Kultuuripärandi loovrakendused
1. veebruar
28. juuni
11. juuli
4. september
2024. aasta vastuvõtutingimused ja tähtajad lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Meil magistrikraadi saanud rikastavad professionaalset kultuurielu traditsioonilise käsitöö või muusika praktikapõhise uurimise ja sellel põhinevate loomeprojektidega. Õpe Viljandis on korraldatud paindlikult ning vastab töötava inimese vajadustele ja võimalustele. Õppekava läbimine loob suurepärased eeldused rahvuslikku identiteeti tugevdavate loomeprojektide, toote- ja teenusedisaini, koolituste jmt sünniks pärandtehnoloogia või pärimusmuusika vallas.
Õppekava annab sulle teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste lõimimisel põhineva vaate kultuuripärandile ja pärimusele ning loob paremad eeldused valdkonnaüleseks tegevuseks.
Õppe mahust moodustavad poole teoreetilised ja metodoloogilised ained, mis toetavad uurimistööd, ning praktilist ettevalmistust süvendavad spetsialiseerumisained. Teine pool jaguneb erialaste iseseisvate praktikate ja magistritöö või -projekti koostamise vahel.
Spetsialiseeruda saad kas pärandtehnoloogiale või pärimusmuusikale. Lisaks on valida veel kolme suuna vahel, näiteks võib pärandehituse taustaga praktik valida arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise (õpe toimub Eesti Kunstiakadeemias ja on üliõpilasele tasuline). Sul on valida ka arvukate valikainete vahel.
Peale selle saad luua hoopis oma individuaalse õpitee või kasutada välisõpirände võimalusi.
Õpe toimub sessioonõppe vormis kaks korda kuus.
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi linn on kultuuripärandist lähtuvale uurimis- ja loometööle suurepärane keskkond.
Pärandtehnoloogia magistrantide käsutuses on praktiliseks loome- ja uurimistööks sobilikud Vilma maja töökojad. Muusikamagistrandid saavad kasutada pärimusmuusika keskuse arhiivi ning harjutada-salvestada muusikamajas.
Praktikaid on kõigil meie üliõpilastel võimalik sooritada nii iseseisvalt kui ka oma ala meistrite juures nii Eestis kui ka välismaal.
Kultuuriakadeemia raamatukogus pakutakse mitmekesist valikut erialakirjandust ja ligipääsu e-andmebaasidele.
Magistriõpingute kaudu väärtustame professionaalsete käsitööliste, muusikute ja teiste loovisikute karjääri.
Pärandtehnoloogia valdkonnas on meie vilistlastele sobivad spetsialiseerumisalad muu hulgas käsitööettevõtlus ja -koolitus, praktiline muuseumitöö ning pärandehitiste restaureerimine.
Pärimusmuusika suuna vilistlased töötavad edasi selle alla õpetajate, aga ka muusikute ja kultuuritöötajatena.
Soovi korral saad jätkata haridusteed doktoriõppes.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud).
-
käelised või muusikalised oskused
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse (koos avaldusega tuleb SAISi lisada ka portfoolio ning magistritöö kavand).
Erialakatse toimub vestluse vormis 03. juuli 2023 algusega kell 10.30 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia VILMA majas (Turu 7 ruumis 124, Viljandi).
Erialakatse toimub vestluse vormis.
Erialale sisseastujailt eeldatakse austust ja huvi käsitöise või muusikalise kultuuripärandi vastu ning väga häid käelisi/muusikalisi oskusi mingis kitsamas pärandtehnoloogia või pärimusmuusika valdkonnas. Kandidaadi hindamisel arvestatakse erialase töö kogemust ja vilumust, suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, erialaseid teadmisi, loomingulist mõtlemist ja probleemipüstitusoskust, ettevõtlikkust, motiveeritust ning eeldusi erialaseks tööks ja enesearenduseks.
Vestluse käigus hinnatakse sisseastuja erialatundmist ja motivatsiooni. Vestlusel toetutakse kandidaadi portfooliole ning magistritöö või -projekti kavandile. Vestluse kaudu hinnatakse kandidaadi suulise eneseväljenduse oskust, õpimotivatsiooni, uurimis- ja arendustöö potentsiaali.
*Pärimusmuusika suuna valijad peavad esitama vestlusel ka kuni 10 minuti pikkuse muusikalise kava.
