Psühholoogia
Magistriõpe
1. veebruar
Algab avalduste vastuvõtt
30. juuni
Lõpeb avalduste vastuvõtt
17. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
31. august
Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat
120 EAP-d
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
päevaõppes 33, sessioonõppes 21
Õppetasu
tasuta
Psühholoogia magistrikraad on oluline samm praktiseerivaks psühholoogiks või teadlaseks saamise teekonnal. Magistritasemel spetsialiseerub üliõpilane süvendatumalt, võttes aluseks oma erialased huvid. Tartu Ülikooli psühholoogiaharidus on tunnustatud nii Eesti koolides ja raviasutustes kui ka akadeemilistes ringkondades üle maailma. Meie magistrantide hulgas on palju samal ajal töötavaid inimesi.
„Magistriõppes sain tegeleda süvitsi nende teemadega, mis pakuvad mulle tõeliselt huvi. Ained ja seminarid nõudsid võimet mõelda oma peaga ning mitmel juhul kujunes arutelude tulemuseks tõdemus, et uurida on psühholoogias veel väga palju.“
Madis Vasser, vilistlane, Psühhobussi asutaja
Magistriõppes saad mitmekülgsed teadmised tänapäeva psühholoogiateaduse teooriatest ja uurimismeetoditest, valdkonna eriharudest ja praktilistest kasutusvaldkondadest. Õppekava koosneb kohustuslikest alusainetest, erialaõppe moodulist ning valik- ja vabaainetest. Õpingud lõpevad magistritöö kaitsmisega.
Spetsialiseerumiseks tuleb valida erialaõppe moodul. Kuna paljud erialaained toimuvad üle aasta, sõltub spetsialiseerumine suuresti sisseastumisaastast. Paaritul aastal õpinguid alustanul on võimalik valida kliinilise psühholoogia ja teadusliku psühholoogia mooduli vahel. Paarisaastal sisseastunu valikus on nõustamise, koolipsühholoogia, spordi- ja soorituspsühholoogia või teadusliku psühholoogia moodul.
2026. aastal saab psühholoogia magistriõppesse lisaks päevaõppele astuda sisse ka tasuta sessioonõppe kohtadele, kus on võimalik spetsialiseeruda vaid koolipsühholoogia suunale. Selles grupis on õppetöö jagatud kolmele aastale ja toimub üle nädala neljapäevast laupäevani kontaktõppena Tartus.
Psühholoogia instituudis järgitakse suurel määral nüüdisaegse õppe põhimõtteid: ainetes toimub jooksev hindamine ning suur roll on grupitöödel ja -aruteludel. See eeldab kohtumiste vahel aktiivset individuaalset tööd. Samad põhimõtted kehtivad nii sessioon- kui ka päevaõppes.
Image
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Psühholoogia instituut asub ajaloolises hoones Toomemäe nõlval. Siin on üliõpilaste kasutuses peale õpperuumide ka õdus puhketuba, kus korraldatakse kohtumisi innustavate inimestega, kes tegutsevad psühholoogia valdkonnas.
Instituudi traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad muu hulgas esmakursuslaste tutvumisõhtud, nn rebaste psühhimine ja jõulupidu.
Meil valitseb vaba akadeemiline õhkkond. Eri kursuste üliõpilased käivad omavahel tihedalt läbi ning ka erinevate põlvkondade psühholoogid ja üliõpilased saavad erialaselt mõtteid vahetada ja anda panuse eriala arengusse.
Image
Psühholoogia on paljude inimkäitumise mõistmise ja mõjutamisega seotud valdkondade alus, aga peale selle omandad siin muidki kasulikke oskusi, sealhulgas andmetega töötamiseks. Tänu sellele võivad psühholoogia eriala vilistlased töötada väga erinevatel ametikohtadel näiteks koolides ja raviasutustes ning reklaami-, koolitus- ja uuringufirmades või ka karjäärinõustajana.
Bakalaureuse- ja magistrikraad psühholoogias koos juhendatud praktika-aastaga loob ühtlasi eelduse nõustaja, kliinilise psühholoogi, koolipsühholoogi või spordipsühholoogi kutselitsentsi taotlemiseks.
