„Pärast lõpetamist olid mu varasemad emotsioonid ja jäigad seisukohad nagu haihtunud. Nüüd saan aru, mõttes andestan ja vahel proovin juhtida kaaslastki. Kui palju lihtsam ja tulemuslikum on elu, kui mõistad senisest paremini, mis ümberringi toimub.“
Bakalaureusekraadi saamiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on õppida kolmeaastases tasuta päevaõppes. Teiseks pakume tasulist sessioonõpet (tasu makstakse ainepunktipõhiselt või semestritasuna), mis on jagatud neljale osakoormusega aastale. Sessioonõppes on Tartus kohalkäimine vajalik igal teisel nädalal neljapäevast laupäevani, ülejäänud ajal tuleb tegeleda iseseisva tööga. NB! Vastuvõtt sessioonõppesse toimub edaspidi ainult paaritutel aastatel.
Psühholoogia eriala annab mitmekülgsed teadmised inimese psüühikast ja käitumisest. Õppekava hõlmab nii mitme valdkonna (sotsiaal- ja loodusteadused, meditsiin) alusaineid kui ka kitsamaid valdkondi (sotsiaal-, arengu-, isiksuse-, tunnetus-, kliiniline psühholoogia jne).
Õppe alguses on suurem osakaal teoreetilisel õppel ja üldteadmistel, hiljem lisandub ainetesse rohkem praktilisi ülesandeid ning saab teha uurimistööd.
Psühholoogia õppimise eeldus on inglise keele oskus, samuti tuleb õpingutes kokku puutuda reaalteadustega, näiteks õppida analüüsima andmeid ja mõistma inimkeha kompleksset bioloogilist toimimist.
Õpingud lõpevad bakalaureuseeksamiga.
Sessioonõppes õppides on õppetasu võimalik tasuda kas ainepunkti hinna alusel vastavalt registreeritud ainete mahule semestris või semestritasuna. Ainepunkti alusel makstes on õppetasu 75 eurot ainepunkti eest ning semestritasu on 1500 eurot.
Õppetasu maksmise aluseks on õppekulude hüvitamise leping, mis sõlmitakse kahe nädala jooksul pärast immatrikuleerimist.
Psühholoogia instituut asub ajaloolises hoones Toomemäe nõlval. Siin on üliõpilaste kasutuses peale õpperuumide ka õdus puhketuba, kus korraldatakse kohtumisi innustavate inimestega, kes tegutsevad psühholoogia valdkonnas.
Instituudi traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad muu hulgas esmakursuslaste tutvumisõhtud, rebaste nn psühhimine ja jõulupidu.
Meil valitseb vaba akadeemiline õhkkond. Eri aastate üliõpilased käivad omavahel tihedalt läbi ning ka erinevate põlvkondade psühholoogid ja üliõpilased saavad erialaselt mõtteid vahetada ja anda panuse eriala arengusse.
Psühholoogia on paljude inimkäitumise mõistmise ja mõjutamisega seotud valdkondade alus, aga peale selle omandad ka muid kasulikke oskusi, sealhulgas andmetega töötamiseks. Tänu sellele võivad meie bakalaureuseõppe läbinud töötada väga erinevatel ametikohtadel näiteks koolides ja raviasutustes ning reklaami-, koolitus- ja uuringufirmades.
Et saada pädevaks inimestega töötavaks psühholoogiks, karjäärinõustajaks, psühhoterapeudiks, spordipsühholoogiks vm, peaksid kindlasti läbima ka magistriõppe ning taotlema kutselitsentsi. Teadustööst huvitatutel on võimalik seejärel jätkata õpinguid doktorantuuris.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
NB! Akadeemiline test peab olema sooritatud vastuvõtu ajakavas määratud kuupäevadel, mis on ette nähtud eritingimustel kandideerimiseks ehk kevadel.
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 85-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
koosneb kahest osast:
Erialakatsele pääsevad kandidaadid pingerea alusel, mis moodustatakse eesti keele ja matemaatika riigieksami ning akadeemilise testi (tulemus vähemalt 41 punkti) tulemuste alusel arvutatud konkursipunktide põhjal. Erialakatsele pääsevad pingerea alusel esimesed 138 kandidaati.
Erialakatse koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
Kirjalikus osas tuleb täita küsimustik, mis sisaldab küsimusi kandidaadi üldiste ja psühholoogiaalaste teadmiste, kogemuste, huvide ja tulevikuplaanide kohta. Küsimustikku eraldi ei hinnata, kuid see on sisendiks intervjuule. Edasipääsenud kandidaadid saavad SAISi kaudu info selle kohta, kuidas täita küsimustikku ja valida suulise erialakatse aega ja kohta.
Suuline osa on 10-minutiline intervjuu, mis käsitleb küsimustikus kajastatud teemasid. Intervjuu mõõdab kandidaadi motiveeritust ja püsivust, psühholoogiaalaseid teadmisi ja mõtlemise sügavust ning arusaama õpingutest ja tööst. Erialakatse käigus hinnatakse tõenäosust, et kandidaadi motivatsioon, teadmised ning plaanid võimaldavad psühholoogia õpingutega hakkama saada.
Erialakatse hindamiskriteeriumid:
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Korduma kippuvad küsimused psühholoogia õppekavale sisseastumise kohta!
testi saab sooritada ühel korral, kas
Märtsis ja aprillis toimuvale akadeemilisele testile saab registreeruda SAIS-is 1.–10. märtsini 2026.
Akadeemilise testi tulemusega on võimalik asendada matemaatika riigieksami tulemust.
Akadeemilise testi eesmärgiks on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testiküsimustega ei kontrollita gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid loogiliste seoste loomise suutlikkust ja etteantud informatsiooni kasutamise oskust.
Testi ülesanded on probleemülesanded, mille puhul tuleb küsimustele vastata etteantud informatsiooni alusel. Ülesanded hõlmavad:
Testi lahendamiseks on aega 60 minutit ja selle aja jooksul tuleb vastata 15-40 küsimusele.
Loe akadeemilise testi kohta lähemalt.
Akadeemilise testi tulemust on võimalik asendada testi Scholastic Aptitude Test (SAT) tulemusega.
Akadeemilist testi hinnatakse 100 punkti süsteemis ja test on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 41 punkti.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
NB! Akadeemiline test peab olema sooritatud vastuvõtu ajakavas määratud kuupäevadel, mis on ette nähtud eritingimustel kandideerimiseks ehk kevadel.
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Eesti keele riigieksami tulemuse puudumisel saab selle asendada akadeemilise testi tulemusega.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 85-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Psühholoogia sisseastumise kohta Korduma Kippuvad Küsimused
Raamatusoovitusi psühholoogiahuvilisele
Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus
Üliõpilaste nõustamisportaal Lahendus.net
Üliõpilaste algatatud teaduse populariseerimise ettevõte Psühhobuss