Kirjandus ja kultuuriteadused
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Neljast erialast – kirjandus, teatriteadus, etnoloogia ja folkloristika – koosneva laiapõhjalise humanitaarse õppe eesmärk on õpetada mõtlema loovalt ja kriitiliselt ning meid ümbritsevaid kultuurinähtusi analüüsima, mõtestama ja sünteesima. Meie lõpetaja on hea kirjaliku ja suulise väljenduse oskusega, paindlik ja õpivõimeline ning orienteerub hästi nüüdisaja pidevalt muutuvas ühiskonnas ja tööturul.
„Kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekava alusel õppides sain analüüsi- ja seoste nägemise oskuse, mis toetab mind oma töös uuringute tegemisel. Etnoloogia eriala andis mulle inimkogemuse mõtestamise oskused, mis aitab mul läheneda tootearendusele inimkeskselt ja seista ettevõttes klientide vajaduste eest.“
„Asudes õppima kirjandust ja kultuuriteadusi, astud sa sammu lähemale humanitaarharitlaseks saamisele. Kolme ülikooliaasta jooksul saad nimelt proovida kätt mitmes kultuuriteaduses, et minna vähemalt ühega edasi süvitsi, toeks tugev vundament.“
Peamised õppevormid on seminarid, praktikumid ja loengud. Soodustame ka praktika tegemist kultuuriorganisatsioonides: teatrites, kirjastustes, muuseumides jm. Klassikalisema vormiga loengutes omandad põhilised erialased põhimõisted ja saad ülevaate ajaloolistest suundumustest. Aruteludel põhinevates seminarides keskendud erialaste kultuurinähtuste ja -praktikate analüüsile.
Õpingute jooksul õpid kirjutama erinevat tüüpi tekste alates arvustusest kuni uurimistööni. Sa analüüsid nii teoreetilist kui ka ilukirjandust, filme ja etendusi, lisaks tutvud arhiivitöö ja argielu jälgivate välitöövõtetega. Kindlasti arendad sa oma eneseväljendus- ja argumenteerimisoskust ning tegeled loovkirjutamisega.
Kõigil üliõpilastel on võimalik osaleda vabade kunstide professori loengutes. Ühiskonnas hinnatud kultuuriinimestena on seda ametit täitnud teiste seas luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull (2021), animafilmitegijad Olga ja Priit Pärn (2020) ning režissöör Ilmar Raag (2018).
Eesti kirjanduse erialal süvenetakse nii vanemasse kui ka uuemasse kirjandusse ning omandatakse kirjandusliku teksti analüüsi oskused. Praktikal saad kirjandusega seotud töö esimesed kogemused.
Kirjandust õppides saab selgemaks, kuidas kasutab kirjanik keelt ja mis on keelelise tegevuse esteetilised tähendused. Kirjanduslike tekstide tõlgendamine aitab omakorda mõista keelekasutuse aluseid laiemalt ja tulla toime tänapäeva tekstidest küllastatud maailmas.
Teatriteaduse erialal tegeletakse eelkõige nüüdisaja teatri analüüsimise ja mõtestamisega. Teatriteadus ehk teatriuurimine võimaldab süvendatult märgata ja kirjeldada teatrilaval toimuvat, aga näha ka teatri laiemat tähtsust ja tähendust ühiskonnas.
Kolme aasta jooksul õpitakse Eesti ja maailmateatri ajalugu ja tänapäeva, analüüsitakse teatritekste, omandatakse etenduse analüüsi oskused ning õpitakse tundma ja rakendama mitmesuguseid teatriteooriaid.
Etnoloogia erialal uuritakse, kuidas inimesed oma igapäevaelus kultuuri loovad ja selles kultuuris elavad ning kuidas kultuur selle tulemusena muutub. Etnoloogia aitab mõista, miks inimesed midagi teevad või räägivad ning mis tähendusi nad oma tegevusele omistavad.
Etnoloogiaga tegelemine tähendab õppida kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme mõistma, märkama, kirjeldama, analüüsima ja võrdlema. Oluline rõhk õppes on praktikal ja välitöödel, et anda ettevalmistus kultuuriprotsesside märkamiseks ja analüüsiks.
Folkloristika erialal õpitakse tundma Eesti ja sugulasrahvaste rahvajutte, -laule ja -usundit ning mütoloogiat. Erikursused tutvustavad pere- ja kohapärimust ning folkloori rolli poliitikaprotsessides. Folkloor on justkui side, mille kaudu antakse edasi sageli nähtamatut, igapäevast kultuuri, mis kujundab nii mineviku kui ka praegusaja inimeste mõttemaailma nii suulises, kirjalikus kui ka digitaalses vormis.
