Korduma kippuvad küsimused
Siia on koondatud korduma kippuvad küsimused õppekorralduse kohta.
Õppekavas tehtud moodulivalikud tuleb õppeinfosüsteemis (ÕIS) ära märkida. Moodulite registreerimise juhendi leiad ÕIS-is info ja abi keskkonnas.
Õppekava täitmise mahtu vaadatakse õppekava kontekstis, st õppekavast valitud moodulite ja õppeainete suhtes (mitte õppetöö tulemuste lehelt). Vabaaineid võetakse arvesse vabaainete mooduli mahu ulatuses. Kui üliõpilane on arvatud eesti keele süvaõppesse, lähevad vabaainetest arvesse ka süvaõppe ained süvaõppe mahu ulatuses.
Õppekava täitmise mahtu arvestatakse selleks, et
- jälgida üliõpilase õppekava täitmist ja edasijõudmist,
- arvutada kumulatiivselt iga semestri lõpus puuduolevat õppe mahtu ja hüvitamisele kuuluvat mahtu,
- arvutada õppekava täitmise protsenti nominaalmahu järgi EHIS-esse edastamiseks,
- arvutada õppekava täitmise protsenti nominaalmahu järgi (ilma VÕTA-ta) tulemusstipendiumi taotlemiseks.
Kui üliõpilane muudab õppekavas oma valikuid (mooduleid), muutub järgmiseks päevaks ka vastav õppekava täitmise maht.
Peaeriala(d) on nimetatud õppekavas, mille alusel sa õpid. Bakalaureuseõppekava võib sisaldada üht või mitut peaeriala. Mitme peaeriala korral on erialad esitatud ÕIS-is õppekava üldandmetes.
Loe lähemalt õppekava ülesehitusest.
Kõrvaleriala saab bakalaureuseõppe üliõpilane valida bakalaureuseõppekavadest, aga mitte kõikidest. Kõrvaleriala ei saa valida õppekavadest, kus on suurendatud peaeriala mahtu, nt õigusteaduse, füsioteraapia, kutseõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Kõrvaleriala valimiseks on eraldi moodulid. Õppekavadest kõrvaleriala mooduleid valides tuleb jälgida moodulite valiku põhimõtteid.
Loe lähemalt õppekava ülesehitusest.
Kõrvaleriala diplomile ei kanta, see kantakse diplomiga kaasaskäivale akadeemilisele õiendile.
Eriala- ja tulemusstipendiumi taotlemisel vaadatakse õppemahu täitmise protsenti kumulatiivselt, st õpitud semestrite peale kokku. Kui saad ühel semestril nt 27 ja teisel 33 EAP-d, on õppemahu täitmise määr kahe semestri peale 100%, sest ka nominaalne õppemaht on 2 x 30 = 60 EAP-d, ja seega on võimalik stipendiumi taotleda.
Vajaduspõhise õppetoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse taotlemisel peab õppemahu täitmise määr olema vähemalt 75% (100% on 30 EAP-d, 75% on 22,5 EAP-d).
Eriala- ja tulemusstipendium määratakse korraldusega ja selle kohta saab üliõpilane teate oma e-posti aadressile. Teade saadetakse ka siis, kui stipendiumi otsustatakse mitte määrata.
Jah, toetust ja stipendiumi võib koos saada. Näiteks võib üliõpilane saada korraga vajaduspõhist õppetoetust ja tulemusstipendiumi. Teatud erialal õppides võib neile lisanduda ka erialastipendium.
Küll aga ei ole võimalik korraga saada samat liiki toetust või stipendiumi, näiteks
Vaata kõiki toetusi ja stipendiume.
Taotlusi hindab VÕTA komisjon. Hindaja peab vastama taotlusele ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Kui sa ei ole selleks ajaks vastust saanud, võta ühendust oma õppekava VÕTA nõustajaga.
Loe lähemalt VÕTA taotlemisest.
Varasemaid õpinguid arvestatakse õppekava täitmisel võrdselt sooritatud ainetega. Näiteks kui sooritad esimesel semestril 20 EAP mahus aineid ja saad 10 EAP mahus oma õppekava aineid arvestatud VÕTA-ga, siis oled täitnud täiskoormuse nõude ja saad õppida tasuta.
Loe lähemalt VÕTA taotlemisest.
Kui üliõpilane on tasuta õppesse sisse astunud, saab ta tasuta õppida seni, kuni täidab õppekava ettenähtud mahus. Nominaalajaga lõpetamiseks peab igal semestril tegema oma õppekava aineid 30 EAP mahus. Tasuta õppimiseks võib eelmiste semestrite kohustuslikust õppemahust puudu olla kuni 6 EAP-d, st esimese semestri lõpuks peab tegema aineid vähemalt 24 EAP mahus, teise semestri lõpuks vähemalt 54 EAP mahus, kolmanda semestri lõpuks vähemalt 84 EAP mahus jne.
Õppida tasuks siiski pigem rohkem, kui minimaalses mahus ette nähtud, sest siis on olemas puhver, kui peaksid mõnel järgneval semestril võtma vähem aineid. Näiteks kui teha esimesel aastal mõlemal semestril 32 EAP eest aineid, on kolmanda semestri lõpuks tasuta õppimiseks vajalik maht täidetud ka juhul, kui sooritad vaid 20 EAP mahus aineid – nii on sul kolmanda semestri lõpuks kogutud 84 EAP-d.
Tasuta õppimiseks on oluline, et üliõpilane õpiks oma õppekava aineid (sh kõrvaleriala aineid ning õppekavas ette nähtud mahus vabaaineid). Kui üliõpilane võtab küll palju aineid, kuid hoopis teistest õppekavadest, peab ta ikka tasuma hakkama.
Loe lähemalt õppekava täitmisest.
Õppetasu tuleb hakata maksma siis, kui õppekava järgi täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on sooritamata rohkem kui 6 EAP-d. Tasuda tuleb nende ainepunktide eest, mis jäävad eelnimetatud normist puudu, ainepunkti hinna alusel.
Näiteks esimesel semestril peaks tasuta õppimiseks täitma oma õppekava vähemalt 24 EAP ulatuses. Kui teed seda 22 EAP ulatuses, siis tuleb tasuda 24 − 22 = 2 EAP eest. Teise semestri lõpuks peaks tasuta õppimiseks oma õppekava aineid olema tehtud vähemalt 54 EAP ulatuses. Kui kahe semestri peale on kogutud 53 EAP-d, siis tuleb tasuda 54 − 53 = 1 EAP eest.
Seni, kuni üliõpilane õpib täiskoormusega (teeb õppeaastas vähemalt 45 EAP-d), tuleb maksta õppetasu ainepunkti hinna alusel nende ainepunktide eest, mis jäid nõutud ainete mahust sooritamata. Kui üliõpilane pole esimese aasta lõpuks täitnud õppekava vähemalt 45 EAP ulatuses, viiakse ta üle osakoormusega õppesse ning ta peab hakkama tasuma ainete eest, millesse semestri alguses registreerub.
Õppetasu makstakse seni, kuni õpingute käigus sooritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu. Näiteks kui üliõpilane sooritas sügissemestril oma õppekava aineid 22 EAP mahus ning pidi 2 EAP eest tasuma, siis kevadsemestril 33 EAP mahus aineid tehes on tal kevadsemestri lõpuks kogutud 55 EAP-d ja õppetasu temalt ei nõuta.
Loe lähemalt õppetasu maksmisest.
Õppetasu maksmisest vabastamise tingimused on kirjas õppetasude maksmise lehel.
