Religiooniuuringud ja teoloogia
1. veebruar
28. juuni
11. juuli
4. september
Kui sind huvitab maailma tundmaõppimine selle mitmekesisuses ja komplekssuses, siis on see õppekava just sulle. Religiooniuuringute tähelepanu keskmes on nii Eestis kui ka kogu maailmas päevakajalised religiooniga seotud teemad. Teoloogia põimib erinevaid distsipliine ja vaatepunkte, pakkudes nii laiapõhjalist humanitaarharidust, ning religioonipedagoogika õppe läbinuna saad õpetajakutse, et töötada nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.
„Magistrantuur usuteaduskonnas oli mu elu üks arendavamaid kogemusi üldse. Lisaks uutele mõttemudelitele ja teadmistele tõi see mu teele ka palju huvitavaid ja häid inimesi. Elugi sai sellest huvitavam.“
Meil on sessioonõpe. Kohtumised toimuvad neljapäeviti ja reedeti kaks korda kuus (religioonipedagoogika alal mõnikord lisaks laupäeviti) ning kasutusel on ka e-õpe. Teoreetilisi seminare ja loenguid täiendavad praktikumid.
Sa asud religioonide vahendusel uurima maailma kultuure mitme teadusharu kaudu ning tutvud eetikaprobleemide ja erinevate väärtussüsteemidega. Tähtis on analüüsioskus: sakraaltekste õpid sa tõlgendama konteksti alusel ning religioonide mõju mõtestad ühiskonna valupunktides ja teisenevas kultuuriolukorras. Oma huvide põhjal saad õpingutes keskenduda kitsamale teemale.
Me pöörame suurt tähelepanu üliõpilaste uurimisoskuste kujundamisele. Seepärast algab koostöö magistritöö või -projekti juhendajaga hiljemalt teise õppeaasta alguses.
Õppe käigus külastame eri religioonide pühakodasid ning teaduse ja religiooni kolleegiumi kevadkoolidesse kogunevad väga erinevate elualade inimesed.
Religiooniuuringute erialale on õppima oodatud vähemalt bakalaureuseharidusega inimesed mis tahes varasemalt erialalt. Religioonide ja religiooniuuringute mitmetahulise ajaloo ja tänapäeva tundmaõppimise kõrval on üliõpilasel võimalik omandada teadmisi ja oskusi humanitaarias laiemalt humanitaarteaduste magistrikoolis ja digihumanitaaria alal.
Religioonipedagoogika eriala põhirõhk on teoreetilisel ja praktilisel õpetajakoolitusel ning religiooniteadmiste süvendamisel. Seetõttu eeldatakse üliõpilaselt küllalt suures mahus varasemate õpingute käigus omandatud aineid (esmajoones religiooniuuringute ja teoloogia bakalaureuseõpe või bakalaureusetaseme kõrvaleriala „Usundid õpetajale“). Eeldusaineid on võimalik läbida ka õpetajakoolituse kõrvalt, ehkki see nõuab suuremat jõupingutust. Samal moel saab omandada lisaeriala, mis avardab lõpetanu võimalusi töötada koolis.
Teoloogia eriala süvendab bakalaureusetasemel õpitut, moodustades sellega terviku. Eeldatakse, et klassikaliste keelte (ladina, kreeka, heebrea) põhiteadmised on üliõpilasel juba olemas. Kuigi neid ja teisi eeldusaineid on võimalik õppida ka stuudiumi käigus kõrvalt juurde, on eelisolukorras religiooniuuringute ja teoloogia bakalaureuseõppe teoloogia suuna läbinud. Samuti on abiks mõne Eestis teoloogiat õpetava rakenduskõrgkooli kõrgharidus.
Usuteaduskond ei ole väga suur ning see annab üliõpilastele, õppejõududele ja töötajatele suurepärase võimaluse õppida üksteist paremini tundma ja suhelda lähemalt. Teaduskonna kollektiiv on väga sõbralik ja meie ühistegevused ulatuvad teadusüritustest meeleolukate koosviibimisteni. Üritustel kohtutakse paljude religioonide huvitavate esindajatega.
Sa asud õppima ülikooli auväärses peahoones Tartu kesklinnas, mis on ühtlasi meie üliõpilaselu keskpunkt. Õppejõudude hulgas on erinevate kirikute vaimulikke ja teaduskonnaga on seotud EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus.
Üliõpilasena on sul võimalus osaleda eri usundite praktikates, näiteks kristlikel jumalateenistustel ja budistlikes meditatsioonirühmades.
Teiste üliõpilasseltside ja -korporatsioonide kõrval tegutseb ka Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus.
Paljud magistriõppesse astunud juba töötavad ja soovivad ennast täiendada, ennekõike religiooniuuringute erialal. Meie üliõpilased töötavad riigiametites alates Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalast kuni Maksu- ja Tolliametini.
Religioonipedagoogika eriala on keskendunud kutseõppele ja haridusvallast leiame vilistlaste seast nii õpetajaid kui ka koolijuhte.
Meie vilistlasi töötab sageli kirikutes, näiteks Tartus kõigis luteri kogudustes, aga ka Kaitseväes, politseis, haiglates ja vanglates kaplanina.
Usuteaduskonna vilistlased on leidnud rakendust veel tõlkijate ja toimetajate, diplomaatide, äri- ja personalijuhtide, pangandus- ja infotehnoloogiaspetsialistide, telereporterite ja ajakirjanikena ning muidugi kultuurisfääris. Ka mitu noort kirjanikku ja luuletajat on saanud kõrgema hariduse just usuteaduskonnast.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud).
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- eelmise õppeastme keskmist hinnet 100% ulatuses
NB! Tartu Ülikooli üliõpilaste tulemusi näeme otse ülikooli ÕIS-ist, teistest ülikoolidest kandideerijatel tuleb SAIS-i avaldusele lisada akadeemilise õiendi skann.
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 85. Ülejäänud õppekohad täidetakse paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
NB! Need, kes soovivad kandideerida religioonipedagoogika erialale, kutsutakse pärast vastuvõetuks osutumist septembri esimesel nädalal toimuvale kutsesobivuskatsele. Neile, kes kutsesobivuskatset positiivsele tulemusele ei soorita, pakutakse võimalust õppima asuda muul, mittepedagoogilisel erialal.
