Füsioteraapia
Magistriõpe
1. veebruar
30. juuni
17. juuli
31. august
Füsioteraapia magistriõpe annab võimaluse areneda kaasaegse, tõenduspõhise ja patsiendi-keskse füsioteraapia praktikuna. Sa omandad oskuse analüüsida erialaseid probleeme teaduslikult ja pakkuda patsientidele tänapäevast füsioteraapiat. Magistriõpe arendab bakalaureusetasemel omandatud erialast kompetentsi ning kulmineerub magistritöö näol panusega eriasesse teadustöösse.
Füsioteraapia magistriõpe oli mulle kitsamaks spetsialiseerumiseks hea stardipunkt. Kõik õppekava ained moodustavad minu praeguse eriala, käe(füsio)teraapia vundamendi. Omandatud teadmised loovad teineteist täiendava ja tervikliku tõenduspõhise vaate nii spetsiifilise tervisemure käsitlemiseks kui ka inimese üldise vaimse ja füüsilise tervise taastamiseks.
Magistriõppes omandab üliõpilane tõenduspõhised süvateadmised ja mitmekülgsed praktilised oskused, mis vastavad füsioterapeudi kutsestandardi 7. taseme kompetentsusnõuetele.
Õppekava eesmärk on koolitada füsioterapeute, kes suudavad iseseisvalt, vastutustundlikult ja tõenduspõhiselt lahendada kompleksseid kliinilisi olukordi, rakendades süvendatud erialateadmisi ja kliinilist mõtlemist ning tehes valdkondadevahelist koostööd. Ühtlasi annab magistriõpe esmase teadustöö tegemise kogemuse ja võimaluse jätkata õpinguid doktorantuuris.
Magistriõppes toimub õppetöö eelkõige seminaride, praktikumide ja kliinilise praktika vormis. Õppetöö korraldus toetab õppimise ajal erialase töö tegemist – kontaktõppenädalale järgneb kolm distantsõppenädalat, mil õpe on korraldatud Moodle’i keskkonnas iseseisva tööna.
Magistriõppe esimesel õppeaastal toimub õpe akadeemilise kalendri järgi sügissemestril 3., 7., 11., 15. ja 19. õppenädalal ning kevadsemestril 25., 29., 33., ja 37. õppenädalal.
Erialaõppe keskmes on füsioteraapia valdkondade mitmetahuliste seisundite käsitlus: üliõpilased läbivad ained „Komplekssete neuroloogiliste seisundite interdistsiplinaarne käsitlus“, „Skeleti-lihassüsteemi komplekssete seisundite käsitlus“, „Spordifüsioteraapia süvendatud käsitlus“ jt.
Üldainete eesmärk on kujundada üliõpilaste pädevusi mitmetahuliste kliiniliste ja organisatsiooniliste olukordade analüüsimiseks ning lahendamiseks. Õppes on rõhk tõenduspõhisel otsustamisel, eriala arendamisel ja professionaalsel tegutsemisel. Näiteks kuuluvad üldainete hulka „Juhtimine, areng ja innovatsioon füsioteraapias“ ning „Õpetamise ja juhendamise didaktika füsioteraapias“.
Magistriõpe sisaldab muu hulgas 440 tundi kliinilist praktikat. Praktikakorraldus on paindlik (sh on võimalus läbida praktika täielikult või osaliselt oma töökeskkonnas) ja on saanud õppijatelt positiivset tagasisidet.
Magistriõpe lõpeb empiirilise uurimistöö või kirjanduse süstemaatilise ülevaate põhjal koostatud magistritöö kaitsmisega. Magistritöö koostamisel on üliõpilasele abiks eriala ja valdkonna õppejõud Tartu Ülikoolist ning erialaspetsialistid väljastpoolt ülikooli.
Osale TÜ füsioteraapia magistriõppe infotunnis, kus on võimalik saada täpsemat infot ja küsida küsimusi (pääsukood: 2026).
Küsimuste korral võta julgelt ühendust eriala programmijuhiga ([email protected]).
