Semiootika ja kultuuriteooria
1. veebruar
29. juuni
12. juuli
29. august
Semiootika ja kultuuriteooria magistriõppes omandad sa oskuse näha kultuuri, ühiskonda ja elusloodust tähendusvõrgustikena. Semiootik oskab märgata ja sõnastada asjade mõtet, seda sobival kujul edasi anda ning luua teooria ja rakenduste, suure pildi ja tähenduslike detailide vahel seoseid. Eestikeelne õpe ühes maailma parimas semiootikakeskuses kulgeb kõrvuti välisüliõpilastega ja sessioonõppena.
„Ülikooli astudes ei soovinud ma õppida midagi väga kitsast ja selgepiirilist – hoopis risti vastupidi. Semiootika on mulle andnud väga laiahaardelise humanitaarhariduse, mis riivab otsapidi ka bioloogiat ja sotsiaalteadusi. Tõeline silmaringi-teadus!“
Õpingud algavad tuumteadmistega tutvumisega ning jõuavad välja nende oskuste omandamiseni, mis on vajalikud selleks, et tegutseda semiootikuna kultuuris ja ühiskonnas. Nende kahe vahel selgitatakse kultuuri-, sotsio- ja biosemiootika metodoloogilistes ainetes, kuidas muuta teooria kasulikuks ja tundlikuks analüüsivahendiks.
Praktilistes ja tegeliku elu probleemidest lähtuvates (rühma)projektides saad katsetada oma erialaseid teadmisi ning arendada nende rakendamise oskusi. Õppetöös on rõhk sellel, kuidas tuua tähendusloome mitmekihilisus kokku kontekstitundliku analüüsi ja probleemilahendusega.
Meil on sessioonõpe, mis tähendab kohtumisi Tartus üle nädala ja väikestes rühmades.
Õpingud lõpevad magistritöö või -projektiga oma valitud teemal. Selleni jõudmist, oma huve ja arengut silmas pidades kujundab iga üliõpilane ise oma õpitee.
Õppima on oodatud kõik huvilised olenemata varem omandatud erialast ja töökogemusest. Vajaduse korral saad semiootika eelteadmiste arendamiseks valida sissejuhatavaid kursusi.
Tartu on olulisimaid semiootikakeskusi maailmas, kus tehakse teadus- ja õppetööd kõigil kolmel õppeastmel. Semiootiku elu rikastavad Tartus semiootika ingliskeelse õppekava alusel õppivad välisüliõpilased, kellega lävitakse õpingute käigus ja ka väljaspool ülikooli.
Sarnased huvid toovad õppurid kokku suveseminaridele ja sügiskoolidesse, Semiosalongi õhtutele ja Eesti Semiootika Seltsi kogunemistele, konverentsidele, kultuuriüritustele ning paljudele muudele ettevõtmistele.
Erialast lugemist leiad eestikeelsest ajakirjast Acta Semiotica Estica ja ingliskeelsest ajakirjast Sign Systems Studies, samuti üliõpilaste veebiajakirjast Hortus Semioticus. Nende toimetajad siinsamas Tartus pakuvad tuge ka akadeemilistele kirjatöödele.
Oskus luua seoseid, märgata asjade mõtet ning küsida iseenesest mõistetavana näivate asjade kohta annavad semiootikule vajaliku paindlikkuse ja orienteerumisvõime muutuva tööturu katsumuste jaoks. Tõlgenduse, tähendusloome ja kommunikatsiooni analüüsimise oskus ning praktiline kogemus teevad semiootiku väärtuslikuks loome- ja kultuurivallas ning ühiskonna mõtestamisel, aga ka keskkonnaprobleemidele lahenduste otsimisel ning maailmade vahendaja ja loojana tehnoloogiavaldkonnas.
Magistrikraadiga semiootikud on Eesti elu ja kultuuriruumi aktiivsed kujundajad, näiteks kultuuriasutuste juhid, kommunikatsioonijuhid riigiasutustes ja ettevõtetes, ettevõtjad, toimetajad, kunstnikud, disainerid, kirjanikud ja kultuurikriitikud.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase. Eeldusaineid pole õppekaval kehtestatud.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
Semiootika ja kultuuriteooria magistriõppe õppekavale kandideerijal tuleb kirjutada lühike motivatsioonikiri (1500–4600 tähemärki koos tühikutega), põhjendamaks oma soovi asuda õppima semiootika ja kultuuriteooria magistriõppesse. Motivatsioonikiri esitatakse koos avaldusega SAIS-is.
Motivatsioonikirjas tuleb kirjeldada
- lühidalt oma oskusi, kvalifikatsiooni, sh varasemaid õpinguid ja töökogemust;
- kuidas aitab semiootika ja kultuuriteooria magistriprogramm kaasa üliõpilaskandidaadi arengule ja professionaalsele karjäärile;
- lühidalt oma plaanitava magistritöö esialgseid ideid.
Hindamiskriteeriumid
- motiveeritus õppimiseks
- analüütilisus ja argumenteerimisoskus
- eesti keeles kirjalikult väljendumise oskus
Kandideerimiseks peab motivatsioonikirja eest saama vähemalt 51 punkti.
Erialakatse toimub 11. aprillil 2022 veebis ja 7. juulil 2022 aadressil Jakobi 2-306, Tartu, või veebis kell 10–16. Täpne intervjuu toimumise aeg ja ruum selguvad avalduse esitamisel.
Erialakatse toimub vestluse vormis eelnevalt kirjutatud motivatsioonikirja põhjal, mille käigus peab sisseastuja olema valmis vastama üldsemiootilistele ja motivatsioonikirjas käsitletud teemasid puudutavatele küsimustele.
Hindamine
Pingeritta pääsemiseks peab erialakatse eest saama vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- erialakatset 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal ning kandideerimiseks väikseim vajalik punktide arv on mõlema osa puhul 51. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su kogusumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidetakse paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Semiootikast ja õppimisest Tartu Ülikooli blogis ja vilistlasveebis
Semiootikute loodud kultuurilise digihariduse platvorm „Haridus ekraanil“
