Füsioteraapia

Magistriõpe

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus

2023. aasta vastuvõtutingimused ja tähtajad lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.

Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat, 120 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
22
Õppetasu
tasuta

Füsioteraapia magistrandina saad teadustööst praktilise kogemuse, sest teaduspõhine teooria ja praktika on õppes tihedalt seotud. Sa omandad oskuse analüüsida erialaseid probleeme teaduslikult ja pakkuda patsientidele tänapäevast füsioteraapiat. 

„Füsioteraapia magistriõpe oli mulle kitsamaks spetsialiseerumiseks hea stardipunkt. Kõik õppekava ained moodustavad minu praeguse eriala, käe(füsio)teraapia vundamendi. Omandatud teadmised loovad teineteist täiendava ja tervikliku tõenduspõhise vaate nii spetsiifilise tervisemure käsitlemiseks kui ka inimese üldise vaimse ja füüsilise tervise taastamiseks.“

Liis Lamson, vilistlane, Põhja-Eesti Regionaalhaigla käe(füsio)terapeut, Eesti Käekirurgia Seltsi juhatuse liige

Magistriõppes omandad süvendatud tõenduspõhised teadmised ja mitmekülgsed praktilised oskused, mis vastavad füsioterapeudi kutsestandardi 7. kutsekvalifikatsioonitaseme nõuetele.  

Õppekava süvendab üliõpilastes erialaste probleemide teadusliku analüüsimise oskust, annab esmase teadusliku uurimistöö kogemuse ja valmistab ambitsioonikamad üliõpilased ette õpingute jätkamiseks doktorantuuris. 

Meie õppevormid on eelkõige seminarid ja praktikumid. Tunniplaan koostatakse samaaegselt erialasel tööl töötamist ning õppimist soodustavalt - kontaktõppes toimuvale õppenädalale järgneb kolm õppenädalat, kus kontaktõpet ei toimu, vaid õpe on korraldatud (iseseisva) e-õppena.

Õpe sisaldab 440 tundi praktikat kliinilises keskkonnas. Õpitakse näiteks motoorika juhtimist, suhtlemist liigutustegevuse õpetamisel ja juhendamisel ning teraapiaprotsessi juhendamist. Erialaõppe ainete hulka kuuluvad muu hulgas tööfüsioteraapia ja ergonoomika, farmakoloogia, manuaalteraapia ja spordifüsioteraapia, samuti erialaste teadmiste-oskuste süvendamine teistes valdkondades, näiteks laste ja geriaatrilises füsioteraapias.  

Magistriõpe lõpeb uurimistöö kaitsmisega, mille juhendamisel ja kaasjuhendamisel on abiks eriala ja valdkonna õppejõud ning erialaspetsialistid väljastpoolt ülikooli. 

Image

Nüüdisaegsetes õpperuumides on uued õppevahendid ja erialane sisustus (teraapialauad jm) ka praktilise õpe jaoks. Instituudihoone on sama katuse all Tartu Ülikooli spordihoonega.  

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis on põnevate ja sisukate uurimistööde tegemiseks tänapäevased laborid ning uurimis- ja teraapiavahendid (nt virtuaalreaalsusel põhinev TyroMotion).  

Rahvusvahelise kogemuse saamiseks on sul võimalik Erasmus+ programmi kaudu õppida ja praktikat sooritada välismaal.

Image

Magistrikraad füsioteraapia erialal annab karjääriredelil edasiliikumiseks eelise. Magistriõppe lõpetanud töötavad füsioterapeudina nii erapraksistes kui ka tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja haridusasutustes. 

Meie vilistlane on omandanud praktika juhendamise oskused ning saab edaspidises töös aidata kaasa füsioteraapia valdkonna arendamisele, juhendades bakalaureuse- ja magistriõppe praktikante. 

Õpi- ja teadushimulised magistriõppe läbinud on oodatud doktoriõppesse, et anda panus erialase teaduse edendamisse. 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • bakalaureusekraad või sellele vastav haridus füsioteraapia erialal

  • läbitud nõutud eeldusained

    Saad kandideerida, kui oled lõpetanud ühe järgmistest eeldusainete nõuetele vastavatest õppekavadest:
    - Tartu Ülikool: füsioteraapia
    - Tartu Tervishoiu Kõrgkool: füsioterapeut


    Muu õppekava lõpetajana saad kandideerida, kui oled läbinud taastusravi/rehabilitatsiooni alaseid aineid kokku vähemalt 60 EAP ulatuses. Ainete sobivuse üle otsustab hindamiskomisjon.
     

Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.

Erialakatse toimub 05.07.2022 kell 13.00 aadressil Ujula 4 - 3026.

Erialakatse on füsioteraapia bakalaureuseastme õppekaval põhinev valikvastustega kirjalik test. Erialakatse on kohustuslik neile, kes ei ole teinud bakalaureuseõppe lõpueksami kirjalikku testi füsioteraapia erialal Tartu Ülikoolis. Füsioteraapia bakalaureuseõppe lõpueksami kirjaliku testi sooritatutel läheb arvesse lõpueksami kirjaliku testi tulemus 100 punkti skaalal.

Erialakatse eesmärk on hinnata mõistete, faktide, seaduspärasuste teadmist, mõistmist ning rakendamist; lisaks analüüsi-, ja hinnangu andmise oskust biomeditsiini, füsioteraapia ja kliinilise meditsiini valdkondades. Magistriõppesse kandideerimise eeltingimus on bakalaureuse kraad või rakenduskõrghariduse diplom füsioteraapia erialal.

Erialakatse on koosneb 100 valikvastustega küsimusest. Küsimused jagunevad kahte valdkonda: biomeditsiin ja füsioteraapia ning kliiniline meditsiin. Eksamitöö valmistatakse ette eesti keeles, ning selle sooritamiseks on aega kaks tundi. Mobiiltelefoni ja muude abivahendite kasutamine eksamil on keelatud!

Eksamiküsimuste sisu illustreerivad järgnevad kaks näidisküsimust:

  1. Lapsel esineb füsioloogiline genu varum (O-jalgsus) vanuses
    1. 0-2 eluaastat
    2. 3-4 eluaastat
    3. 5-6 eluaastat
    4. 7-8 eluaastat
  2. Vastupanuga, st positiivse õhutakistusega manuaalseid või mehaanilisi abivahendeid kasutatakse kardio-respiratoorses füsioteraapias peamiselt:
    1. Sekreedi väljutamise soodustamiseks
    2. Sissehingamislihaste treenimiseks
    3. Väljahingamislihaste treenimiseks
    4. Õhupuuduse (düspnoe) leevendamiseks
       

Eraialakatset hinnatakse 100-punktisüsteemis ning katse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.

Biomeditsiin (45 küsimust):

  • anatoomia
  • füsioloogia
  • biomehaanika
  • kinesioloogia
  • funktsionaalne morfoloogia
  • biokeemia

Füsioteraapia ja kliiniline meditsiin (55 küsimust):

  • füsioterapeutiline hindamine
  • terapeutiline harjutus
  • füüsikaline ravi
  • massaaž
  • traumatoloogia ja ortopeedia
  • neuroloogia ja neuroloogiline füsioteraapia
  • skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
  • sisehaigused ja sisehaiguste füsioteraapia
  • lastehaigused ja lastehaiguste füsioteraapia
  • esmaabi

Erialakatse küsimused füsioteraapia magistriõppesse kandideerijatele on koostatud Tartu Ülikooli füsioteraapia eriala bakalaureuseõppe õppekava (2480) õppeainete loengute ja praktikumide materjalide põhjal.

Loengute nimekiri

ARAN.01.028 Anatoomia (6 EAP)
KKSB.03.019 Biomehaanika ja ergonoomika (6 EAP)
KKSB.01.001 Funktsionaalne morfoloogia (3 EAP)
KKSB.02.046 Füsioloogia (6 EAP)
KKSB.03.020 Kinesioloogia (3 EAP)
KKSB.02.048 Meditsiiniline kontroll spordis (3 EAP)
KKSB.02.034 Spordibiokeemia (3 EAP)
ARLA.01.035 Lastehaigused (3 EAP)
ARNR.01.028 Neuroloogia alused (3 EAP)
ARSK.01.015 Sisehaigused (3 EAP)
ARTO.01.030 Traumatoloogia ja ortopeedia (3 EAP)
KKSB.05.049 Rehabilitatsiooni alused (9 EAP)
KKSB.05.027 Terapeutiline harjutus (6 EAP)
KKSB.05.028 Füsioterapeutiline hindamine (6 EAP)
KKSB.05.029 Massaaž (6 EAP)
KKSB.05.045 Füüsikaline ravi (6 EAP)
KKSB.05.030 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia (6 EAP)
KKSB.05.031 Kardio-respiratoorne füsioteraapia (6 EAP)
KKSB.05.032 Füsioteraapia neuroloogias (6 EAP)
KKSB.05.033 Laste füsioteraapia I (6 EAP)

