Eesti keel ja soome-ugri keeled

Magistriõpe

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

15. märts

Lõpeb avalduste vastuvõtt

30. aprill

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
inglise keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat , 120 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
12
Õppetasu
4000 eurot aastas
Tasuta õppekohtade arv
4

Eesti ja soome-ugri keelte ingliskeelne magistrantuur tähendab süvendatud keeleõpet, mille käigus spetsialiseerud sa eesti keelele või soome-ugri keeltele. Kahte suunda ühendavad keeleteaduse moodulid, et käsitleda nii sünkroonilise keeleteaduse kui ka keeleajaloo uurimise teoreetilisi ja metodoloogilisi tahke. Eesti, ungari, soome ja komi keelt õpetavad emakeelsed lektorid. Tähtsal kohal on ka digioskuste arendamine: koostöös digihumanitaaria ja infoühiskonna keskusega saad läbida nii arvutilingvistika kui ka programmeerimise mooduli. 

„Käisin esimest korda Tartus 2018. aastal, kui osalesin ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi korraldatud IFUSCO-l, mis on rahvusvaheline soome-ugri keeleteaduse üliõpilaste konverents. Minu jaoks oli see elu muutev kogemus, sest pärast seda teadsin, et soovin jätkata õpinguid just Tartu Ülikoolis. Mulle meeldivad Eesti külmad talved, Tartu üliõpilassõbralik keskkond, ülikooli suurepärased loengud ja mitmekülgsed rahvusvahelised võimalused.“ 

Orsolya Kiss, eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilane Ungarist

Õppimise eeldus on inglise keele oskus, sest see on õppekava õppekeel. 

Oleme ühendanud aktiivse keeleõppe ja keeleteaduse õpingud. Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse toel saad arendada ka oma digioskusi, valides arvutilingvistika ja programmeerimise moodulid. 

Spetsialiseeruda saad eesti keelele või soome-ugri keeltele. Eesti keele erialal keskendud ühelt poolt keeleteadusele ja teiselt poolt eesti keele süvendatud õppele, lisaks õpid tundma eesti keele struktuuri, ajalugu ja kultuuri. Soome-ugri keelte suunal on keeleteaduse kõrval rõhk soome-ugri rahvaste kultuuril, ajalool, keeltel ja nende võrdlemisel. Sul on võimalus õppida vähemalt kolme soome-ugri keelt. 

Meie õppejõud on oma ala eksperdid Eva Liina Asu-Garcia (foneetika), Birute Klaas-Lang (eesti keel võõrkeelena), Gerson Klumpp (soome-ugri keeleteadus), Nikolai Kuznetsov (komi keel, soome-ugri keeleteadus), Liina Lindström (tänapäeva eesti keel), Pärtel Lippus (foneetika), Elena Markus (läänemeresoome keeled), Virve Vihman (psühholingvistika), Joshua Wilbur (digihumanitaaria, keele dokumenteerimine, saami uuringud) jt. 

Eesti, ungari, soome ja komi keelt õpetavad emakeelsed lektorid. Teistel soome-ugri keelte lektoritel on suur kogemus õpetatava keele kogukonnas, näiteks on nad seda keelt pikka aega uurinud ja õpetanud ning käinud välitöödel. 

Pika ajaloo ja traditsioonidega ülikool on hea õppekeskkond, kus on mugavad klassiruumid ja moodne tehnika. Mitmekesine ja rahvusvaheline eesti ja üldkeeleteaduse instituut asub Tartu kesklinnas otse ülikooli peahoone ja kauni Toomemäe kõrval, siinsamas asub Raekoja plats.  

Tartu on parim koht, kus õppida eesti keelt, sest suurepärast keeleõpet toetab ümbritsev kultuur, keelekeskkonnas elamine ja võimalus kasutada keelt väljaspool ülikooli. Tartus on ka teiste soome-ugri keelte aktiivsed kogukonnad, mis annab võimaluse kõneleda neid keeli ja kogeda neidki kultuure. 

Eesti ja soome-ugri keeleteadlased on tihedalt seotud rahvusvaheliste koostöövõrgustikega, mille kaudu pääsevad ka üliõpilased ligi valdkonna tippteadusele ja paljudele õppimisvõimalustele. Näiteks saad osaleda lisakursustel või minna rahvusvaheliste programmide (muu hulgas Erasmuse) vahendusel lühiajaliselt õppima mõnda meie partnerülikooli.  

