selleks aeg küps ja mis ressursse vaja?
Hea õpetamise saadiku süsteem Tartu Ülikoolis
Mari Karm (Tartu Ülikool)
Alates aastast 2026 on Tartu Ülikoolis hea õpetamise tunnustamise ning õpetamise väärtustamise eesmärgil loodud hea õpetamise saadiku süsteem. Ettekandes tutvustatakse hea õpetamise saadiku süsteemi põhimõtteid, süsteemi loomise protsessi ning esimese kandideerimisvooru kogemusi.
Kuidas toetada koostöist õppimist? Rakendusantropoloogia aine arendus ja tiimipõhine õpetamine
Ester Bardone, Jaanika Jaanits, Ehti Järv (Tartu Ülikool)
Esitleme 2025. aastal käivitunud õpetamise uurimise granti, mille raames arendame uut rakendusantropoloogia ainet (EFRA magistriõppekaval) katsetades ja analüüsides, kuidas õppejõudude tiim saab toetada tudengite koostöist õppimist. Kirjeldame koosloomena valminud ainekava, õppematerjalide ja õpiülesannete disainiga seotud märkamisi. Samuti tutvustame seminarides kasutatud koostöise õppimise vorme ning õpetamistiimi refleksioonides esile kerkinud taipamisi koostöise õppimise ja õpetamise edusammudest ja murekohtadest.
TÜ VKA etenduskunstide õppekava praktikamooduli mõtestamine vabakutselise professionaali valguses
Lennart Peep, Kai Valtna, Ele Viskus, Raido Mägi (Tartu Ülikool)
Postris mudeldame ja küsime, kuidas toetada vabakutseliseks professionaaliks arenemist 30 EAP praktikamooduli abil. Asetame vastloodud hüpoteetilise mudeli varemkogutud andmete konteksti ning soovime konverentsi külalistelt sellele vastukaja.
Õppejõudude ja üliõpilaste tagasiside koostöös loodud kultuuriliselt rikastatud hariduse õppeainele
Irja Vaas, Tiina Peterson, Katrin Saluvee (Tartu Ülikool)
Kootöös töötati välja õppeaine "Kultuuriliselt rikastatud haridus koolieelses eas” (6EAP). Loodud õppeaine lisati TÜ haridusteaduste instituudi ja TÜ Narva kolledži õppekavadele Koolieelse lasteasutuse õpetaja ja Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas. Ettekandes antakse ülevaade õppejõudude ja üliõpilaste tagasisidest õppeainele. Hindamistulemused on aluseks õppeaine sisu ja ülesehituse täiustamisel.
Kuidas õpetada mõistma vaimu tulevikus?
Bruno Mölder, Vivian Puusepp (Tartu Ülikool)
Ettekandes tutvustame kevadsemestri uut kursust „The Future Mind“ (FLFI.04.105, „Vaim tulevikus“), mis on mõeldud filosoofia magistriõppe üliõpilastele, keda huvitavad tehisintellekti kiirest arengust tõukuvad filosoofilised küsimused ja selle metafüüsilised, eetilised ja ühiskondlikud järelmid. Ettekandes arutleme võimaluste üle, kuidas sellist kursust õpetades aidata tudengitel tunnetada filosoofia praktilisust. Üks väljakutse on siin asjaolu, et suur osa kursusel käsitletavaid teemasid ei ole veel meie igapäeva elu osa, vaid puudutavad võimalikku tulevikku.
Tehisaru kasutamise eeldamine Robotitehnoloogia õppeaine praktiliste ülesannete lahendamisel
Karl Kruusamäe (Tartu Ülikool)
Suurte keelemudelite (GPT-3 ja hilisemad) kasutuselevõtt on märkimisväärselt muutnud programmeerimise õpetamise ja õppimise olemust. Tartu Ülikooli Robotitehnoloogia õppeaines (LOTI.05.057), kus programmeerimisoskused on keskse tähtsusega, on tehisaru töövahendite lubamisel ilmnenud paradoksaalne olukord: kuigi üliõpilaste koodi kvaliteet on paranenud, kulub vestluspõhise hindamise edukaks läbimiseks endiselt sama palju või isegi rohkem aega. See viitab sellele, et üliõpilased ei pruugi tehisaru abiga loodud koodi piisavalt sügavalt mõista. Lisaks ei soovi või ei oska kõik üliõpilased tehisaru tööriistu efektiivselt kasutada. Sellest johtuvalt sõnastati kaks uurimisküsimust: 1) Kuidas tagada, et AI-töövahenditega programmeerimisel kinnistuksid oskused ja teadmised? 2) Kuidas maksimaalselt toetada üliõpilaste AI-tööriistade kasutamise oskuse arendamist?