Õppematerjalide loetelu
Biomeditsiini valdkond

  1. Aul J. Inimese anatoomia. Õpik bioloogidele. Tallinn: Valgus, 1976, 358 lk.
  2. Biomehaanika loengumaterjalid - KKSB.03.019 Biomehaanika ja ergonoomika (biomehaanika loengumaterjalid).
  3. Kinesioloogia loengumaterjalid - KKSB.03.020 Kinesioloogia (loengumaterjalid).
  4. Kingisepp P.-H. Inimese füsioloogia. Tartu: Atlex, 2006, 279 lk.
  5. Kingisepp P-H. Inimese füsioloogia. Tartu: TÜ, 2000; lk. 17-30, 78-96, 204-221.
  6. Lepp A, Lepp-Kogerman E, Maimets O, Rooks G, Ulp K. Inimese anatoomia I. Tallinn: Valgus, 1974, 567 lk.
  7. Kõrge P. Spordibiokeemia I. Tartu: TÜ, 1979, 65 lk.
  8. Kõrge P. Spordibiokeemia II. Tartu: TÜ, 1982, 56 lk.
  9. Loogna G. Valu vastu. Tallinn: Valgus, 1988; lk 44-47, 120-127.
  10. Nienstedt W, Hänninen O, Arstila A jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Medicina, 2001, 656 lk.
  11. Pääsuke M, Ereline J. Inimese liigutustegevuse biomehaanika. Tartu: TÜ Multimeediakeskus, 2001.
  12. Pääsuke M. Inimese liikumisaparaadi biomehaanika. Tartu: Atlex, 1996, 112 lk.
  13. Pääsuke M. Inimese närvi-lihasaparaadi füsioloogia. Tartu: Atlex, 1996, 165 lk.
  14. Pääsuke M. Motoorika juhtimine. Tartu: Atlex, 1997, lk 9–23.
  15. Raudsepp L, Viru A. Motoorne areng. Tartu: Atlex, 1996, 89 lk.
  16. Zilmer M, Karelson E, Vihalemm T. Meditsiiniline biokeemia II. Inimorganismi metabolism: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid. Tartu: TÜ, 1999; lk. 154-161, 284-306.
  17. Ööpik V, Medijainen L. Inimese endokriinsüsteemi talitlus. Tartu, 2000, 35 lk.
  18. Ööpik V, Medijainen L. Sissejuhatus spordibiokeemiasse. Tartu, 2001, 130 lk.

