Author: Tartu Ülikool

Keeleteadus

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat , 120 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
11
Õppetasu
tasuta

Keeleteaduse ehk lingvistika magistriõppes süvendad oma keeleteaduse teadmisi-oskusi ja omandad uusi, lahendad erialaseid probleeme, uurid keelt endale huvipakkuval suunal ning arendad oma akadeemilist väljendusoskust. Õppe- ja uurimistöö tugev seos võimaldab panna sul oma teoreetilised teadmised ja praktilised oskused kohe proovile. Pärast magistrikraadi omandamist saad keeleandmetega töötamise oskusi rakendada nii teaduses kui ka tööturul.

„Magistriõpe andis mulle süvateadmised nii keeleteadusest üldiselt kui ka kitsamalt valitud erialast. Ma omandasin praktilisi kogemusi õppeassistendi, foneetikakorpuse märgendaja ja setokeelsete tekstide litereerijana. Tänu magistriõpingutele mõistsin, et keel on oma kasutajate nägu.“

Annika Pant, vilistlane, Tartu Ülikooli keelekujude spetsialist

Meil on päevaõpe, mille auditoorne õppetöö jaguneb tavaliselt neljale päevale nädalas. Sisseastumiseks on vajalik bakalaureusekraad ja see ei pea olema tingimata keeleteaduses. Meile on oodatud ka muude erialade lõpetanud, kel on huvi keeleteaduse vastu ja kes on valmis juurde õppima bakalaureuseõppekava alusaineid.

Õppima asudes spetsialiseerud sa ühele endale huvipakkuvale erialale:

a) keeleteadusele ja eesti keelele;

b) fennougristikale;

c) arvutilingvistikale.

Seejuures on sul fennougristika erialal võimalus õppida süvendatult kas soome-ugri keeli, soome keelt või ungari keelt. Erialaõpingud ja uurimistöö sind huvitaval teemal on sinu õpingute keskmes.

Õpingute jooksul omandad keeleteoreetilisi teadmisi, õpid rakendama keeleteaduse meetodeid ning koguma, töötlema ja tõlgendama keeleandmeid, et uurida enda valitud keeleteemasid ja lahendada keeleprobleeme. Tänu valikmoodulile on õppekava paindlik, võimaldades valida aineid oma huvide alusel või täiendada oma eelteadmisi, kui oled tulnud lingvistikat õppima muult erialalt. Saad ka minna õpirändama, omandada lisapädevust tööks keeletoimetajana ning täiendada end keeletehnoloogia või digihumanitaaria alal.

Praktika on õpingute loomulik osa. Sul on valida mitme praktikaliigi vahel. Praktikal rakendad õpingute jooksul omandatud erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi.

Valdkonna keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrante ühendavas magistrikoolis teed koostööd teiste erialade üliõpilastega. Magistrikooli ainetes omandad keeleteaduse ja tõlkeõpetuse teoreetilis-metoodilisi teadmisi, osaled erialaülestes aruteludes, saad luua seoseid oma eriala ja teiste erialade vahel ning arendada muu hulgas meeskonnatööoskust.

Erialade lühitutvustused

Keeleteaduse ja eesti keele eriala annab süsteemse ülevaate keeleteaduse suundadest ning oskused rakendada neid teadmisi keelenähtuste analüüsimisel, nende üle arutlemisel ja keeleteaduslike probleemide lahendamisel.

Fennougristika eriala annab süsteemse ülevaate soome-ugri keelte kujunemise ja arengu probleemidest ning oskuse võrrelda nende keelte struktuure, samuti analüüsida keelenähtusi ja arutleda nende üle. Sel erialal saab üliõpilane täiendada enda soome ja ungari keele oskust ning tutvuda lisaks mõne muu läänemeresoome ja soome-ugri keelega. Soome keele ja kultuuri või ungari keele ja kultuuri suunal saad süvendada oma keeleoskust ning teadmisi nende keelte struktuurist ja varieerumisest, aga ka soome või ungari kultuurist.

