„Keele ja kultuuri süvitsi õppimine õpetab kahtlema, küsima ning kriitiliselt ja süsteemselt mõtlema – kunagi ei ole vastus lõplik lihtne „jah“ või „ei“, sest seda mõjutab kontekst. Need oskused ja kontekstitundlikkus on probleemide lahendamisel olulised sõltumata valdkonnast.“
Paljudest riikidest pärit kaasüliõpilased ja välisõppejõud annavad kultuuridevahelise suhtluse praktika Tartus ning rahvusvaheline õpiränne välismaal.
Õpe on seminarivormis. Seminarides arendatakse ka teoreetiliste küsimuste lahkamisel praktilisi oskusi, näiteks võõrkeelte, meeskonnatöö, ajaplaneerimise jt oskusi. Sa omandad eri formaatides võõrkeeles kirjutamise, suulise esinemise ja tekstianalüüsi oskuse.
Praktika aitab õpitud oskusi arendada üliõpilase tulevikuplaanidele vastavas rakenduslikus kontekstis, milleks võib olla näiteks kultuuridevaheline suhtlus, teaduskorraldus või tõlkimine.
Meie magistrandid on kaasatud nii osakondade teadusteemadesse kui ka teadusürituste korraldamisse. Igal semestril on kavas filmi- ja kultuurivestluste õhtud, mille korraldamisest ja lihtsalt nautimisest on oodatud osa võtma kõigi erialade üliõpilased. Osakonnad aitavad aktiivselt kaasa ka kultuurisündmuste (nt Prima Vista, Saksa Kevad, tudengite kevadpäevad, Iberofest) korraldamisele.
Meie vilistlased töötavad mitmesugustel ametikohtadel, kus on vajalik väga hea suulise ja kirjaliku võõrkeeleoskuse ning kultuuridevahelise suhtluse pädevus, näiteks rahvusvahelistes kultuurivahenduse organisatsioonides, riigi-, haridus- ja teadusasutustes, mõttekodades, kirjastustes, muuseumides, tarkvarafirmades ning äriühingutes nii Eestis kui ka välismaal.
Magistrikraad võimaldab jätkata õpinguid doktoriõppes võõrkeelte ja kirjanduse või mõnel muul, lähedasel alal (nt semiootika, maailmakirjandus, üldkeeleteadus, meedia ja kommunikatsioon) nii Eestis kui ka välismaal.
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole kandideerimiseks kehtestatud)
NB! Ka siis, kui lõpetad ülikooli alles suvel, saad kevadel juba kandideerida. Sel juhul tuleb sul vastuvõetuks osutumisel hiljemalt 31. juuliks tõestada, et oled bakalaureusekraadi omandanud.
valitud eriala keeleoskus (keeleoskust hinnatakse sisseastumiseksamitel)
inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata inglise keele oskuse tõendamiseks sobivaid teste ja testitulemusi
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri ja essee. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
Motivatsioonikirja nõuded lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Motivatsioonikiri tuleb kirjutada inglise keeles ja esitada koos avaldusega SAIS-is 15. märtsiks.
Motivatsioonikiri on 2400–3000 tähemärgi (koos tühikutega) pikkune tekst, milles üliõpilaskandidaat kirjeldab:
Motivatsioonikirja puhul hinnatakse
Esseeteemad ning tõlketekstid
Essee tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is 15. märtsiks.
Inglise keele ja kirjanduse, vene ja slaavi filoloogia, prantsuse keele ja kirjanduse, hispaania keele ja kirjanduse, saksa keele ja kirjanduse ning Skandinaavia keelte ja kultuuride erialadele kandideerimisel tuleb esitada essee (7200–9000 tähemärki koos tühikutega), milles üliõpilaskandidaat arutleb struktureeritult ühe erialaga seotud probleemi üle (vt essee teemasid allpool).
Essee tuleb kirjutada erialale vastavas võõrkeeles (inglise, vene, prantsuse, hispaania, saksa, rootsi, norra või taani keeles).
Essee puhul hinnatakse
Essee peab olema autori originaallooming ning kirjutatud etteantud perioodil (15. veebruarist 15. märtsini).
Essee tulemuse saab esitada soovi korral ka maailma keelte ja kultuuride kolledži võõrkeeleõpetaja õppekavale sisseastumisel. Vaata võõrkeeleõpetaja õppekava vastuvõtutingimusi.
Laadige oma essee teema alla siit:
Klõpsake lingil, et avada fail uues aknas (veenduge, et teie brauseris on hüpikaknad lubatud).
Klassikalise filoloogia erialal tuleb esitada iseseisev kirjalik kommenteeritud tõlge kandidaadi valikul kas ladina või vanakreekakeelsest keskmise raskusastmega tekstikatkendist eesti keelde (vt tekstikatkeid allpool). Tõlge tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is hiljemalt 15. märtsil.
Kommenteeritud tõlke juures hinnatakse
Laadige oma tõlketekst alla siit:
Klõpsake lingil, et avada fail uues aknas (veenduge, et teie brauseris on hüpikaknad lubatud).
Teksti pikkus on 150–200 sõna.
Erialakatse tingimused ja ajakava lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Erialakatse toimub vestluse vormis erialale vastavas võõrkeeles, klassikalise filoloogia eriala puhul eesti keeles.
Erialakatsel keskendutakse üliõpilaskandidaadi tulevikuplaanidele ja kavandatavale õpiteele Tartu ülikoolis, s.t selles laiendatakse motivatsioonikirjas ja essees või kommenteeritud tõlkes kirjeldatut ning ühtaegu vaadeldakse üliõpilaskandidaadi oskust end suuliselt väljendada.
Erialakatsed toimuvad 21.04.23 ja 24.04.23. Täpne aeg lepitakse iga kandidaadiga kokku aprilli alguses. Erialakatsed viiakse läbi veebi teel.
Erialakatsel hinnatakse üliõpilaskandidaadi
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on iga osa puhul 51. Motivatsioonikirja tulemus peab olema vähemalt 51 punkti, et esseed/tõlget hinnataks. Mõlema kirjaliku töö eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.