Kirjandus ja kultuuriteadused

Bakalaureuseõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat , 180 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
38
Õppetasu
tasuta

Neljast erialast – kirjandus, teatriteadus, etnoloogia ja folkloristika – koosneva laiapõhjalise humanitaarse õppe eesmärk on õpetada mõtlema loovalt ja kriitiliselt ning meid ümbritsevaid kultuurinähtusi analüüsima, mõtestama ja sünteesima. Meie lõpetaja on hea kirjaliku ja suulise väljenduse oskusega, paindlik ja õpivõimeline ning orienteerub hästi nüüdisaja pidevalt muutuvas ühiskonnas ja tööturul. 

„Kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekava alusel õppides sain analüüsi- ja seoste nägemise oskuse, mis toetab mind oma töös uuringute tegemisel. Etnoloogia eriala andis mulle inimkogemuse mõtestamise oskused, mis aitab mul läheneda tootearendusele inimkeskselt ja seista ettevõttes klientide vajaduste eest.“ 

Dolores Mäekivi, vilistlane, kasutajakogemuse uurija

„Asudes õppima kirjandust ja kultuuriteadusi, astud sa sammu lähemale humanitaarharitlaseks saamisele. Kolme ülikooliaasta jooksul saad nimelt proovida kätt mitmes kultuuriteaduses, et minna vähemalt ühega edasi süvitsi, toeks tugev vundament.“ 

Karin Allik, vilistlane, teatrikriitik

Peamised õppevormid on seminarid, praktikumid ja loengud. Soodustame ka praktika tegemist kultuuriorganisatsioonides: teatrites, kirjastustes, muuseumides jm. Klassikalisema vormiga loengutes omandad põhilised erialased põhimõisted ja saad ülevaate ajaloolistest suundumustest. Aruteludel põhinevates seminarides keskendud erialaste kultuurinähtuste ja -praktikate analüüsile. 

Õpingute jooksul õpid kirjutama erinevat tüüpi tekste alates arvustusest kuni uurimistööni. Sa analüüsid nii teoreetilist kui ka ilukirjandust, filme ja etendusi, lisaks tutvud arhiivitöö ja argielu jälgivate välitöövõtetega. Kindlasti arendad sa oma eneseväljendus- ja argumenteerimisoskust ning tegeled loovkirjutamisega.  

Kõigil üliõpilastel on võimalik osaleda vabade kunstide professori loengutes. Ühiskonnas hinnatud kultuuriinimestena on seda ametit täitnud teiste seas luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull (2021), animafilmitegijad Olga ja Priit Pärn (2020) ning režissöör Ilmar Raag (2018). 

Eesti kirjanduse erialal süvenetakse nii vanemasse kui ka uuemasse kirjandusse ning omandatakse kirjandusliku teksti analüüsi oskused. Praktikal saad kirjandusega seotud töö esimesed kogemused. 

Kirjandust õppides saab selgemaks, kuidas kasutab kirjanik keelt ja mis on keelelise tegevuse esteetilised tähendused. Kirjanduslike tekstide tõlgendamine aitab omakorda mõista keelekasutuse aluseid laiemalt ja tulla toime tänapäeva tekstidest küllastatud maailmas. 

Teatriteaduse erialal tegeletakse eelkõige nüüdisaja teatri analüüsimise ja mõtestamisega. Teatriteadus ehk teatriuurimine võimaldab süvendatult märgata ja kirjeldada teatrilaval toimuvat, aga näha ka teatri laiemat tähtsust ja tähendust ühiskonnas.  

Kolme aasta jooksul õpitakse Eesti ja maailmateatri ajalugu ja tänapäeva, analüüsitakse teatritekste, omandatakse etenduse analüüsi oskused ning õpitakse tundma ja rakendama mitmesuguseid teatriteooriaid.  

Etnoloogia erialal uuritakse, kuidas inimesed oma igapäevaelus kultuuri loovad ja selles kultuuris elavad ning kuidas kultuur selle tulemusena muutub. Etnoloogia aitab mõista, miks inimesed midagi teevad või räägivad ning mis tähendusi nad oma tegevusele omistavad. 

Etnoloogiaga tegelemine tähendab õppida kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme mõistma, märkama, kirjeldama, analüüsima ja võrdlema. Oluline rõhk õppes on praktikal ja välitöödel, et anda ettevalmistus kultuuriprotsesside märkamiseks ja analüüsiks. 

Folkloristika erialal õpitakse tundma Eesti ja sugulasrahvaste rahvajutte, -laule ja -usundit ning mütoloogiat. Erikursused tutvustavad pere- ja kohapärimust ning folkloori rolli poliitikaprotsessides. Folkloor on justkui side, mille kaudu antakse edasi sageli nähtamatut, igapäevast kultuuri, mis kujundab nii mineviku kui ka praegusaja inimeste mõttemaailma nii suulises, kirjalikus kui ka digitaalses vormis.  

Folkloristika suunab avatud pilgu sellele, mis inimesi liidab ja mis lahutab, kuidas kujuneb identiteet ja maailmapilt, kuidas tavad muutuvad ja püsivad.  

Image
Tutvumine tekstiilesemetega aine „Argikultuur ja ajalooline antropoloogia“ praktikumis Eesti Rahva Muuseumis. Foto: Oskar Polli

Kultuuriteaduste instituut asub otse Tartu kesklinnas pika ajalooga õppehoones. Kompaktne hoone soodustab suhtlust õppejõudude ja teiste üliõpilastega, õhkkond on avatud ja inspireeriv. 