2024/2025 õa kevadsemestril loodi õppeaine praktikumide uus struktuur, mis jagab kümme praktilist tööd kaheks: esimesed viis järgivad traditsioonilist samm-sammulist lähenemist baasteadmiste omandamiseks, viimased viis esitavad keerukamaid probleeme, mille lahendamine eeldab AI-tööriistade oskuslikku kasutamist. Hindamisprotsessi täiendati nõudega esitada ja analüüsida oma vestlust AI-tööriistaga. Stendiettekandes tutvustatakse esimesi tulemusi, mil kirjeldatud lähenemist esmakordselt rakendati. Esitatakse üliõpilaste tagasiside, AI-vestluste analüüsi tulemused ning esialgsed järeldused muutuse mõju kohta õpiprotsessile ja -tulemustele.
Kuidas kinnistada tudengi teadmist, et tehisaru kasutades on vaja osata töökäske sõnastada ja väljundit kontrollida
Tiina Karm, Age Värv (Tartu Ülikool)
Sageli kuuleme, et tehisaru aitab aega kokku hoida. TÜ õigusteaduskonna tudengid said perekonnaõiguse seminarides ülesanded, mille lahendamine selle väite paljude jaoks osaliselt ümber lükkas. Üliõpilastel paluti koostada tehisaru abil kaks ülesannet: kohtupraktika analüüs ja kaasõpilastele lahendamiseks mõeldud kaasus või nõustamisülesanne.
Tiina Karm ja Age Värv tutvustavad ülesannete ülesehitust ja töökäske ning järeldusi selle kohta, kuidas ülesanne aitas õpetada tudengitele oskust ja julgust kriitiliselt mõelda. Ettekanne võetakse kokku tudengite kogemusega sellest, mis muudab tehisaru kasulikuks tööriistaks.
Ülesanded valmisid õpetamise arendamise rühmagrandi raames, mille saajateks on Age Värv, Tiina Karm ja Monika Mikiver.
Sõidukijuhi terviseseisund, eriliigilised isikuandmed ja nende eetiline kasutamine politseiametnike riikliku järelevalve õppes
Sirvi Pezonen (Sisekaitseakadeemia)
Kutsun õppejõude kaasa mõtlema ja tõmban paralleele, isiku joobekontrolli ja tuvastamise ning sõidukijuhi ebakohase terviseseisundi, õppes, sobiva, süvenemist võimaldava õpimeetodi leidmiseks. Teemakäsitus on puutumuses meditsiinivaldkonnaga, hõlmates muuhulgas isiku füüsilist ja kognitiivset võimekust. Teemasisu võib olla käsitletud eriliigiliste isikuandmetena (terviseandmed). See seab õppejõuna piirid, n õppes ei ole kohane kasutada riikliku järelevalve käigus tehtud videosalvestisi.
Konverentsi korraldab õppimis- ja õpetamiskeskus koostöös akadeemiliste üksustega.
Tegevust viiakse läbi Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 "Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed" sekkumise "Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine ja doktorikoolid" tegevuse "Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine" raames ning tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit.
Üritusel tehakse fotosid, mida kasutatakse hiljem TÜ kanalites. Plenaarettekanded salvestatakse UTTVs.
Konverents „Õppejõult õppejõule“ on Tartu Ülikoolis toimunud alates 2015. aastast ja selle eesmärk on kolleegidelt õppimine, kogemuste jagamine ja didaktilised arutelud, aga ka õppejõudude inspireerimine, et püsiks huvi õppimise, õpetamise ja üliõpilaste vastu.
Juba 11. korda toimunud „Õppejõult õppejõule” konverents otsis seekord vastuseid küsimustele mida, miks ja kuidas õpetamisel väärtustada. Õpetamisele suunatud päev pakkus võimaluse koos toredate kolleegidega arutleda uute õppemeetodite katsetamise ja õpetamise teemadel.
