Keeleteadus
1. veebruar
28. juuni
11. juuli
4. september
2024. aasta vastuvõtutingimused ja tähtajad lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Keeleteaduse ehk lingvistika magistriõppes süvendad oma keeleteaduse teadmisi-oskusi ja omandad uusi, lahendad erialaseid probleeme, uurid keelt endale huvipakkuval suunal ning arendad oma akadeemilist väljendusoskust. Õppe- ja uurimistöö tugev seos võimaldab panna sul oma teoreetilised teadmised ja praktilised oskused kohe proovile. Pärast magistrikraadi omandamist saad keeleandmetega töötamise oskusi rakendada nii teaduses kui ka tööturul.
„Magistriõpe andis mulle süvateadmised nii keeleteadusest üldiselt kui ka kitsamalt valitud erialast. Ma omandasin praktilisi kogemusi õppeassistendi, foneetikakorpuse märgendaja ja setokeelsete tekstide litereerijana. Tänu magistriõpingutele mõistsin, et keel on oma kasutajate nägu.“
Meil on päevaõpe, mille auditoorne õppetöö jaguneb tavaliselt neljale päevale nädalas. Sisseastumiseks on vajalik bakalaureusekraad ja see ei pea olema tingimata keeleteaduses. Meile on oodatud ka muude erialade lõpetanud, kel on huvi keeleteaduse vastu ja kes on valmis juurde õppima bakalaureuseõppekava alusaineid.
Õppima asudes spetsialiseerud sa ühele endale huvipakkuvale erialale:
a) keeleteadusele ja eesti keelele;
b) fennougristikale;
c) arvutilingvistikale.
Seejuures on sul fennougristika erialal võimalus õppida süvendatult kas soome-ugri keeli, soome keelt või ungari keelt. Erialaõpingud ja uurimistöö sind huvitaval teemal on sinu õpingute keskmes.
Õpingute jooksul omandad keeleteoreetilisi teadmisi, õpid rakendama keeleteaduse meetodeid ning koguma, töötlema ja tõlgendama keeleandmeid, et uurida enda valitud keeleteemasid ja lahendada keeleprobleeme. Tänu valikmoodulile on õppekava paindlik, võimaldades valida aineid oma huvide alusel või täiendada oma eelteadmisi, kui oled tulnud lingvistikat õppima muult erialalt. Saad ka minna õpirändama, omandada lisapädevust tööks keeletoimetajana ning täiendada end keeletehnoloogia või digihumanitaaria alal.
Praktika on õpingute loomulik osa. Sul on valida mitme praktikaliigi vahel. Praktikal rakendad õpingute jooksul omandatud erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi.
Valdkonna keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrante ühendavas magistrikoolis teed koostööd teiste erialade üliõpilastega. Magistrikooli ainetes omandad keeleteaduse ja tõlkeõpetuse teoreetilis-metoodilisi teadmisi, osaled erialaülestes aruteludes, saad luua seoseid oma eriala ja teiste erialade vahel ning arendada muu hulgas meeskonnatööoskust.
Erialade lühitutvustused
Keeleteaduse ja eesti keele eriala annab süsteemse ülevaate keeleteaduse suundadest ning oskused rakendada neid teadmisi keelenähtuste analüüsimisel, nende üle arutlemisel ja keeleteaduslike probleemide lahendamisel.
Fennougristika eriala annab süsteemse ülevaate soome-ugri keelte kujunemise ja arengu probleemidest ning oskuse võrrelda nende keelte struktuure, samuti analüüsida keelenähtusi ja arutleda nende üle. Sel erialal saab üliõpilane täiendada enda soome ja ungari keele oskust ning tutvuda lisaks mõne muu läänemeresoome ja soome-ugri keelega. Soome keele ja kultuuri või ungari keele ja kultuuri suunal saad süvendada oma keeleoskust ning teadmisi nende keelte struktuurist ja varieerumisest, aga ka soome või ungari kultuurist.
Arvutilingvistika eriala annab nüüdisaegse erihariduse arvutilingvistikas ja keeleandmete töötlemises. Vastavalt huvialadele saab üliõpilane ka süvendatud teadmised mõnes arvutilingvistika kitsamas rakendusvaldkonnas.
Keeleteaduse õppekava alusel õppinul on pädevused, et jätkata pidevõppes või doktorantuuris või töötada sellistel ametikohtadel, kus on vajalikud keeleteadlikkus ja keeleteaduslik mõtlemine, samuti keeleandmetega töötamise ning keeleprobleemide lahendamise, tekstide loomise ja toimetamise, eesmärgipärase tegutsemise, seoste loomise, kriitilise mõtlemise ning koostöö- ja analüüsioskus.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut asub Tartu Ülikooli peahoone kõrval aadressil Jakobi 2. Õppehoone neljandal korrusel on instituudi tänapäevase tehnikaga auditooriumid ning üliõpilastele mõeldud õppimiskohad ja puhkeruum. Instituudil on oma arvutiklass ja raamatukogu.
