Eesti keele oskuse testimine
Akadeemilise eesti keele oskuse väljaselgitamiseks ja sobiva keelekursuse leidmiseks korraldab Tartu Ülikool eesti keele kui õppekeele oskuse testi. Selle eesmärk pole keeleoskust kontrollida, vaid selgitada välja keeleõppe lisavajadus, et aidata üliõpilasel ülikoolis paremini hakkama saada.
Kohustuslik ja vabatahtlik testimine
Test on kohustuslik üliõpilastele, kes asuvad õppima eesti õppekeelega õppekava järgi ja kelle
- keeleoskus ei vasta vähemalt B2-tasemele
- eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus on alla 80 punkti
Eesti keele testile oodatakse ka nii Eestis kui ka välisriigis keskhariduse omandanud kandidaate, kes ei saanud koos avaldusega esitada eesti keele B2-taseme oskust tõendavat dokumenti. Sellisel juhul kontrollitakse testiga õppima asumiseks vajalikku eesti keele B2-taseme oskust ja testi negatiivsele tulemusele sooritamise korral on ülikoolil õigus vastuvõtuotus tühistada.
Testi ei pea sooritama üliõpilased, kes on
- omandanud põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrghariduse eesti keeles täies mahus
- sooritanud eesti keele C1-taseme eksami
- sooritanud eesti keele B2-taseme eksami vähemalt 80 punktile
- sooritanud eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 80 punktile
- sooritanud eesti keele eksami IB diplomiprogrammi või Euroopa kooli lõpetamisel
Vabatahtlikku eesti keele kui õppekeele oskuse testi soovitab ülikool teha ka üliõpilastel, kes on teinud
- eesti keele B2-taseme eksami vähemalt 80 punktile
- eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 80 punktile
Nii kohustuslikule kui ka vabatahtlikule testile kutsutakse kandidaadid, kes on Tartu Ülikooli vastu võetud ja ülikoolis õppima asumist kinnitanud. Augustis saadetakse neile enne testile registreerimise algust e-posti teel teade.
Testi toimumine ja tulemused
Kohustuslik test toimub 28. augustil 2023 Narvas ja 29. augustil 2023 Tartus. Vabatahtlik test toimub 7. septembril 2023 Narvas ja 8. septembril 2023 Tartus.
Eesti keele testile registreerumine
Test koosneb kahest osast:
- kuulamine: üliõpilane kuulab ühe korra katkendit loengust, mille pikkus on u 15 minutit, ja koostab konspekti. Kuulamise vältel tuleb teha mustandilehele märkmeid, et neid saaks hiljem konspekti kirjutamisel kasutada. Märkmeid ei hinnata. Valminud konspektis hinnatakse loengukatke põhisisu edasiandmist ja loodud teksti mõistetavust;
- lugemine: üliõpilane loeb teksti, mis on seotud ühe konkreetse teemaga, ja täidab lünktesti. Sellega kontrollitakse lugemisoskust ning sõnavara- ja grammatikateadmisi, mis võimaldavad moodustada korrektseid ja õige tähendusega lausungeid.
Testi tulemusi saab vaadata ülikooli veebilehelt. Testi eest on võimalik saada kuni 70 punkti, kuid tulemus esitatakse protsendina 100-st. Kohustusliku testi sooritanud üliõpilased, kelle testitulemus on alla 80%, peavad õppima eesti keelt järgmises mahus:
- 60–79% – eesti keele süvaõpe 6 EAP-d
- 40–59% – eesti keele süvaõpe 12 EAP-d
- 30–39% – eesti keele süvaõpe 18 EAP-d
- alla 30% – eesti keele süvaõpe 30 EAP-d
Üliõpilastele, kelle testitulemus on 80–100%, on eesti keele lisaõpe vabatahtlik. Ka vabatahtlikuna testi sooritanud üliõpilastel ei ole kohustust eesti keelt õppida, kuid kaasüliõpilaste kogemus näitab, et eesti keele õppimise jätkamine erialaõpingute kõrvalt on väga kasulik ja vajalik.
Testijärgne keeleõpe
Testi tulemuste põhjal jagatakse üliõpilased eesti keele süvaõppeks rühmadesse. Keeleõpinguid tuleb alustada esimesel semestril ning pool määratud mahust on vaja läbida juba esimesel õppeaastal. Süvaõppe saab määratud mahus läbida Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis ning Narva kolledži üliõpilased Narva kolledžis. Loe lähemalt eesti keele süvaõppest.
Pärast kohustusliku ja vabatahtliku testi tegemist saadab ülikool info keelekursuste kohta, mida üliõpilane saab läbida. Õppeainetesse saab registreerud ÕIS-is.
Lisaks leiab ülikooli keeleõppepesast teavet ka muude, vabamas vormis toimuvate ainete kohta, mida pakuvad üliõpilastele maailma keelte ja kultuuride instituut ning eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Eri kursustel saab arendada näiteks vestlusoskust, sõnavara, akadeemilise kirjutamise ja kuuldu mõistmise oskust jne, aga ka erialaga seotud oskusi humanitaar-, reaal- ja meditsiiniteaduste vallas.