Arvutilingvistika eriala annab nüüdisaegse erihariduse arvutilingvistikas ja keeleandmete töötlemises. Vastavalt huvialadele saab üliõpilane ka süvendatud teadmised mõnes arvutilingvistika kitsamas rakendusvaldkonnas.

Keeleteaduse õppekava alusel õppinul on pädevused, et jätkata pidevõppes või doktorantuuris või töötada sellistel ametikohtadel, kus on vajalikud keeleteadlikkus ja keeleteaduslik mõtlemine, samuti keeleandmetega töötamise ning keeleprobleemide lahendamise, tekstide loomise ja toimetamise, eesmärgipärase tegutsemise, seoste loomise, kriitilise mõtlemise ning koostöö- ja analüüsioskus.

Õppekava versioon:

See on õppekava viimati kinnitatud ülesehitus. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsamatest muudatustest antakse eelnevalt teada siin veebilehel.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut asub Tartu Ülikooli peahoone kõrval aadressil Jakobi 2. Õppehoone neljandal korrusel on instituudi tänapäevase tehnikaga auditooriumid ning üliõpilastele mõeldud õppimiskohad ja puhkeruum. Instituudil on oma arvutiklass ja raamatukogu.

Instituudi õppejõud on toetavad juhendajad-nõuandjad ja aktiivsed teadlased. Teadustööl põhinev õpe innustab magistrante arutlema, küsima ja uurima ning loob võimalused süveneda end huvitavasse erialasse ja uurimisteemasse. Peale õppetöö osalevad magistrandid nii uurimisrühmade töös kui ka keelekorpuste koostamises.

Lisaks keeleteaduse magistriõppekavale on instituudis eesti keele ja soome-ugri keelte ingliskeelne magistriõppekava ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava. Magistrandid saavadki tegutseda keeleuurijate ja praktikute kogukonnas, mida ühendab huvi keelte ja kultuuride vastu. See on rahvusvaheline keskkond, sest instituudis on nii välisõppejõude kui ka -üliõpilasi.

Aktiivsemad üliõpilased osalevad üliõpilaskogu või -esinduse töös ning esindavad üliõpilaste arvamust instituudi nõukogus. Kõik on oodatud instituudi ühistele ettevõtmistele: teemaõhtutele, filmi- ja vestlusõhtutele, Keelekohtingule, õppereisidele ning väljasõitudele. Keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikool korraldab magistrantidele sügis- ja kevadkooli. Üliõpilastel on võimalik lüüa kaasa seminaride, konverentside ja olümpiaadide korraldamises ning saada selgi viisil uusi kogemusi ja erialaseid kontakte.

Alates 2019. aasta sügisest korraldame loengusarja TÜling, kus saab kuulata keeleteaduslikke ettekandeid väga erinevatel teemadel. Instituut annab välja eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja ESUKA. Instituudi keeleblogis kirjutavad nii õppejõud kui ka üliõpilased.

Instituudil on välismaal palju partnerülikoole ja magistrantidel on võimalik õpirännates täiendada end näiteks mõnes Soome, Ungari või muus välisülikoolis. Meil on partnerleping 10 riigi 22 ülikooliga.

 

Magistritöö kaitsmise järel saad jätkata uurimistööd doktorantuuris või asuda tööle. Meie vilistlased on hinnanud kõrgelt nii omandatud erialateadmisi ja -oskusi kui ka head suulise ja kirjaliku väljenduse oskust. Nad töötavad keeleteadlaste, õppejõudude ja õpetajatena, keelekorraldajate ja -toimetajatena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes, tarkvarafirmades, tõlkide ja tõlkijatena, giidide, ajakirjanike ja diplomaatidena. Meie lõpetajaid leiab ka muudest haridus- ja kultuurivaldkonna ametitest, kus on vajalik keeleteadlikkus, loovus ning analüüsioskus.

Kandideerimiseks peab sul olema
 

NB! Välismaalased (need, kellel ei ole Eesti kodakondsust) saavad eestikeelsesse magistriõppesse kandideerida 1. maist 1. juunini DreamApply´s.
 