Füsioteraapia ja kliinilise meditsiini valdkond

  1. Basmajian JV & Wolf SL. Therapeutic Exercise. Fifth edition, lk 177-250, 299-321. Williams&Wilkins. Baltimore, 1990.
  2. Carriere B. The Swiss Ball. Theory, Basic Exercises and Clinical Application. Springer-Verlag, 1998.
  3. Clarkson HM. Musculoskeletal Assessment. Joint Range of Motion and Manual Muscle Strength. Lippincott Williams&Wilkins, 2000.
  4. Connors, G. Hilling, L. Guidelines for pulmonary rehabilitation program. Human Kinetics, 1993
  5. David, C. Lloyd, J. Rheumatological physiotherapy. Mosby, 1998
  6. Durward BR, Baer GD, Rowe PJ. Functional Human Movement. Measurement and Analysis. Butterworth Heinemann, 2001.
  7. Edwards, S. Neurological Physiotherapy. A Problem Solving Approach. Churchill Livingstone, 1997.
  8. Eesti Füsioterapeutide Liit. Füsioterapeudi kutseomistamisega seotud dokumentatsioon. Tartu, 2004.
  9. Evans M. Kiirmassaaž stressi leevendamiseks. Ersen, 1998, 64 lk.
  10. Gordon, NF. Diabetes: your complete exercise guide. Human Kinetics, 1993, 137 lk.
  11. Gordon, NF. Stroke: your complete exercise guide. Human Kinetics. 1993, 126 lk.
  12. Haviko T. Liigeste ortopeediline uurimine. Tartu: TRÜ, 1980, 58 lk.
  13. Hough, A. Physiotherapy in Respiratory Care. Third ed, Nelson Thornes Ltd, 2001.
  14. Jalak R, Neissaar I. Jõu- ja venitusharjutusi igaühele. Tallinn: Spin Press, 2006, 44 lk (või varasemad trükid 2004, 2001, 1996, 1995, 1994).
  15. Koury, JM. Aquatic Therapy Programming. Guidelines for Orthopedic Rehabilitation. Human Kinetics, 1996.
  16. Laane, E. Riiv, J. Südame isheemiatõve haigete taastusravi. Tallinn Valgus, 1990, 300 lk.
  17. Maiste E, Matsin T, Utso V. Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ, 2001, 1999, 199 lk.
  18. Nalty T, Sabbahi MA. Electrotherapy. Clinical Procedures Manual. McGraw- Hill Companies Inc, 2001.
  19. Pagliarulo, M.A. Introduction to Physiotherapy. Mosby, 1996.
  20. Puusaliigese asendamine: patsiendi käsiraamat [koost. Haviko T, Schneider G.] Tartu, 2000, 13 lk.
  21. Ratliffe KT. Clinical pediatric physical therapy: A guide for the physical therapy team. Mosby Inc, 1998.
  22. Ringel SP. Närvi-lihashaigused. Käsiraamat haigetele ja nende perekonnaliikmetele. Eesti Lihashaigete Selts, Tallinn, 1995, 95 lk.
  23. Schutt K. Massaaž. Tallinn: Odamees, 1998, 64 lk.
  24. Tecklin JS. Pediatric physical therapy. Pennsylvania: Lippincott, 1989.
  25. Vaagnaluumurdude ravi [koost. Lenzner A.] Tartu, 1991, 17 lk.
  26. Vuori, S. Taimela, M. Liikumine ja meditsiin. Medicina, 1998, 448 lk.
  27. Birkenfeldt, R. Haviko, T. Kallikorm, R. Päi. L, Päi. S, Veinpalu L. Reumatoloogia. Medicina, 2000, 398 lk.
  28. Neuroloogia taskuraamat. [Eritoimetaja: Kaasik A.-E.; tõlkijad: Kõrv J. jt.] Tallinn: Medicina, 1997; 452 lk.
  29. Närvisüsteem [koostanud Roosalu M.].Tallinn: TPÜ, 2002; 65 lk.
  30. Närvisüsteemi kliiniline uurimine 1. Tundlikkus ja motoorika: metoodiline materjal arstiteaduskonna üliõpilastele. TRÜ neuroloogia ja neurokirurgia kateeder [koostanud Tikk A, Kaasik A.-E.]. Tartu: TRÜ, 1982, 1990; 111 lk.
  31. Närvisüsteemi kliiniline uurimine. 3. Kliinilised abiuurimismeetodid: metoodiline materjal arstiteaduskonna üliõpilastele. TRÜ neuroloogia ja neurokirurgia kateeder [koostanud Raudam E.]. Tartu: TRÜ, 1983, 1989; 41 lk.
  32. Pulmonoloogia: lühikursus [koost. Ani, Ü]. Tartu Atlex, 1996, 122 lk.
  33. Ratliffe KT. Clinical pediatric physical therapy: a guide for the physical therapy team, chapters 1-3. Mosby, 1998, 451 lk.
  34. Seeder J. Skeletisüsteemi ülekoormushaigused ja spordivigastused. Tallinn: Medicina, 1995, 158 lk.
  35. Üldarsti käsiraamat. 4. tr. [Tõlkijad: Arpo, H-E. jt.] Tallinn: Medicina, 1999; 1106 lk

 

Kandidaadi hindamine

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame 

  • erialakatset 60% ulatuses
  • eelmise õppeastme keskmist hinnet 40% ulatuses

NB! Tartu Ülikooli üliõpilaste tulemusi näeme otse ülikooli ÕIS-ist, teistest ülikoolidest kandideerijatel tuleb SAIS-i avaldusele lisada akadeemilise õiendi skann.

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine magistriõppesse

Kadri Medijainen
Meditsiiniteaduste valdkond
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
füsioteraapia õppekava programmijuht
Ujula 4-2007

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Spordibioloogia osakond
füsioteraapia assistent
Ujula 4-2007
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Koolipsühholoogidest on Eesti koolides viimastel aastakümnetel olnud ülisuur puudus.
19.08.2022
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
12.02.2022