Hindamine
Erialakatset, portfooliot ja magistritöö kavandit hinnatakse ühtse tervikuna. Katseid hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest. Kokku on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Pingeritta pääsemiseks peab kandidaat saama kokku vähemalt 66 punkti.
Portfoolio
Portfoolio tuleb lisada koos avaldusega SAISi.
Portfoolio sisaldab ka CV-d ja annab ülevaate kandidaadi senisest erialasest tegevusest. Portfoolio demonstreerib erialaseid töö- ja loomingunäiteid – pärandtehnoloogia vallas foto vm visuaalse materjali vormis; pärimusmuusika vallas helinäidetena kas CD-l vm formaadis. Portfoolio võib asuda ka veebis, sellisel juhul esitada selle aadress. Hindamisel arvestatakse erialase töö kogemust ja vilumust, motiveeritust ja eeldusi erialaseks tööks ning enesearenduseks.
Juhend portfoolio koostamiseks
Portfoolio kujutab endast loomingulist biograafiat. Portfoolio võib sisaldada näiteks järgmisi osi:
- nägemust oma loomingulisest positsioonist või loomingu eesmärkidest (1 lk);
- loominguline tegevus: kavandid, fotod valminud objektidest, esitlusvoldikud, helinäited, lingid jne;
- näitustel, tööpaikadel, kontsertidel jne esinemine: loetelu, illustreerivad materjalid, videoklipid, toodangu esitlused jne;
- autoritrükised: enda koostatud õppekirjandus, loominguga seotud trükised, publikatsioonid jne;
- erialaline töö: näited valminud töödest, tunnustused jms;
- muu erialaline tegevus/koolitustegevus vms: programmid, koolituskavad, õppevahendid jne.
- Portfooliosse on soovituslik integreerida ka CV
Magistritöö kavand
Magistritöö kavand tuleb lisada koos avaldusega SAISi.
Magistritöö kavand annab ülevaate sisseastuja potentsiaalse uurimisteema taustast ja eesmärkidest. Kavandis peab kajastuma töö esialgne teema ja uurimiseesmärk, probleemi tausta lühikirjeldus, eesmärgi saavutamiseks planeeritavate uurimismeetodite ning -objekti iseloomustus. Kavandis tuleb anda ülevaade ka magistritöö praktilisest osast ning põhjendada selle seotust töö teoreetilise osaga. Hindamisel arvestatakse valitud teema aktuaalsust, vajalikkust ja läbitöötatuse astet (kas on alustatud materjali kogumist jms), samuti varasemat uurimustöö kogemust. Magistriprojektis on plaanitava praktilise töö osakaal suurem, kuid ka siin on vaja teemat, eesmärki, probleemi tausta ning meetodite kirjeldust. (Vt kavandi koostamise juhendit.)
Ettevalmistus
Magistritöö kavandamine ja selle idee viimistlemine. Kavand on soovitav kooskõlastada potentsiaalse juhendajaga, kuid kooskõlastus ei ole kohustuslik ega määrav hinnangu andmisel.
Juhend magistritöö kavandi koostamiseks
Kahel A4 lehel (ca 7000 tähemärki koos tühikutega) esitatav kavand peab sisaldama järgmisi osi:
- magistriüliõpilaseks pürgija nimi;
- töö teema;
- andmed juhendaja või juhendajate kohta (kui on);
- teema valiku põhjendus; − töö objekti ja valdkonna lühiiseloomustus (mida uuritakse?);
- töö eesmärgipüstitus ehk osutus, milleks tööd tahetakse teha;
- võimalike uurimismeetodi(te) kirjeldus (valim, vahendid, protseduur vms);
- töö praktilise osa lühikirjeldus ning seos teoreetilise osaga;
- oodatavad tulemused ja/või praktilised rakendused;
- olulisemad allikad;
- töö teostamise kalenderplaan (peab olema teostatav kahe magistriõpinguaasta jooksul);
- magistriüliõpilaseks pürgija allkiri ja kuupäev (lõpus).
Magistriprojekti kavand võib olla veidi vabama vormiga ning keskenduda projekti sisule, selle teostamise ajakavale, vajalikele vahenditele, projekti kontekstualiseerimisele jne. Magistriprojektis sisaldub suurem praktiline iseseisev panus ja väiksem kirjalik.
Hindamine
Magistritöö või -projekti kavandi puhul hindab komisjon teema aktuaalsust, originaalsust, vajalikkust ja läbimõeldust. Kasuks tuleb juhendaja olemasolu ja projekti eeltöö.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 100% ulatuses
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