Teadustöö huvilistel on võimalik kandideerida doktorantuuri.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase,
- varasemate õpingute käigus läbitud vähemalt 54 EAP mahus psühholoogia õppeaineid: ained vastavad Tartu Ülikooli psühholoogia bakalaureuseõppekava järgmistele õppeainetele: arengupsühholoogia (6 EAP), bioloogiline psühholoogia (3 EAP), eksperimentaalpsühholoogia (6 EAP), isiksus ja individuaalsed erinevused (6 EAP), kliiniline psühholoogia (6 EAP), kognitiivne psühholoogia (6 EAP), neuropsühholoogia (3 EAP), psüühika põhifunktsioonid (6 EAP), sotsiaalpsühholoogia (6 EAP), uurimismeetodid psühholoogias (6 EAP) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Eeldusainete nõuetele vastavad bakalaureuseõppekavad on- Tartu Ülikool: „Psühholoogia“;
- Tallinna Ülikool: „Psühholoogia“.
Lisainfo muu kõrgkooli või eriala lõpetanutele.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
koosneb kahest osast:
- kirjalik osa 7. juulil 2026 kell 10.00 Tartus aadressil Näituse 2 ruumis 121
- suuline osa 7.-8. juulil 2026 Tartus aadressil Näituse 2
Erialakatse koosneb kahest osast: kirjalik (40 punkti) ja suuline (60 punkti).
Erialakatse kirjalik osa
Erialakatse kirjalik osa on psühholoogia bakalaureuseastme õppekaval põhinev valikvastustega test ja selle peavad sooritama ainult need kandidaadid, kes ei ole teinud bakalaureuseõppe lõpueksamit psühholoogia erialal Tartu Ülikoolis või Tallinna Ülikoolis. Eksam kestab 3 tundi (180 minutit) ja annab maksimaalselt 40 punkti.
Tartu Ülikooli või Tallinna Ülikooli psühholoogia bakalaureuseõppe lõpueksami teinutel läheb kirjaliku osa tulemusena arvesse lõpueksami tulemus ning nad peavad sooritama ainult erialakatse suulise osa.
Tutvu psühholoogia bakalaureuseeksami teemade ja kordamisküsimustega.
Erialakatse suuline osa
Erialakatse suuline osa toimub intervjuu vormis ja põhineb koos sisseastumisavaldusega esitatud magistritöö visioonil ning kandidaadiküsimustikul. Suuline osa annab erialakatse tulemusest maksimaalselt 60 punkti.
Intervjuu puhul on sisendiks magistritöö visioon, kandidaadiküsimustik ja varasem uurimistöö. Nende põhjal hinnatakse:
- motiveeritust õppimiseks ja tööks valitud valdkonnas (15 punkti);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust, mõtlemise originaalsust ja loovust (25 punkti);
- varem omandatud psühholoogiaalaseid teadmisi ja üldist erudeeritust (10 punkti);
- väljendusoskust (10 punkti).
Magistritöö visioon
Magistritöö visioon on kuni 2 lk pikk (tiitellehte pole vaja, viited võivad lisanduda) ja selles kirjeldatakse:
- magistritöö teemat, andes lühikese kokkuvõtte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
- töö eesmärke – millist ülesannet või konkreetset probleemi tööga lahendatakse;
- (sobivaid) uurimismetoodikaid või -võtteid, mida rakendatakse probleemi lahendamiseks ja milliseid vahendeid töö tegemine nõuab;
- ootusi tulemuste suhtes – nende olulisust, rakendatavust ja uudsust;
- teema seotust eelneva õppetööga või erialase tegevusega.
Visioonis tuleb ära märkida töö võimalik juhendaja ja kas juhendaja on nõusoleku andnud. Võimalike magistritöö teemadega saab tutvuda SIIN.
Kandidaadiküsimustik
Kandidaadiküsimustik on kuni 2 lk pikkune ning seal tuleb lühidalt kirjeldada:
- oma haridusteed (sh enesetäiendamist) ja töökogemusi;
- eesmärke ja põhjuseid, mis ajendavad kandidaati õppima asuma;
- kuidas psühholoogia magistriõpingud neid eesmärke aitavad saavutada;
- kuidas kavatseb kandidaat kahe aasta jooksul võetud kohustustega toime tulla.
Kandidaadiküsimustiku link on leitav SAISis avaldust esitades erialakatse kirjelduse juures.
Korduma kippuvad küsimused psühholoogia õppekavale sisseastumise kohta!