Rektor Toomas Asser rõhutas, et õpetamise väärtustamine muutub pidevalt olulisemaks. Tema sõnul on suurepärane õpetamine õpetatav/õpitav oskus ning õppejõu õpetamisalane areng peab olema toetatud. Üliõpilaskonna aseesimehe Teele Kanarbiku tervitus tõi esile, et üliõpilaste vaatest on oluline õpetamise eesmärkide teadvustamine, õpitud oskuste praktiline kasutamine, turvaline õpikeskkond, kus eksimine on lubatud ning kus tehtud vigadele ei järgne emotsioonidest kantud hinnangulist reaktsiooni.
Konverentsi peaettekandes (Filosoofiline teekond õpetamise väärtustamiseni) jagas praktilise eetika professor Kadri Simm oma isiklikku õpetamise lugu. Ettekandest jäid kõlama mõtted, et teadlasena saab õppejõud ühiskonda mõjutada läbi õpetamise; parim võimalus ise õppida on õpetada. Tudengid on küll muutunud, aga on lahedad, avatud ja julged. Väärtustatud õpetamine ei ole koht/lõpp-punkt, vaid on teekond, seega on privileeg olla ülikooli õppejõud. Lisaks rõhutas peaettekandja, et oluline on institutsionaalne tugi: koolitused, nõustamised, atesteerimine kui eneseanalüüsi võimalus.
Konverentsi töötubades said osalejad aktiivselt sekkuda, sest praktilise fookusega töötoad pakkusid võimalusi koguda kolleegidelt inspiratsiooni, märkida ülesse õpetamise ideid, mõtteid, nippe, mida oma ainetes katsetada. Vaatmike esitlustest jäid kõlama koosõpetamise ning koostöö, tagasiside teemad, samuti jagati näiteid ning arutleti kombineeritud ja eri õppeainetesse integreeritud ülesannete üle.
Vaata konverentsi materjale ja ettekandeid siit.
18. jaanuaril 2024 Tartu Ülikooli aulas.
Ülikoolis õppimine ja õpetamine tundub üsna püsiva loomuga tegevus – on üliõpilased ja õppejõud, inimesed loevad, räägivad, kirjutavad, uurivad, diskuteerivad, lahendavad ülesandeid. Selles püsimises on siiski päris palju püsimatut: kuhugi on kadunud kaustikud ja pliiatsid, grafoprojektorid ja lüümikud. Kolmemõõtmeliste üliõpilaste asemel on auditooriumis ekraanipildid. Me ei tea veel, kas loengute kõrvale tekkinud ümberpööratud õpe, meeskonnaõpe, projektõpe või linnaloodus jäävad püsima, millised on päriselt vajalikud tulevikuoskused ning kas tehisaru kasutamine aitab või eksitab õppijaid ja õppejõude.
Konverentsi ettekannetes, töötubades ja vaatmikes vahetati mõtteid sellest, mis on õpetamises ja õppimises hoidmist väärt ja millest võiks muretult lahti lasta.
Konverentsi avasõnad tegi õppejõukoolituse peaspetsialist, kõrgkoolipedagoogika kaasprofessor Mari Karm. Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt ütles tervitussõnad Teele Kanarbik. Plenaarsessiooni avas Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp, ettekandega „Linnalooduse väärtus inimesele ja võimalused õppetöös kasutamiseks“. Konverentsi jätkas Tallinna Ülikooli ja Estonian Bussiness Schooli õppejõud Andres Karjus suunas oma ettekandega „Tehisarude rakendamine kui mõtteviis“.
Õppeprorektor Aune Valk andis üle aasta õppeteo ja aasta õppekvaliteedi edendamise auhinnad.
Töötubades anti ülevaade, kuidas õppetöösse kaasatakse erivajadusega üliõpilast; mis eripärad on meeskonnaõppel; kuidas ja miks õppejõud peavad tehisaru kasutamisele tähelepanu pöörama; sai osaleda õppekava arendusprotsessi töötoas, kus arutleti selle üle, mida õppekava arenduse all mõelda, mis tegurid arendusprotsessi mõjutavad ning kas on universaalset mudelit, mida õppekava arendades aluseks võtta. Toimus praktiline töötuba, kus õppejõud ja doktorandid said proovida veebilehestiku loomist WordPress Multisite’is. Lisaks arutleti õpetamise arendamise ja uurimise teemalise artiklikogumiku koostamise üle.
Posterettekannetega jagasid õppejõud oma kogemusi õppetöös tehtud muudatuste ja arenduste teemadel.
Vaata konverentsi ettekandeid ja materjale.
19. jaanuaril 2023 Tartu Ülikoolis.