Folkloristika suunab avatud pilgu sellele, mis inimesi liidab ja mis lahutab, kuidas kujuneb identiteet ja maailmapilt, kuidas tavad muutuvad ja püsivad.
Kultuuriteaduste instituut asub otse Tartu kesklinnas pika ajalooga õppehoones. Kompaktne hoone soodustab suhtlust õppejõudude ja teiste üliõpilastega, õhkkond on avatud ja inspireeriv.
Meie teadlased ja õppejõud teevad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd ning on aktiivsed eesti kultuurielus. Instituudil on tihe koostöö valdkonna juhtivate tööandjatega (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Teatri Agentuur, Rahvakultuuri Keskus jne), kes pakuvad üliõpilastele põnevaid praktikavõimalusi.
Palju õppejõude on ka ise aktiivsed kultuuriürituste (nt teatrifestivalid Draama ja Interdistsiplinaar, kirjandusfestival Prima Vista, kultuuripealinna Tartu 2024 üritused) korraldajad ning kaasavad oma tegevustesse üliõpilasi.
Igal erialal tegutseb väga aktiivne üliõpilasorganisatsioon: Teatriteaduse Üliõpilaste Loož, kirjandusring Ellips ja Tartu NEFA Rühm. Nad korraldavad ühiseid teatrivaatamisi ja kirjandusteoste analüüse, vestlusõhtuid, väljasõite ning legendaarseks saanud sügis- ja kevadkoole.
Meie vilistlased leiavad rakendust kultuuriajakirjade ja nädalalehtede toimetustes, kirjastustes, teatrites, kultuuri- ja mäluasutustes (nt Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, kirjanike muuseumid, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum) ning kultuuri- ja teaduskorralduse valdkonnas.
Hea analüüsi- ja kirjutamisoskusega inimesed on vajalikud ka väljaspool kultuurivaldkonda ning avalikku sektorit. Näiteks on paljud vilistlased alustanud edukat karjääri hoopis erasektoris, eelkõige idufirmades.
Õpinguid saad jätkata eesti kirjanduse ja teatriteaduse, maailmakirjanduse, etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia, kultuurikorralduse, eesti keele ja kirjanduse õpetaja või mõne teise lähedase eriala magistriõppes.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Erialakatseks on motivatsioonikiri. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is hiljemalt 28. juuniks 2023.
Kandidaadil tuleb kirjutada motivatsioonikiri, mis on umbes 2000-3000 tähemärgi (koos tühikutega) pikkune tekst, milles üliõpilaskandidaat peaks tegema järgmist:
- kirjelda ja analüüsi lühidalt mõnda sind viimati mõjutanud raamatut, filmi, lavastust, näitust, kultuuriüritust või -sündmust, mis andis sulle impulsi õppida kirjanduse ja kultuuriteaduse õppekaval;
- tutvu Tartu Ülikooli kodulehelt kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekavaga ning reflekteeri, millist õppekava eriala (etnoloogia, folkloristika, kirjandus, teatriteadus) sooviksid süvendatult õppida ja miks;
- arutle, kuidas seostub õppimine kirjanduse ja kultuuriteaduste erialal sinu huvide, ootuste ja vajadustega ning kuidas toetab õppekava sinu eesmärkide saavutamist. Mil viisil soodustavad sinu senised õpingud ja kogemused eriala omandamist?
Hindamine
Motivatsioonikirja hinnatakse järgmiste kriteeriumite järgi:
- raamatu, filmi, lavastuse, näituse, kultuuriürituse või -sündmuse kirjelduse ja analüüsi sisukus (30 punkti);
- erialavaliku põhjendamise läbimõeldus ja sisukus (30 punkti);
- iseenda õpimotivatsiooni, -kogemuse ja -vajaduste refleksioonivõimekus (30 punkti);
- üldine kirjalik eneseväljendusoskus (10 punkti)
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 30% ulatuses
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 70% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on
- gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise emakeele-, vene keele võõrkeelena, saksa keele, inglise keele, soome keele, lingvistika-, eesti kirjanduse, rahvaluule-, filosoofia-, ajaloo-, usundiõpetuse, ühiskonnaõpetuse või matemaatikaolümpiaadi lõppvoorust või ajalooalaste uurimistööde konkursist;
- tulnud üleriigilisel gümnaasiumiõpilaste tõlkevõistlusel vähemalt ühe keele arvestuses kümne parima hulka;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Kursused, mille läbimise eest on võimalik kandideerimisel lisapunkte saada:
- Keeleteaduse alused (P2TP.TK.030) 3 EAP