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase,
- varasemate õpingute käigus läbitud vähemalt 54 EAP mahus psühholoogia õppeaineid: ained vastavad Tartu Ülikooli psühholoogia bakalaureuseõppekava järgmistele õppeainetele: arengupsühholoogia (6 EAP), bioloogiline psühholoogia (3 EAP), eksperimentaalpsühholoogia (6 EAP), isiksus ja individuaalsed erinevused (6 EAP), kliiniline psühholoogia (6 EAP), kognitiivne psühholoogia (6 EAP), neuropsühholoogia (3 EAP), psüühika põhifunktsioonid (6 EAP), sotsiaalpsühholoogia (6 EAP), uurimismeetodid psühholoogias (6 EAP) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Eeldusainete nõuetele vastavad bakalaureuseõppekavad on- Tartu Ülikool: „Psühholoogia“;
- Tallinna Ülikool: „Psühholoogia“.
Lisainfo muu kõrgkooli või eriala lõpetanutele.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
koosneb kahest osast:
- kirjalik osa 7. juulil 2026 kell 10.00 Tartus aadressil Näituse 2 ruumis 121
- suuline osa 7.-8. juulil 2026 Tartus aadressil Näituse 2
Erialakatse koosneb kahest osast: kirjalik (40 punkti) ja suuline (60 punkti).
Erialakatse kirjalik osa
Erialakatse kirjalik osa on psühholoogia bakalaureuseastme õppekaval põhinev valikvastustega test ja selle peavad sooritama ainult need kandidaadid, kes ei ole teinud bakalaureuseõppe lõpueksamit psühholoogia erialal Tartu Ülikoolis või Tallinna Ülikoolis. Eksam kestab 3 tundi (180 minutit) ja annab maksimaalselt 40 punkti.
Tartu Ülikooli või Tallinna Ülikooli psühholoogia bakalaureuseõppe lõpueksami teinutel läheb kirjaliku osa tulemusena arvesse lõpueksami tulemus ning nad peavad sooritama ainult erialakatse suulise osa.
Tutvu psühholoogia bakalaureuseeksami teemade ja kordamisküsimustega.
Erialakatse suuline osa
Erialakatse suuline osa toimub intervjuu vormis ja põhineb koos sisseastumisavaldusega esitatud magistritöö visioonil ning kandidaadiküsimustikul. Suuline osa annab erialakatse tulemusest maksimaalselt 60 punkti.
Intervjuu puhul on sisendiks magistritöö visioon, kandidaadiküsimustik ja varasem uurimistöö. Nende põhjal hinnatakse:
- motiveeritust õppimiseks ja tööks valitud valdkonnas (15 punkti);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust, mõtlemise originaalsust ja loovust (25 punkti);
- varem omandatud psühholoogiaalaseid teadmisi ja üldist erudeeritust (10 punkti);
- väljendusoskust (10 punkti).
Magistritöö visioon
Magistritöö visioon on kuni 2 lk pikk (tiitellehte pole vaja, viited võivad lisanduda) ja selles kirjeldatakse:
- magistritöö teemat, andes lühikese kokkuvõtte probleemi olemusest ja kõige olulisematest sellealastest uuringutest;
- töö eesmärke – millist ülesannet või konkreetset probleemi tööga lahendatakse;
- (sobivaid) uurimismetoodikaid või -võtteid, mida rakendatakse probleemi lahendamiseks ja milliseid vahendeid töö tegemine nõuab;
- ootusi tulemuste suhtes – nende olulisust, rakendatavust ja uudsust;
- teema seotust eelneva õppetööga või erialase tegevusega.
Visioonis tuleb ära märkida töö võimalik juhendaja ja kas juhendaja on nõusoleku andnud. Võimalike magistritöö teemadega saab tutvuda SIIN.
Kandidaadiküsimustik
Kandidaadiküsimustik on kuni 2 lk pikkune ning seal tuleb lühidalt kirjeldada:
- oma haridusteed (sh enesetäiendamist) ja töökogemusi;
- eesmärke ja põhjuseid, mis ajendavad kandidaati õppima asuma;
- kuidas psühholoogia magistriõpingud neid eesmärke aitavad saavutada;
- kuidas kavatseb kandidaat kahe aasta jooksul võetud kohustustega toime tulla.
Kandidaadiküsimustiku link on leitav SAISis avaldust esitades erialakatse kirjelduse juures.
Korduma kippuvad küsimused psühholoogia õppekavale sisseastumise kohta!
Psühholoogia sisseastumise kohta Korduma Kippuvad Küsimused
Psühholoogia instituudi kodulehekülg
Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Üliõpilaste nõustamisportaal Lahendus.net
Üliõpilaste algatatud teaduse populariseerimise ettevõte Psühhobuss