Konverentsi põhiteemaks oli seekord määramatuse ilu õpetamisel. Määramatuse ilu avaneb õpetamisel mitmel viisil. Ühelt poolt õpetame üliõpilasi saama hakkama määramatus tulevikus, samas on igas õpetamishetkes nii mõndagi määramatut. Andes üliõpilastele loovaid ja loomingulisi ülesandeid, pole sageli teada, kuidas üliõpilased neid ülesandeid lahendavad ning kuidas neid parimal viisil toetada.
Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt ütles tervitussõnad Hanna Brit Soots. Plenaarsessiooni avas Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, ettekandega „Tulevikukindel“ õpe – mida arendada ja kuidas mõõta?“. Tallinna Ülikooli filmikunsti dotsent Elen Lotman suunas oma ettekande „Loova mõtlemise toetamine õppetöös - BFMi filmikunsti õppekava restruktureerimise näitel“ mõtlema, kuidas struktuurse õpetamisea loovust mitte piirata.
Õppeprorektor Aune Valk andis üle aasta õppeteo ja aasta õppekvaliteedi edendamise auhinnad.
Töötubades uuriti, kuidas õppetöös mängu ja meelelahtust kasuta; mis samme saab teha teksti lähilugemise toetamiseks; sai osaleda otsustusmängus poliitilist ajalugu õppides, jagati ideid õpiteekonna ja õppekava disainimise kohta. Veel jagati kogemust, kuidas õpetamises virtuaalset mobiilsust rakendada ning millised on võimalused virtuaalreaalsuse (VR) kasutamiseks kõrghariduses.
Posterettekannetega jagasid õppejõud oma kogemusi õppetöös tehtud muudatuste ja arenduste teemadel.
Vaata konverentsi ettekandeid ja materjale.
20. jaanuaril 2022 Tartu Ülikoolis ja ülekanne Elektriteatrist
Konverentsi põhiteemat – ülikoolis õpetamise tuuma – käsitleti kui õppimist toetavat füüsilist ala, traditsioonilist auditooriumi ja nüüdisaegset tehisintellekti toega virtuaalset keskkonda. Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt ütles tervitussõnad Hanna Brit Soots. Plenaarsessiooni avas TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski ettekandega „Innovatsioonivõimalused Eesti ülikoolides kahaneva vastuvõtu, finantsstressi ja võimaliku liitmise kontekstis". Klassikalise filoloogia professor Janika Päll tõstatas küsimuse, milline on hea tasakaal erialaainete ja üldpädevusi käsitlevate õppeainete vahel ettekandes "Ikarose tiivad või Prokrustese säng: antiikkeelte õpetamisest kestva õppekavareformi tingimustes".
Zoomi-ruumi töötubades uuriti, kuidas toetada mitmekeelset õppijat; mida ja kuidas saab küsida LimeSurvey keskkonnas; kuidas tegutseda virtuaalses klassiruumis; katsetati oskuste treenimise mudelit ja võimalusi liikumispädevuse arendamiseks; arutleti meediapädevuse vajaduse üle.
E-vaatmikes jagasid õppejõud oma kogemusi õppetöös tehtud muudatuste ja arenduste teemadel.
Vaata konverentsi ettekandeid ja materjale.
21. jaanuaril 2021 Tartu Ülikoolis
Konverentsi põhiteemat – õpiruumi – käsitleti kui õppimist toetavat füüsilist ala, traditsioonilist auditooriumi ja nüüdisaegset tehisintellekti toega virtuaalset keskkonda. Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt ütles tervitussõnad Helo Liis Soodla. Plenaarsessiooni avas arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia lektor, Arhitektuurikooli õpetaja Katrin Koov ettekandega „Õppima ja õpetama innustav kooliruum“. Andmeteaduse õppetooli õppejõud, bioinformaatika teadur Elena Sügis, PhD, käsitles tehisintellekti võimalusi oma ettekandes „Tehisintellekti rakendused kõrghariduses: võimalused ja väljakutsed“.
Töötubades uuriti, kuidas korraldada turvaliselt ja järelevalvega veebipõhiseid teste ning mis on ruum; arutleti hariduspsühholoogia rakendamise võimaluste üle õppejõudude toetamise süsteemis ning seda, kuidas piiritleda õpiruumi; vahetati kogemusi digi- ja meediapädevuste õpetamise teemal ning arutati, kuidas õpetada Covid-19 pandeemia ajal.
Veebivaatmikes jagasid õppejõud oma kogemusi õppetöö muutuste ja uuenduste alal.
