Skip to main content

Korduma kippuvad küsimused

Siia on koondatud korduma kippuvad küsimused õppekorraldusest. 

Õppekavas tehtud moodulite valikud tuleb õppeinfosüsteemis ära märkida, moodulite registreerimise juhendi leiad ÕIS-is info ja abi keskkonnas.

Õppekava täitmise mahtu vaadatakse õppekava kontekstis, st õppekavast valitud moodulite ja õppeainete suhtes (mitte õppetöö tulemuste lehelt). Vabaaineid võetakse arvesse vabaainete mooduli mahu ulatuses. Kui üliõpilane on arvatud eesti keele süvaõppesse, lähevad vabaainetest arvesse ka süvaõppe mahu ulatuses süvaõppe ained.

Õppekava täitmise maht leitakse

Kui üliõpilane oma valikuid (mooduleid) õppekavas muudab, muutub vastavalt uutele valikutele ka õppekava täitmise maht järgmiseks päevaks.

Peaeriala(d) on ära toodud õppekavas, millel õpitakse. Bakalaureuseõppekava võib sisaldada üht või mitut peaeriala. Mitme peaeriala korral on erialad ÕIS-is õppekava üldandmetes välja toodud.

 Loe lähemalt õppekava ülesehitusest.

Kõrvaleriala saab bakalaureuseõppe üliõpilane valida bakalaureuseõppekavadest, aga mitte kõikidest. Kõrvaleriala ei saa valida õppekavadest, kus on suurendatud peaeriala mahtu, nt õigusteaduse, füsioteraapia, kutseõpetaja, koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekavad. Kõrvaleriala valimiseks on eraldi moodulid. Õppekavadest kõrvalerialaks mooduleid valides tuleb jälgida moodulite valiku põhimõtteid.

 Loe lähemalt õppekava ülesehitusest.

Kõrvaleriala diplomile ei kanta, see kantakse diplomiga kaasaskäivale akadeemilisele õiendile.

Eriala- ja tulemusstipendiumi taotlemisel vaadatakse õppemahu täitmise protsenti kumulatiivselt, st õpitud semestrite peale kokku. Kui ühel semestril saadakse nt 27 EAP ja teisel 33 EAP, tuleb õppemahu täitmise protsent kahe semestri peale 100% (arvutuskäik: ainepunkte kahe semestri peale kokku on 27+33=60 EAP, nominaale õppemaht on 2x30=60 EAP, seega on üliõpilasel kahe semesti peale õppemaht 100%) ja on võimalik stipendiumi taotleda.

Vajaduspõhise õppetoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse taotlemisel peab õppemahu täitmise protsent olema vähemalt 75% (100% on 30 EAP, 75% on 22,5 EAP).

Eriala- ja tulemusstipendium määratakse korraldusega ja selle kohta saab üliõpilane teate oma e-posti aadressile. Stipendiumi mittemääramise kohta saadetakse samuti teade.

Jah, toetust ja stipendiumi võib koos saada. Näiteks võib üliõpilane saada vajaduspõhist õppetoetust ja tulemusstipendiumi koos. Teatud erialal õppides võib siia lisanduda ka erialastipendium.
Küll aga ei ole võimalik korraga saada samat liiki toetust või stipendiumi, näiteks

 Vaata kõiki toetusi ja stipendiume

Taotlusi hindab VÕTA komisjon. Hindaja peab vastama taotlusele ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Kui selleks ajaks ei ole sa vastust saanud, võta ühendust oma õppekava VÕTA nõustajaga.

 Loe lähemalt VÕTA taotlemisest

Varasemaid õpinguid arvestatakse õppekava täitmisel võrdselt sooritatud ainetega. Nt, kui üliõpilane sooritab esimesel semestril 20 EAP mahus aineid ning saab 10 EAP mahus oma õppekava aineid arvestatud VÕTA-ga, siis on ta täitnud täiskoormuse nõude ja saab õppida tasuta.

 Loe lähemalt VÕTA taotlemisest

Kui üliõpilane on tasuta õppesse sisse astunud, saab ta tasuta õppida seni, kuni täidab õppekava ettenähtud mahus. Nominaalajaga lõpetamiseks peab igal semestril  tegema oma õppekava aineid 30 EAP mahus. Tasuta õppimiseks võib eelmiste semestrite kohustuslikust õppemahust puudu olla kuni 6 EAPd, st esimese semestri lõpuks peab tegema aineid vähemalt 24 EAP mahus, teise semestri lõpuks vähemalt 54 EAP mahus, kolmanda semestri lõpuks vähemalt 84 EAP mahus jne.

Õppida tasuks siiski pigem rohkem, kui minimaalses mahus ette nähtud, sest siis on olemas puhver, kui mõnel järgneval semestril võtta vähem aineid. Nt kui teha esimesel aastal mõlemal semestril 32 EAP mahus aineid, on kolmanda semestri lõpuks tasuta õppimiseks vajalik maht täidetud ka juhul, kui semestris sooritada vaid 20 EAP mahus aineid – kokku on kolmanda semestri lõpuks kogutud 84 EAP.

 

Tasuta õppimiseks on oluline, et üliõpilane õpiks oma õppekava aineid (sh ka kõrvaleriala aineid ning õppekavas ettenähtud mahus vabaaineid). Kui üliõpilane võtab küll palju aineid, kuid hoopis teistest õppekavadest, peab ta ikka tasuma hakkama.

 Loe lähemalt õppekava täitmisest

Õppetasu tuleb hakata maksma, kui õppekava järgi täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on sooritamata rohkem kui 6 EAP. Tasuda tuleb nende ainepunktide eest, mis jäävad eelnimetatud normist puudu, ainepunkti hinna alusel.

Näiteks: esimesel semestril peaks tasuta õppimiseks täitma oma õppekava vähemalt 24 EAP ulatuses. Kui seda tehakse 22 EAP ulatuses, siis tuleb tasuda 24−22 = 2 EAP eest. Teise semestri lõpuks peaks tasuta õppimiseks oma õppekava aineid olema tehtud vähemalt 54 EAP ulatuses. Kui  kahe semestri peale on kogutud 53 EAP, siis tuleb tasuda 54−53 = 1 EAP eest.

Seni kuni üliõpilane õpib täiskoormusega (teeb õppeaastas vähemalt 45 EAP), tuleb maksta õppetasu ainepunkti hinna alusel nende ainepunktide eest, mis jäid nõutud ainete mahust sooritamata. Kui üliõpilane pole esimese aasta lõpuks täitnud õppekava vähemalt 45 EAP ulatuses, viiakse ta üle osakoormusega õppesse ning peab hakkama tasuma ainete eest, millele semestri alguses registreerub.

Õppetasu makstakse seni, kuni õpingute käigus sooritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu. Näiteks, kui üliõpilane sooritas sügissemestril oma õppekava aineid 22 EAP mahus ning pidi 2 EAP eest tasuma, siis kevadsemestril 33 EAP mahus aineid tehes on tal kevadsemestri lõpuks kogutud 55 EAP ning õppetasu temalt ei nõuta.

 Loe lähemalt õppetasu maksmisest

Õppetasu maksmisest vabastamise tingimused on kirjas õppetasude maksmise lehel.

#õppimine

Keeletestid

Vahetusüliõpilaseks kandideerides tuleb tõendada selle võõrkeele piisavat oskust, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis.

Jaga
19.01.2022
#õppimine
Lähiõpe jätkub.

Kevadsemestril jätkub lähiõpe

Jaga
19.01.2022
Jaga
17.01.2022