Meie teadlased ja õppejõud teevad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd ning on aktiivsed eesti kultuurielus. Instituudil on tihe koostöö valdkonna juhtivate tööandjatega (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Teatri Agentuur, Rahvakultuuri Keskus jne), kes pakuvad üliõpilastele põnevaid praktikavõimalusi. 

Palju õppejõude on ka ise aktiivsed kultuuriürituste (nt teatrifestivalid Draama ja Interdistsiplinaar, kirjandusfestival Prima Vista, kultuuripealinna Tartu 2024 üritused) korraldajad ning kaasavad oma tegevustesse üliõpilasi.  

Igal erialal tegutseb väga aktiivne üliõpilasorganisatsioon: Teatriteaduse Üliõpilaste Loož, kirjandusring Ellips ja Tartu NEFA Rühm. Nad korraldavad ühiseid teatrivaatamisi ja kirjandusteoste analüüse, vestlusõhtuid, väljasõite ning legendaarseks saanud sügis- ja kevadkoole.

Image
tudeng

Meie vilistlased leiavad rakendust kultuuriajakirjade ja nädalalehtede toimetustes, kirjastustes, teatrites, kultuuri- ja mäluasutustes (nt Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, kirjanike muuseumid, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum) ning kultuuri- ja teaduskorralduse valdkonnas. 

Hea analüüsi- ja kirjutamisoskusega inimesed on vajalikud ka väljaspool kultuurivaldkonda ning avalikku sektorit. Näiteks on paljud vilistlased alustanud edukat karjääri hoopis erasektoris, eelkõige idufirmades. 

Õpinguid saad jätkata eesti kirjanduse ja teatriteaduse, maailmakirjanduse, etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia, kultuurikorralduse, eesti keele ja kirjanduse õpetaja või mõne teise lähedase eriala magistriõppes. 

Kandideerimiseks peab sul olema
 

Vastuvõtutingimused


Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

  • erialakatse (30%),
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (70%).

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse erialakatset 100% ulatuses. 

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Erialakatse
 

 1. juulil 2024 kell 11.00 Tartus aadressil Ülikooli 16 ruumides 212 ja 214

Erialakatseks on motivatsioonikiri. Motivatsioonikirja kirjutamine toimub Tartus kohapeal. Kirjutamiseks on aega 2 tundi.

Motivatsioonikiri (pikkusega umbes 1-1,5 lk) peab sisaldama järgmisi punkte:

  1. mõne sind viimati mõjutanud raamatu, film, lavastuse, näituse, kultuuriürituse või - sündmuse lühikirjeldust ja - analüüsi, mis andis sulle impulsi õppida kirjanduse ja kultuuriteaduse õppekaval;
  2. refleksiooni, millist kirjandus ja kultuuriteaduste õppekava eriala (etnoloogia, folkloristika, kirjandus, teatriteadus) sooviksid süvendatult õppida ja miks (selleks on vajalik tutvuda eelnevalt Tartu Ülikooli kodulehel kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekavaga);
  3. arutlust, kuidas seostub õppimine kirjanduse ja kultuuriteaduste erialal sinu huvide, ootuste ja vajadustega ning kuidas toetab õppekava sinu eesmärkide saavutamist, mil viisil soodustavad sinu senised õpingud ja kogemused eriala omandamist?
     

Hindamine

Motivatsioonikirja hinnatakse järgmiste kriteeriumite järgi:

  • raamatu, filmi, lavastuse, näituse, kultuuriürituse või -sündmuse kirjelduse ja analüüsi sisukus (30 punkti);
  • erialavaliku põhjendamise läbimõeldus ja sisukus (30 punkti);
  • iseenda õpimotivatsiooni, -kogemuse ja -vajaduste refleksioonivõimekus (30 punkti);
  • üldine kirjalik eneseväljendusoskus (10 punkti).

Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.


Eritingimusel kandideerimine


Kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on 

  • gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise eesti kirjanduse, inglise keele, saksa keele, soome keele, usundiõpetuse, vene keele võõrkeelena, ühiskonnaõpetuse, ajaloo-, emakeele-, filosoofia-, lingvistika-, matemaatika- või rahvaluuleolümpiaadi lõppvoorust või ajalooalaste uurimistööde konkursi lõppvoorust;
  • sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
 

Lisapunktide taotlemine


Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada lisapunkte. Lisapunkte andev kursus:

  • Keeleteaduse alused (P2TP.TK.030) 3 EAP

NB! Kursuse eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Tutvu muudatustega tasuta õppimise korralduses

Hedi-Liis Toome
programmijuht
Sille Vadi
koordinaator
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kultuuriteaduste instituut
koordinaator
Ülikooli 16-101
+372 737 5223
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Rahvusvahelise teenusedisaini päeva puhul toimub 1. juunil kella 11 Pärnu kolledžis „Teenusedsaini päev", kus toimub ka Pärnu kolledži „Teenuste disaini ja juhtimise" magistriõppekava infotund.
09.05.2024
#sisseastumine
Valmistume koos Pärnu kolledžisse õppima tulekuks! Pärnu kolledži õppekavade infotundides räägitakse täpsemalt õppekavade sisust, tutvustatakse sisseastumistingimusi ning osalejatel on võimalik küsida õppetöö ning õppekava kohta küsimusi õppekava programmijuhilt.
03.05.2024
#tudengile #õppimine #sisseastumine
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava infoõhtu toimub 14. mail algusega kell 16.00
23.04.2024
#sisseastumine
Info Tartu Ülikooli eesti keele B2-taseme testi kohta.
19.04.2024