Vaata konverentsi ettekandeid ja materjale.
16. jaanuaril 2020 Tartu Ülikooli aulas
Konverentsi keskmes oli sisuka õppimise ja õpetamise eesmärgil tehtav koostöö. Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt tervitas Helo Liis Soodla. Plenaarsessioonil avas meediauuringute professor Andra Siibak oma ettekandes "Digipõlvkonna demüstifitseerimine" levinumaid digipõlvkonna müütidega seotud tagamaid. Kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm tutvustas õppejõu õppimise võimalusi Tartu Ülikoolis viimastel aastatel.
Töötubades tutvustati BigBlueButtoni vahendi võimalusi veebiseminaride läbiviimiseks, lauamängu „Edukalt ülikoolis!“ esmakursuslaste ülikoolis kohanemise toetamiseks; arutleti meeskonnas töötamise oskuse, sTARTUp Lab´i võimaluste kasutamist õppe läbiviimisel ning õppetöös ette tulevate eetiliste dilemmade üle; mõeldi milliste küsimuste küsimine aitab õppimisele kaasa.
Postersessioonil jagasid õppejõud oma kogemusi muutustes ja uuendustes õppetöös. Ettekannetesse kaasatud üliõpilased selgitasid, kuidas nemad on uuendusi tajunud. Lisaks olid konverentsil esindatud üliõpilased oma stendiettekannetega teemadel, mis neid õppimise-õpetamise juures paelunud.
Vaata konverentsi ettekandeid ja vaatmikke.
17. jaanuaril 2019 Tartu Ülikooli aulas
Õppimine on oma olemuselt dialoog: dialoogis on üliõpilased ja õppejõud, üliõpilased omavahel, üliõpilased ja õpitav materjal, ühiskond ja ülikool. Õppejõudude konverents pakub häid võimalusi õppejõudude dialoogiks õppimise, õpetamise ja teadustöö üle. Oma õpetamise arendamine ja tehtu jagamine kolleegidega aitab kaasa heal taval põhineva õpetamispraktika levikule.
Konverents algas plenaarsessiooniga, kus psühholoogia instituudi vanemteadur Andero Uusberg arutles teemal „Mis tunne on õppida? Õppija emotsioonide põhjused ja tagajärjed“ ning vabade kunstide professor Ilmar Raag mõtiskles teemal „Mungad või aristokraadid: mis siis, kui elame läbi keskaja kordust?“.
Edasi kandusid arutelud töötubadesse, kus räägiti liikumisaktiivsusest, Moodle’i uutest võimalustest, ainekava arendamisest, uuest õppeaine tagasiside küsitlusest, aja planeerimisest ja eesmärgistamisest ning tänapäeva üliõpilaste tähelepanu võitmisest ja hoidmisest. Seejärel jagati kolleegidega õpetamise arendamise kogemusi stendiettekannete vormis.
Konverentsi lõpetas aruteluring, kus professorid arutlesid selle üle, kuidas neil on õnnestunud õpetamist ja teadustööd ühendada.
Vaata konverentsi ettekandeid ja vaatmikke.
23.–25. jaanuaril 2018 Dorpati konverentsikeskuses
Tänapäevases kõrghariduses on oluline õppimiskesksus, mille saavutamine on võimalik vaid kõigi haridusvaldkonnas tegutsevate inimeste koostöös. Õppimise ja õpetamise arendamisele pühendatud konverentsil leidsid käsitlemist õppimiskesksuse olemus, tänapäevased õppimist toetavad õppe- ja hindamismeetodid, valdkondlikud eripärad õpetamises ja õppimises ning juhtimise roll õppekvaliteedi tagamisel. Konverents andis võimaluse tutvustada oma õpetamise arendamist ja uurimist ning tutvuda kolleegide kogemustega.
