Skip to main content

Kultuuripärandi loovrakendused

Magistriõpe

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat, 120 EAP
Õppevorm
sessioonõpe
Toimumiskoht
Viljandi
Õppekohtade arv
12
Õppetasu
tasuta

Meil magistrikraadi saanud rikastavad professionaalset kultuurielu traditsioonilise käsitöö või muusika praktikapõhise uurimise ja sellel põhinevate loomeprojektidega. Õpe Viljandis on korraldatud paindlikult ning vastab töötava inimese vajadustele ja võimalustele. Õppekava läbimine loob suurepärased eeldused rahvuslikku identiteeti tugevdavate loomeprojektide, toote- ja teenusedisaini, koolituste jmt sünniks pärandtehnoloogia või pärimusmuusika vallas. 

Õppekava annab sulle teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste lõimimisel põhineva vaate kultuuripärandile ja pärimusele ning loob paremad eeldused valdkonnaüleseks tegevuseks.  

Õppe mahust moodustavad poole teoreetilised ja metodoloogilised ained, mis toetavad uurimistööd, ning praktilist ettevalmistust süvendavad spetsialiseerumisained. Teine pool jaguneb erialaste iseseisvate praktikate ja magistritöö või -projekti koostamise vahel. 

Spetsialiseeruda saad kas pärandtehnoloogiale või pärimusmuusikale. Lisaks on valida veel kolme suuna vahel, näiteks võib pärandehituse taustaga praktik valida arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise (õpe toimub Eesti Kunstiakadeemias ja on üliõpilasele tasuline). Sul on valida ka arvukate valikainete vahel. 

Peale selle saad luua hoopis oma individuaalse õpitee või kasutada välisõpirände võimalusi.  

Õpe toimub sessioonõppe vormis kaks korda kuus. 

Image

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi linn on kultuuripärandist lähtuvale uurimis- ja loometööle suurepärane keskkond.  

Pärandtehnoloogia magistrantide käsutuses on praktiliseks loome- ja uurimistööks sobilikud Vilma maja töökojad. Muusikamagistrandid saavad kasutada pärimusmuusika keskuse arhiivi ning harjutada-salvestada muusikamajas.  

Praktikaid on kõigil meie üliõpilastel võimalik sooritada nii iseseisvalt kui ka oma ala meistrite juures nii Eestis kui ka välismaal.  

Kultuuriakadeemia raamatukogus pakutakse mitmekesist valikut erialakirjandust ja ligipääsu e-andmebaasidele.  

Image

Magistriõpingute kaudu väärtustame professionaalsete käsitööliste, muusikute ja teiste loovisikute karjääri.  

Pärandtehnoloogia valdkonnas on meie vilistlastele sobivad spetsialiseerumisalad muu hulgas käsitööettevõtlus ja -koolitus, praktiline muuseumitöö ning pärandehitiste restaureerimine.  

Pärimusmuusika suuna vilistlased töötavad edasi selle alla õpetajate, aga ka muusikute ja kultuuritöötajatena.  

Soovi korral saad jätkata haridusteed doktoriõppes.  

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid pole õppekavale kandideerimiseks kehtestatud)

  • käelised või muusikalised oskused

Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka portfoolio ja magistritöö kavand. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.

Portfoolio sisaldab ka CV-d ja annab ülevaate kandidaadi senisest erialasest tegevusest. Portfoolio demonstreerib erialaseid töö- ja loomingunäiteid – pärandtehnoloogia vallas foto vm visuaalse materjali vormis; pärimusmuusika vallas helinäidetena kas CD-l vm formaadis. Portfoolio võib asuda ka veebis, sellisel juhul esitada selle aadress. Hindamisel arvestatakse erialase töö kogemust ja vilumust, motiveeritust ja eeldusi erialaseks tööks ning enesearenduseks.

Juhend portfoolio koostamiseks

Portfoolio kujutab endast loomingulist biograafiat. Portfoolio võib sisaldada näiteks järgmisi osi: 

  1. nägemust oma loomingulisest positsioonist või loomingu eesmärkidest (1 lk);
  2. loominguline tegevus: kavandid, fotod valminud objektidest, esitlusvoldikud, helinäited, lingid jne;
  3. näitustel, tööpajadel, kontsertidel jne esinemine: loetelu, illustreerivad materjalid, videoklipid, toodangu esitlused jne;
  4. autoritrükised: enda koostatud õppekirjandus, loominguga seotud trükised, publikatsioonid jne;
  5. erialaline töö: näited valminud töödest, tunnustused jms;
  6. muu erialaline tegevus/koolitustegevus vms: programmid, koolituskavad, õppevahendid jne.
  7. Portfooliosse on soovituslik integreerida ka CV