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Instituudihoone on sama katuse all Tartu Ülikooli spordihoonega. Nüüdisaegsetes õpperuumides on vajalikud õppevahendid ja erialane sisustus (teraapialauad jm) nii teoreetilise kui ka praktilise õppe läbi viimiseks. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis on põnevate uurimistööde tegemiseks nüüdisaegsed laborid ning uurimis- ja teraapiavahendid (näiteks virtuaalreaalsusel põhinev TyroMotion ja 3D-kõnnilabor).
Rahvusvahelise kogemuse saamiseks on sul võimalik Erasmus+ programmi kaudu õppida ja praktikat sooritada välismaal ning osaleda ingliskeelsetes õppeainetes.
Magistrikraad füsioteraapia erialal annab karjääriredelil edasiliikumiseks eelise. Magistriõppe lõpetanud töötavad füsioterapeudina nii erapraksistes kui ka tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja haridusasutustes.
Meie vilistlane on omandanud praktika juhendamise oskused ning saab edaspidises töös aidata kaasa füsioteraapia valdkonna arendamisele, juhendades bakalaureuse- ja magistriõppe praktikante.
Õpi- ja teadushimulised magistriõppe läbinud on oodatud doktoriõppesse, et anda panus erialase teaduse edendamisse.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase,
- varasemate õpingute käigus läbitud vähemalt 60 EAP mahus füsioteraapia, taastusravi ja rehabilitatsiooni õppeaineid ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Eeldusainete nõuetele vastavad bakalaureuseõppekavad on- Tartu Ülikool: „Füsioteraapia”;
- Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Füsioterapeut”;
- füsioteraapia erialal omandatud kõrgharidus teistes õppeasutustes.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- sisseastumiseksam (75%),
- erialakatse (25%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Sisseastumiseksam
6. juulil 2026 kell 10.00 Tartus aadressil Ujula 4 ruumis 3026
Sisseastumiseksam on füsioteraapia bakalaureuseastme õppekaval põhinev valikvastustega kirjalik test. Sisseastumiseksam on kohustuslik neile, kes ei ole teinud bakalaureuseõppe lõpueksami kirjalikku testi füsioteraapia erialal Tartu Ülikoolis. Füsioteraapia bakalaureuseõppe lõpueksami kirjaliku testi sooritanutel läheb magistriõppesse sisseastumisel arvesse lõpueksami kirjaliku testi tulemus 100 punkti skaalal.
NB! Lõpueksami tulemus kehtib sisseastumistingimusena kolm aastat ning sisseastumiseksamit saab alternatiivina sooritada lõpetamisest arvestades 2. ja 3. aastal ehk:
- kui lõpetad TÜ füsioteraapia bakalaureuseõppe sellel aastal, siis arvestatakse kandideerimisel lõpueksami kirjaliku testi tulemust ning alternatiivina sisseastumiseksamit sooritada ei saa;
- kui lõpetasid TÜ füsioteraapia bakalaureuseõppe eelmisel või üle-eelmisel aastal, siis arvestatakse kandideerimisel lõpueksami kirjaliku testi tulemust, kuid soovi korral saad alternatiivina sooritada ka sisseastumiseksami;
- kui lõpetasid TÜ füsioteraapia bakalaureuseõppe veel varem, siis tuleb sul sooritada sisseastumiseksam.
Sisseastumiseksami eesmärk on hinnata mõistete, faktide, seaduspärasuste teadmist, mõistmist ning rakendamist; lisaks analüüsi- ja hinnangu andmise oskust biomeditsiini, füsioteraapia ja kliinilise meditsiini valdkondades. Sisseastumiseksam koosneb 100 valikvastustega küsimusest. Küsimused jagunevad kahte valdkonda: biomeditsiin ning füsioteraapia ja kliiniline meditsiin. Sisseastumiseksam valmistatakse ette eesti keeles ning selle sooritamiseks on aega kaks tundi. Abivahendite kasutamine eksamil on keelatud!