„Konverentsi üks keskseid teemasid oli üliõpilaste kaasamine,“ ütles konverentsi korralduskomitee juht, kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm. „Lisaks aktiivsele õppimisele, s.o üliõpilaste sisukamale kaasamisele loengutes ja seminarides arutleti ka selle üle, kuidas kaasata üliõpilasi mitmesugustesse projektidesse, uurimistöösse, otsustuskogudesse, tööpraktikasse jms. Ettekannetes jagasid õppejõud kolleegidega oma kogemusi, milliseid töövõtteid nad on välja töötanud üliõpilaste õppimise toetamiseks ning kuidas need töövõtted on praktikas toiminud.“
Tähtis on väärtustada ülikoolide kui õppeasutuste missiooni, pöörata tähelepanu õpikeskkonna kujundamisele ülikoolis ning toetada õppejõudude õpetamisoskuste arendamist ja nende huvi õpetamise vastu. Seetõttu käsitleti konverentsil olulise teemana õppejõudude õppimise erinevaid võimalusi. Üks õppejõudude õppimise viise on oma õpetamise sihipärane analüüs ja selle põhjal muutuse kavandamine. Konverentsi ettekannete hulgas oli nii kõrgkoolipedagoogilisi uurimusi kui ka praktilisi kogemusi tutvustavaid küsitlusi ja analüüse.
Konverentsil tutvustati nii Eesti õppejõudude uurimusi kui ka rahvusvahelisi kogemusi ja laiemaid suundumusi ülikoolis õpetamise arendamisel. Kokku oli võimalik osa saada 86 ettekandest. Töövormid olid mitmekesised: kuulata sai plenaarettekandeid, osaleda paralleelsessioonides, töötubades, sümpoosionil ning vaadata ja arutada vaatmikke.
Vaata konverentsi kodulehekülge.
19. jaanuaril 2017 Tartu Ülikooli aulas
Jagamine ja kogumine on olnud Tartu Ülikooli õpetamiskonverentside korraldamise üks eesmärke. 2017. aasta konverents oli hea võimalus mõtestada ülikoolis õpetamist ja õppimist ning leida kolleegide hulgast mõttekaaslasi, kellele on tähtis üliõpilaste aktiivne õppimine ja nende arengu toetamine.
Ideede ja kogemuste jagamist toetas ka posteriraamat, kuhu on koondatud konverentsi stendiettekanded. Posteriraamatut uurides saab kolleegide ideede ja mõtete juurde tagasi pöörduda ning meelde tuletada, milles üks hea töövõte ikkagi seisnes ja kuidas kolleeg seda rakendas, et üliõpilased huviga õppisid. Samuti saab posteriraamatu põhjal tekkinud küsimuste ja mõtetega pöörduda kolleegi poole, küsida täpsustusi või uurida, mida ta arvab mõnest õpetamisega seotud põnevast ideest ja kas võiks järgmisel semestril õpetamist arendades midagi koos teha. Oma õpetamise arendamine ja tehtu kolleegidega jagamine aitab kaasa hea õpetamispraktika levikule.
Vaata konverentsi „Õppejõult õppejõule 2017: oma õpetamise arendamine“ elektroonilist posteriraamatut.
14. jaanuaril 2016 Tartu Ülikooli raamatukogus
2016. aasta konverentsil arutleti hea õppimise ja õpetamise üle eesmärgiga leppida kokku põhimõtted ja väärtused, millele tuginedes saavad Tartu Ülikooli liikmed hinnata ja arendada head õpetamist. Hea tava kokkupanek sai alguse õppejõudude praktikakogukondade kogunemistel ja seda on edasi arendanud õpetamise hea tava komisjon. Konverentsil osalejad täiendasid varem tehtut.
Õpetamise hea tava koostamisel on lähtutud õppekvaliteedi definitsioonist: „Õppekvaliteet hindab seda, kui hästi me toetame õppija arengut õppija ja ühiskonna jaoks olulises suunas.“
Rühmatöödes täiendati ja parandati õpetamise hea tava kavandit. Juunis 2016 kiitis Tartu Ülikooli senat õpetamise hea tava heaks.
Tutvu õpetamise hea tavaga.
14. jaanuaril 2015 Tartu Ülikooli raamatukogus
2015. aasta konverentsil tutvustati kollegiaalse tagasiside kogukondade töö esimesi kogemusi, töötubades jagati kogemusi ja ideid, arutleti koostöö üle ning vaadati üheskoos tulevikku. Kollegiaalne tagasiside on osa laiemast õppejõu professionaalse arengu protsessist, mille kaudu muutub ülikooli akadeemiline kultuur. Kollegiaalse tagasiside kogukondades väärtustatakse õpetamise kvaliteeti ja arutletakse selle üle.
Osalejad tõid tagasisides esile, et konverentsil inspireeris kolleegidega suhtlemine ja kogukondlik õppimine.
Vaata konverentsi „Õppejõult õppejõule 2015: kollegiaalne tagasiside“ elektroonilist vaatmikuraamatut.