Magistritöö kavand annab ülevaate sisseastuja potentsiaalse uurimisteema taustast ja eesmärkidest. Kavandis peab kajastuma töö esialgne teema ja uurimiseesmärk, probleemi tausta lühikirjeldus, eesmärgi saavutamiseks planeeritavate uurimismeetodite ning -objekti iseloomustus. Kavandis tuleb anda ülevaade ka magistritöö praktilisest osast ning põhjendada selle seotust töö teoreetilise osaga. Hindamisel arvestatakse valitud teema aktuaalsust, vajalikkust ja läbitöötatuse astet (kas on alustatud materjali kogumist jms), samuti varasemat uurimustöö kogemust. Magistriprojektis on plaanitava praktilise töö osakaal suurem, kuid ka siin on vaja teemat, eesmärki, probleemi tausta ning meetodite kirjeldust. (Vt kavandi koostamise juhendit.)

Ettevalmistus

Magistritöö kavandamine ja selle idee viimistlemine. Kavand on soovitav kooskõlastada potentsiaalse juhendajaga, kuid kooskõlastus ei ole kohustuslik ega määrav hinnangu andmisel. 

Juhend magistritöö kavandi koostamiseks 

Kahel A4 lehel (ca 7000 tähemärki koos tühikutega) esitatav kavand peab sisaldama järgmisi osi:

  1. magistriüliõpilaseks pürgija nimi;
  2. töö teema;
  3. andmed juhendaja või juhendajate kohta (kui on);
  4. teema valiku põhjendus;
  5. töö objekti ja valdkonna lühiiseloomustus (mida uuritakse?);
  6. töö eesmärgipüstitus ehk osutus, milleks tööd tahetakse teha;
  7. võimalike uurimismeetodi(te) kirjeldus (valim, vahendid, protseduur vms);
  8. töö praktilise osa lühikirjeldus ning seos teoreetilise osaga;
  9. oodatavad tulemused ja/või praktilised rakendused;
  10. olulisemad allikad;
  11. töö teostamise kalenderplaan (peab olema teostatav 2 magistriõpinguaasta jooksul);
  12. magistriüliõpilaseks pürgija allkiri ja kuupäev (lõpus).

Magistriprojekti kavand võib olla veidi vabama vormiga ning keskenduda projekti sisule, selle teostamise ajakavale, vajalikele vahenditele, projekti kontekstualiseerimisele jne. Magistriprojektis sisaldub suurem praktiline iseseisev panus ja väiksem kirjalik.

Magistritöö või -projekti kavandi puhul hindab komisjon teema aktuaalsust, originaalsust, vajalikkust ja läbimõeldust. Kasuks tuleb juhendaja olemasolu ja projekti eeltöö. 

Erialakatse toimub vestluse vormis 04. juulil 2022 algusega kell 10.30  Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia VILMA majas (Turu 7, Viljandi).

Erialale sisseastujailt eeldatakse austust ja huvi käsitöise või muusikalise kultuuripärandi vastu ning väga häid käelisi/muusikalisi oskusi mingis kitsamas pärandtehnoloogia või pärimusmuusika valdkonnas. Kandidaadi hindamisel arvestatakse erialase töö kogemust ja vilumust, suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, erialaseid teadmisi, loomingulist mõtlemist ja probleemipüstitusoskust, ettevõtlikkust, motiveeritust ning eeldusi erialaseks tööks ja enesearenduseks.

Vestluse käigus sisseastuja erialatundmist ja motivatsiooni. Vestlusel toetutakse kandidaadi portfooliole ning magistritöö või -projekti kavandile. Vestluse kaudu hinnatakse kandidaadi suulise eneseväljenduse oskust, õpimotivatsiooni, uurimis- ja arendustöö potentsiaali.

*Pärimusmuusika suuna valijad peavad esitama vestlusel ka kuni 10 minuti pikkuse muusikalise kava.

Hindamine

Erialakatse, portfoolio ja magistritöö kavandi tulemused liidetakse kokku. Katseid hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest. Kokku on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Pingeritta pääsemiseks peab kandidaat saama kokku vähemalt 66 punkti.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame 

  • portfooliot 25% ulatuses
  • magistritöö kavandit 25% ulatuses
  • erialakatset 50% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine magistriõppesse

Kristi Jõeste
programmijuht
435 5249
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
Jaga
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
Jaga
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
Jaga
12.02.2022
Jaga
09.02.2022