Sisseastumiseksamit hinnatakse 100 punkti süsteemis ning eksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Sisseastumiseksami küsimused füsioteraapia magistriõppesse kandideerijatele on koostatud Tartu Ülikooli füsioteraapia eriala bakalaureuseõppe õppekava (2480) õppeainete õppematerjalide põhjal. Teadmised, mida erialakatsel kontrollitakse tulenevad füsioterapeudi kutsestandardi 6. taseme pädevustest.
Eksamiküsimused on koostatud järgmistes valdkondades:
Biomeditsiin (45 küsimust):
- anatoomia;
- füsioloogia;
- biomehaanika;
- kinesioloogia;
- funktsionaalne morfoloogia;
- biokeemia.
Füsioteraapia ja kliiniline meditsiin (55 küsimust):
- füsioterapeutiline hindamine;
- terapeutiline harjutus;
- füüsikaline ravi;
- massaaž;
- traumatoloogia ja ortopeedia;
- neuroloogia ja neuroloogiline füsioteraapia;
- skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia;
- sisehaigused ja sisehaiguste füsioteraapia;
- lastehaigused ja lastehaiguste füsioteraapia;
- esmaabi.
Erialakatse
8. juulil 2026 algusega kell 9.00 Tartus aadressil Ujula 4
NB! Kandidaat täidab enne erialakatsele tulemist lühikese küsimustiku. Küsimustiku lingi leiab kandidaat avaldust esitama hakates SAISist.
Erialakatsele pääsevad kandidaadid pingerea alusel, mis moodustatakse sisseastumiseksami tulemuste (vähemalt 51 punkti) alusel. Erialakatsele kutsutakse pingerea alusel kahekordne õppekohtade arv kandidaate.
Erialakatse eesmärk on selgitada kandidaadi enesereflektsiooni- ning arutlusvõimet füsioteraapia eriala põhiväärtuste osas, samuti hinnata tema motivatsiooni ja valmisolekut magistriõpinguteks, sh erialase uurimistöö koostamiseks. Erialakatse viiakse läbi suulise intervjuuna (umbes 15 min), kandidaati hindavad individuaalselt kaks komisjoni liiget.
Erialakatse koosneb kahest hinnatavast osast: enesetutvustus ja vastused struktureeritud küsimustele.
A. Erialakatse ettevalmistus ja eeldused
Erialakatseks on võimalik ette valmistada enesetutvustus. Enesetutvustuse esitamiseks on aega 3 minutit, mille jooksul avab kandidaat oma tausta, tuues esile asjakohase kliinilise, akadeemilise või erialase kogemuse (sh praktikad ja tööstaaž), mis on mõjutanud tema arusaama füsioterapeudi rollist. Seejärel selgitab kandidaat oma motivatsiooni jätkata õpinguid magistriõppes (sh kas ja milliseid professionaalseid ambitsioone soovib selle kraadi abil saavutada).
Kandidaat täidab enne erialakatsele tulemist lühikese küsimustiku, mis haakub füsioterapeudi põhiväärtustega. Küsimustik on aluseks erialakatse suulisele osale, eesmärgiga selgitada välja magistriõppesse parimad kandidaadid. Küsimustiku lingi leiab kandidaat avaldust esitama hakates SAISist.
B. Erialakatse sisu
- enesetutvustus ja motivatsiooni tuvastamine (3 min);
- vastused struktureeritud küsimustele: Kandidaat vastab vähemalt kahele küsimusele, mis põhinevad eeltäidetud küsimustiku vastustel.
Hindamine
Erialakatse hindamisel annab enesetutvustus kuni 25 punkti ja ülejäänud vestlus kuni 75 punkti. Kandidaadi vastuste puhul hinnatakse põhjalikkust ja selgust (sh nii mõtte kui ka suulise eneseväljenduse osas), kriitilise mõtlemise ja reflekteerimise võimet ning seostatust füsioteraapia põhiväärtustega, sealhulgas oskust peegeldada oma senist erialast kogemust. Erialakatset hinnatakse 100 punkti süsteemis ning katse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
