Semiootika ja kultuuriteooria
1. veebruar
26. juuni
12. juuli
2. september
Semiootika ja kultuuriteooria magistriõppes omandad sa oskuse näha kultuuri, ühiskonda ja elusloodust tähendusvõrgustikena. Semiootik oskab märgata ja sõnastada asjade mõtet, seda sobival kujul edasi anda ning luua teooria ja rakenduste, suure pildi ja tähenduslike detailide vahel seoseid. Eestikeelne magistriõpe ühes maailma parimas semiootikakeskuses kulgeb kõrvuti välisüliõpilastega ja sessioonõppes. Alates 2022/2023. õppeaastast on magistriõppes uus õppekava, mis toetab üliõpilase arengut tähendusloome eksperdiks saamise teekonnal. Lõpetaja saab kaasa oskuse:
- märgata ja sõnastada asjade mõtet;
- mõista tähendusloomet;
- näha, tõlgendada ja ühendada suurt pilti, detaile, teooriat ja nende rakendamist;
- mõelda kastist välja, teha koostööd ja tunda õppimisest rõõmu.
Magistriõppesse on oodatud nii semiootika bakalaureusekraadiga tudengid kui ka teiste erialade lõpetanud. Õpe toimub väikestes rühmades ning on paindlik ja dialoogiline.
Tule kujunda oma õpitee ise!
„Ülikooli astudes ei soovinud ma õppida midagi väga kitsast ja selgepiirilist – hoopis risti vastupidi. Semiootika on mulle andnud väga laiahaardelise humanitaarhariduse, mis riivab otsapidi ka bioloogiat ja sotsiaalteadusi. Tõeline silmaringiteadus!“
Õpingud algavad tuumteadmiste sidumise ja täiendamisega. Jõutakse välja nende oskuste omandamiseni, mis on vajalikud selleks, et tegutseda semiootikuna kultuuris ja ühiskonnas. Nende kahe vahel saab kultuuri-, sotsio- ja biosemiootika metodoloogilistes ainetes teada ja omal käel proovida, kuidas muuta teooria kasulikuks ja tundlikuks analüüsivahendiks.
Praktilistes ja elulistest probleemidest lähtuvates (rühma)projektides saad katsetada oma erialaseid teadmisi ning arendada nende rakendamise oskusi. Õppetöös on rõhk sellel, kuidas tuua tähendusloome mitmekihilisus kokku kontekstitundliku analüüsi ja probleemilahendusega.
Meil on sessioonõpe, mis tähendab kohtumisi Tartus silmast silma üle nädala ja väikestes rühmades. Lisandub iseseisev õpe ja mõnel ainekursusel ka veebiõpe.
Õpingud lõpevad uurimusliku magistritöö või praktilisi lahendusi loova magistriprojektiga oma valitud teemal. Selleni jõudmist, oma huve ja arengut silmas pidades kujundab iga üliõpilane ise oma õpitee. Juba õpingute algusest on seejuures toeks magistriseminar ja juhendajad.
Õppima on oodatud kõik huvilised olenemata varem omandatud erialast ja töökogemusest. Varem semiootikat õppinud saavad süvendada ja laiendada oma erialast asjatundlikkust ning arendada semiootika teadmiste ja oskuste rakendamist end huvitavas uurimisvaldkonnas. Bakalaureuseõpe annab alusteadmised, magistrantuuris saad aga spetsialiseeruda ja süveneda ning algatada oma huvide järgi analüütilisi ja rakenduslikke projekte.
Kui oled semiootikaga vähem tuttav, saad juurde tähendusloomele keskenduva vaate oma senisest tegevusvaldkonnast ning täiendada oma semiootika alusteadmisi valikaineid õppides.
Eri tausta ja kogemusega õppijate kohtumine viib uudsete küsimuste ja seosteni ning loob rikastava kogukonna, kus põimub teoreetiline sügavus ja rakendusvaldkondade kogemus.
Fotol olevad plakatid on HGDF 2022 näituselt. Vasaku plakati autor: Erik Teemägi, parempoolse: Keith Kitz.
Laiema pildi humanitaarteadustest annavad humanitaarteaduste magistrikool (HUMA) ja igasügisene tudengikonverents. Lisaks saab õpinguid mitmekesistada õpirändes ja praktikandina Eestis või mujal.
Õpirändes saab rahvusvahelise kogemuse ning mitmekesisema ettekujutuse semiootikast ja õpingutest.
Praktika annab ülevaate töövõimalusest semiootikuna, aitab viia semiootilist teadmust rakenduslikult ellu või tuua semiootiliselt nihutatud pilku oma senisesse tegevusvalda. Praktika toimub koostöös semiootika rakenduskeskusega (SeRaKe), mis aitab luua praktikaks kontakte ning võimalusi. Lisaks klassikalisele erialapraktikale, mille käigus läheb üliõpilane mõnda asutusse tööle, toimub ka semiootilise analüüsi praktika, mille eesmärk on uurida ja lahendada semiootika tööriistakasti kasutades praktilisi sotsio-kultuurilisi probleeme. Analüüsipraktika toimub koos juhendajaga väikestes rühmades ja lähteülesannete väljatöötamisel tehakse koostööd ülikooliväliste asutustega.
Tartu on olulisimaid semiootikakeskusi maailmas, kus tehakse teadus- ja õppetööd kõigil kolmel õppeastmel. Semiootiku elu rikastavad Tartus semiootika ingliskeelse õppekava alusel õppivad välisüliõpilased, kellega lävitakse õpingute käigus ja ka väljaspool ülikooli.
Sarnased huvid toovad õppurid kokku suveseminaridele ja sügiskoolidesse, Semiosalongi õhtutele ja Eesti Semiootika Seltsi kogunemistele, konverentsidele, kultuuriüritustele ning paljudele muudele ettevõtmistele.