Alates 2013. aastast toimub uurali keelte talveülikool (The Uralic Winter School), mida korraldab igal aastal üks rahvusvahelise võrgustiku COPIUS liige Euroopas.  

Instituudis korraldame seminare, külalislektorite loenguid ja konverentse, mis toovad Tartusse osalejaid üle maailma. Igal semestril saad kord nädalas kuulata sarja TÜling loenguna keeleteaduslikke ettekandeid. 

Üliõpilastel on võimalik osaleda keelekorpuste koostamises ja välitöödel nii Eestis kui ka teistes riikides, kus kõneldakse soome-ugri keeli. 

Image
tudengid

Magistriõpingute läbimine loob tugeva aluse tööleasumiseks või õpingute ja uurimistöö jätkamiseks doktorantuuris.  

Sa saad asuda nii Eestis kui ka välismaal töökohtadele, kus eeldatakse eesti keele või teiste soome-ugri keelte oskust. Meie vilistlastel on head digi-, analüüsi- ja koostööoskused ning nad on kvalifitseeritud töötajad valdkondades, kus on vajalik mitmekeelsus ja keeleandmete töötlemise oskus. Oskus töötada suurandmete ja nende analüüsimisega on hinnatud ka väljaspool keeleteadust. 

Meie vilistlased töötavad keeleteadlaste, õpetajate, tõlkide, tõlkijate ja diplomaatidena. Nad tegutsevad ka turismi- ja kultuurivaldkonnas, muuseumides ning ametites, kus tehakse rahvusvahelist koostööd ja kus on mitmekeelne keskkond. 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on

 

  • bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekaval kehtestatud). NB! Ka siis, kui lõpetad ülikooli alles suvel, saad kevadel juba kandideerida. Sel juhul tuleb sul vastuvõetuks osutumisel hiljemalt 31. juuliks tõestada, et oled bakalaureusekraadi omandanud.

Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.

 

Kandidaadi hindamine

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame 

  • motivatsioonikirja 50% ulatuses
  • erialakatset  50% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on iga osa puhul 51. Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel ja pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.

Motivatsioonikirja nõuded inglise keeles:

Each candidate should write a motivation letter (in English, 2000-2500 characters including spaces) describing:
·         Why the candidate wants to study in the EFUL program;
·         The candidate's background relating to Estonian and/or Finno-Ugric languages;
·         The candidate's general interest in linguistics;
·         Which specialty (Estonian or Finno-Ugric languages) the candidate would choose and why.

The following aspects will be considered in assessing the motivation letter:
·         Reasons for entering the programme and previous knowledge about linguistics and Finno-Ugric languages; 60%
·         The candidate's analytical skills, language skills and ability to structure ideas. 40%

Erialakatse toimub intervjuuna ja viiakse läbi kandidaatidega, kelle motivatsioonikirja on hinnatud positiivselt (vähemalt 51 punktiga).

Intervjuud toimuvad: 12.-19. aprill 2024

Intervjuu kirjeldus inglise keeles: 

Based on the assessment of the motivation letter, a candidate may then be selected for an online admission interview (15 minutes). The admission interview will be in English. The questions will be partly based on the motivation letter and are intended to find out more about:
·         The candidate's motivation for studying Estonian and/or other Finno-Ugric languages (40 points);
·         The candidate's general orientation concerning linguistics (40 points);
·         The candidate's ability to express themselves effectively in English (20 points).

Tule tudengivarjuks

Kandideerimine võõrkeelsesse õppesse

Gerson Klumpp
soome-ugri keelte professor
737 6537
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
#sisseastumine
Info videointervjuul osalemise kohta Tartu Ülikooli kandideerimisel
20.03.2024
#sisseastumine
Ootame sind 10. aprillil andmeteaduse magistrikava infotundi.
19.03.2024
#õppimine #sisseastumine
Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval toimus haridusteaduste instituudis vestlusring „Õpetajaametist otse ja ausalt“, kus arutlesid õpetajaameti üle õppekava „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ esimese aasta üliõpilane Joonas Asumets, õppekava „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“ kolmanda aasta üliõpilane Brigitta Tikku ning õppekava „Klassiõpetaja“ värske vilistlane Elis Tõnisson, kes töötab Tartu Karlova Koolis 1. klassi juhatajana.
14.03.2024
#õppimine #sisseastumine
Teist või enamat korda tasuta õppimise piirangud
25.11.2021