Instituudi õppejõud on toetavad juhendajad-nõuandjad ja aktiivsed teadlased. Teadustööl põhinev õpe innustab magistrante arutlema, küsima ja uurima ning loob võimalused süveneda end huvitavasse erialasse ja uurimisteemasse. Peale õppetöö osalevad magistrandid nii uurimisrühmade töös kui ka keelekorpuste koostamises.
Lisaks keeleteaduse magistriõppekavale on instituudis eesti keele ja soome-ugri keelte ingliskeelne magistriõppekava ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava. Magistrandid saavadki tegutseda keeleuurijate ja praktikute kogukonnas, mida ühendab huvi keelte ja kultuuride vastu. See on rahvusvaheline keskkond, sest instituudis on nii välisõppejõude kui ka -üliõpilasi.
Aktiivsemad üliõpilased osalevad üliõpilaskogu või -esinduse töös ning esindavad üliõpilaste arvamust instituudi nõukogus. Kõik on oodatud instituudi ühistele ettevõtmistele: teemaõhtutele, filmi- ja vestlusõhtutele, Keelekohtingule, õppereisidele ning väljasõitudele. Keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikool korraldab magistrantidele sügis- ja kevadkooli. Üliõpilastel on võimalik lüüa kaasa seminaride, konverentside ja olümpiaadide korraldamises ning saada selgi viisil uusi kogemusi ja erialaseid kontakte.
Alates 2019. aasta sügisest korraldame loengusarja TÜling, kus saab kuulata keeleteaduslikke ettekandeid väga erinevatel teemadel. Instituut annab välja eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja ESUKA. Instituudi keeleblogis kirjutavad nii õppejõud kui ka üliõpilased.
Instituudil on välismaal palju partnerülikoole ja magistrantidel on võimalik õpirännates täiendada end näiteks mõnes Soome, Ungari või muus välisülikoolis. Meil on partnerleping 10 riigi 22 ülikooliga.
Magistritöö kaitsmise järel saad jätkata uurimistööd doktorantuuris või asuda tööle. Meie vilistlased on hinnanud kõrgelt nii omandatud erialateadmisi ja -oskusi kui ka head suulise ja kirjaliku väljenduse oskust. Nad töötavad keeleteadlaste, õppejõudude ja õpetajatena, keelekorraldajate ja -toimetajatena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes, tarkvarafirmades, tõlkide ja tõlkijatena, giidide, ajakirjanike ja diplomaatidena. Meie lõpetajaid leiab ka muudest haridus- ja kultuurivaldkonna ametitest, kus on vajalik keeleteadlikkus, loovus ning analüüsioskus.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud).
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse. Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri
NB! Välismaalased (need, kellel pole Eesti kodakondsust) saavad eestikeelsesse magistriõppesse kandideerida 1. veebruarist 1. juunini DreamApply´s.
Erialakatse koosneb kahest võrdse osakaaluga osast:
- motivatsioonikiri (50%)
- intervjuu (50%)
Erialakatse eesmärk on selgitada välja üliõpilaskandidaadi varasem õpikogemus, motiveeritus ja sobivus erialasteks õpinguteks.
Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is (või väliskandidaatidel Dreamapply’s)
- hiljemalt 11. aprillil 2023, kui soovid osaleda intervjuul, mis toimub 18. aprillil 2023 algusega kell 16.00 veebis;
- hiljemalt 28. juunil 2023 (väliskandidaatidel 1. juunil 2023), kui soovid osaleda intervjuul, mis toimub 3. juulil 2023 algusega kell 9.30 Tartus aadressil Jakobi 2-438.
Motivatsioonikiri
Motivatsioonikirja ettenähtud pikkus on 1–2 lehekülge (1800–3600 tähemärki).
Motivatsioonikirjas tuleb lisaks muule, mida kandidaat oluliseks peab, kirjutada neil teemadel:
- põhjendus, miks ta soovib õppida keeleteaduse magistriõppes;
- milline on olnud tema senine õpitee, mida on selles olnud sellist, mis toetab õpingute jätkamist keeleteaduse magistriõppes;
- millisena ta näeb oma õpinguid valitud erialal (keeleteadus ja eesti keel, fennougristika või arvutilingvistika).
Intervjuu
Intervjuus keskendutakse kandidaadi õpikogemustele, tulevikuplaanidele ja eesmärkidele.
Intervjuu käigus selgitatakse välja kandidaadi
- senised erialased teadmised, oskused, uurimistöö teema, orienteerumine valdkonnas;
- motiveeritus edaspidisteks õpinguteks, sealhulgas huvi valitud kitsama eriala vastu, tulevikuperspektiivid;
- uurimistööga seotud tulevikuplaanid.
Intervjuu kestab 20 minutit ja toimub eesti keeles.
Hindamine
Erialakatsel hinnatakse kandidaadi üldist erialast orienteerumist, oskust põhjendada oma kitsamat erialavalikut ja motivatsiooni, oskust rääkida oma senisest ja tulevasest uurimistööst, plaanide selgust, oskust mõista probleeme, analüüsida neid ja pakkuda võimalikke lahendusi, eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust.
Erialakatse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kuna erialakatse annab 100% konkursipunktidest, siis kandideerimiseks on vaja vähemalt 66 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 100% ulatuses
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