SeRaKe aitab praktika korraldusega ja pakub võimalust panna end proovile rakendussemiootikuna.
Erialast lugemist leiad eestikeelsest ajakirjast Acta Semiotica Estica ja ingliskeelsest ajakirjast Sign Systems Studies, samuti eelretsenseeritavast üliõpilaste veebiajakirjast ja blogist Hortus Semioticus, mille kaudu saab avaldada oma uurimistöid ja mõtteid. Nende väljaannete toimetajad pakuvad siinsamas Tartus tuge ka akadeemiliste kirjatööde kirjutamisel.
Osakonna õppejõud ja teadurid osalevad mitmesugustes kohalikes ja rahvusvahelistes projektides, milles saab kaasa lüüa ka oma uurimusega. Näiteks uuritakse Andreas Ventseli juhitud magistrante kaasavas projektis strateegilist kommunikatsiooni Ukraina sõja kontekstis.
Samuti on magistrandid osalenud Maarja Ojamaa, Peeter Toropi ja Aleksandra Milyakina juhitud platvormi „Haridus Ekraanil“ ja materjalide väljatöötamisel. Tudengid on oodatud kaasa lööma ka looduspõhiseid lahendusi ja paljuliigilist linna edendavasse Timo Marani juhitud projekti „Coevolvers“ning teiste projektide uurimisrühmadesse.
Oskus luua seoseid, märgata asjade mõtet ja küsida iseenesest mõistetavana näivate asjade kohta annavad semiootikule vajaliku paindlikkuse ja orienteerumisvõime muutuva tööturu katsumuste jaoks. Tõlgenduse, tähendusloome ja kommunikatsiooni analüüsimise oskus ning praktiline kogemus muudavad semiootiku väärtuslikuks loome- ja kultuurivallas ning ühiskonna mõtestamisel, aga ka keskkonnaprobleemidele lahenduste otsimisel ning maailmade vahendaja ja loojana tehnoloogiavaldkonnas.
Magistrikraadiga semiootikud on Eesti elu ja kultuuriruumi aktiivsed kujundajad, näiteks kultuuriasutuste juhid, kommunikatsioonijuhid riigiasutustes ja ettevõtetes, ettevõtjad, toimetajad, kunstnikud, disainerid, kirjanikud ja kultuurikriitikud. Semiootika ja kultuuriteooria magistri analüütilised ja sidustavad võimed, tähendusloome mõistmine ja mürast eraldamine eri uurimisvaldkondade kokkupuutes loovad uue väärtuse nii senisel alal tegutsemiseks kui ka uuteks väljakutseteks.
„Semiootika annab mulle karjäärivalikus palju vabadust ja võimalusi. Ühest küljest on semiootika ulatus niivõrd lai, et võimaldab siduda end mitmesuguste eluvaldkondadega, hõlmates loodusgiidi tööd, õpetamist, arendustegevust ja kommunikatsiooni ning tuues kokku eri uurimisvaldkondi, ja ka distsipliinidevaheliste valdkondadega, mis mängivad ühiskonnas üha olulisemat rolli.
Teisalt on semiootikaõppes võimalik õppida süvitsi midagi väga spetsiifilist, milleks ei ole olemas (ja ei saagi olla) eraldi õppekava. See teeb oma kujundatud niši ainulaadseks ja väärtuslikuks.“
Kandideerimiseks peab sul olema
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- motivatsioonikiri (50%),
- erialakatse (50%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumieksamid
Motivatsioonikiri
tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 26. juunil 2024
Semiootika ja kultuuriteooria magistriõppe õppekavale kandideerijal tuleb kirjutada lühike motivatsioonikiri (1500–4600 tähemärki koos tühikutega), põhjendamaks oma soovi asuda õppima semiootika ja kultuuriteooria magistriõppesse. Motivatsioonikiri esitatakse koos avaldusega SAIS-is.
Motivatsioonikirjas tuleb kirjeldada
- lühidalt oma oskusi, kvalifikatsiooni, sh varasemaid õpinguid ja töökogemust;
- kuidas aitab semiootika ja kultuuriteooria magistriprogramm kaasa üliõpilaskandidaadi arengule ja professionaalsele karjäärile;
- lühidalt oma plaanitava magistritöö esialgseid ideid.
Hindamiskriteeriumid
- motiveeritus õppimiseks;
- analüütilisus ja argumenteerimisoskus;
- eesti keeles kirjalikult väljendumise oskus.
Motivatsioonikirja hinnatakse 100 punkti süsteemis. Motivatsioonikiri on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Erialakatse
3. juulil 2024 kell 10.00 Tartus aadressil Jakobi 2 ruumis 306 või veebis
Erialakatse toimub vestluse vormis eelnevalt kirjutatud motivatsioonikirja põhjal, mille käigus peab sisseastuja olema valmis vastama üldsemiootilistele ja motivatsioonikirjas käsitletud teemasid puudutavatele küsimustele.
Hindamine
Erialakatset hinnatakse 100 punkti süsteemis. Erialakatse on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Semiootikast ja õppimisest Tartu Ülikooli blogis ja vilistlasveebis
Semiootikute loodud kultuurilise digihariduse platvorm „Haridus ekraanil“
Vaata Timo Marani 9. mai 2023 loengut Omakultuuriakadeemias: „Kuidas tuua tähendus tagasi maailma, mida me jagame teiste liikidega? Kliimakriisist ja tasaarengust semiootiliselt”
Võidumeem 2023. aasta insitutuudi meemivõistluselt. Autor: Anti Randviir, semiootika lektor, semiootika ja kultuuriteooria doktoriõppe programmijuht.