Vastuvõtutingimused

Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%). 

Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Erialakatse
 

 Erialakatse koosneb kahest osast:

  • motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 26. juunil 2024 (või väliskandidaatidel Dreamapply’s)
  • suuline osa 18. aprillil 2024 kell 16.00 Tartus aadressil Jakobi 2 ruumis 427 (vajadusel veebis) või 1. juulil 2024 kell 9.30 Tartus aadressil Jakobi 2 ruumis 427

Erialakatse koosneb kahest võrdse osakaaluga osast:

  • motivatsioonikiri (50%)
  • intervjuu (50%)

Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja motivatsiooni, selgitada välja tema varasem õpikogemus ning eeldused õppida keeleteaduse õppekaval (erialad: keeleteadus ja eesti keel, fennougristika, arvutilingvistika).

NB! Kui soovid osaleda 18. aprilli intervjuul, tuleb avaldus SAISis esitada hiljemalt 11. aprillil 2024. 

Motivatsioonikiri

Motivatsioonikirja ettenähtud pikkus on 1–2 lehekülge (1800–3600 tähemärki). Motivatsioonikirjas tuleb lisaks muule, mida oluliseks pead, kirjutada neil teemadel:

  • milline õppija sa oled, millised on sinu õpiharjumused ja kuidas need võiks sind toetada magistriõpingutes;
  • milline on olnud sinu senine õpitee ja mida on sinu varasemates õpingutes olnud sellist, mis toetab õpingute jätkamist keeleteaduse magistriõppes (nt varem õpitu, uurimishuvid jm);
  • miks soovid õppida keeleteaduse magistriõppes;
  • millisena näed oma õpinguid, millisest õppekava erialast ja millistest õppekava õppeainetest oled enim huvitunud ning miks.

Intervjuu

Intervjuus keskendutakse kandidaadi õpikogemustele, tulevikuplaanidele ja eesmärkidele. Intervjuu käigus selgitatakse välja kandidaadi:

  • senised erialased teadmised, oskused, uurimistöö teema, orienteerumine valdkonnas;
  • motiveeritus edaspidisteks õpinguteks, sealhulgas huvi valitud kitsama eriala vastu, tulevikuperspektiivid;
  • uurimistööga seotud tulevikuplaanid.

Intervjuu kestab 20 minutit ja toimub eesti keeles.
 

Hindamine

Erialakatsel hinnatakse kandidaadi üldist erialast orienteerumist, oskust põhjendada oma kitsamat erialavalikut ja motivatsiooni, oskust rääkida oma senisest ja tulevasest uurimistööst, plaanide selgust, oskust mõista probleeme, analüüsida neid ja pakkuda võimalikke lahendusi, eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust.

Erialakatse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66 punkti.

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine magistriõppesse

Tutvu muudatustega tasuta õppimise korralduses

Pire Teras
programmijuht
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
tudengid

Keeleteaduse magistriõppe infotund 9. mail

9. mail kl 16.00 toimub veebis magistriõppe infotund, kus programmijuht Pire Teras räägib lähemalt keeleteaduse magistriõppe õppekavast ja sisseastumise spetsiifikast.

Registreeru infotundi

#sisseastumine
Rahvusvahelise teenusedisaini päeva puhul toimub 1. juunil kella 11 Pärnu kolledžis „Teenusedsaini päev", kus toimub ka Pärnu kolledži „Teenuste disaini ja juhtimise" magistriõppekava infotund.
09.05.2024
#sisseastumine
Valmistume koos Pärnu kolledžisse õppima tulekuks! Pärnu kolledži õppekavade infotundides räägitakse täpsemalt õppekavade sisust, tutvustatakse sisseastumistingimusi ning osalejatel on võimalik küsida õppetöö ning õppekava kohta küsimusi õppekava programmijuhilt.
03.05.2024
#tudengile #õppimine #sisseastumine
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava infoõhtu toimub 14. mail algusega kell 16.00
23.04.2024
#sisseastumine
Info Tartu Ülikooli eesti keele B2-taseme testi kohta.
19.04.2024