Eesti keele süvaõpe

Mitte-eesti õppekeelega kooli lõpetanud üliõpilased saavad kohe pärast ülikooli astumist parandada oma eesti keele oskust maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimuvatel eesti keele kursustel. Akadeemilise eesti keele oskuse väljaselgitamiseks ja sobiva keelekursuse leidmiseks tuleb üliõpilasel teha eesti keele test. Testi eesmärk pole keeleoskust kontrollida, vaid selgitada välja täiendava keeleõppe vajadus, et aidata üliõpilasel ülikoolis paremini hakkama saada.

Testi ei pea tegema üliõpilased, kes on

• omandanud põhi-, üldkesk-, kutsekesk- või kõrghariduse eesti keeles täies mahus
• sooritanud eesti keele C1-taseme eksami
• sooritanud eesti keele B2-taseme eksami vähemalt 80 punktile
• sooritanud eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 80 punktile
• sooritanud eesti keele eksami IB DP programmi või Euroopa kooli lõpetamisel

Test koosneb kahest osast:

• kuulamine: üliõpilane kuulab ühe korra katkendit loengust, mille pikkus on u 15 minutit, ja koostab konspekti. Kuulamise vältel tuleb teha mustandilehele märkmeid, et neid saaks hiljem konspekti kirjutamisel kasutada. Märkmeid ei hinnata. Valminud konspektis hinnatakse loengukatke põhisisu edasiandmist ja loodud teksti mõistetavust;
• lugemine: üliõpilane loeb teksti, mis on seotud ühe konkreetse teemaga, ja täidab lünktesti. Sellega kontrollitakse lugemisoskust ning sõnavara- ja grammatikateadmisi, mis võimaldavad moodustada korrektseid ja õige tähendusega lausungeid.

Millal test toimub?

Test toimub augusti viimasel nädalal. Täpne info lisatakse ülikooli veebilehele augusti alguses.

Testile kutsutakse kandidaadid, kes on Tartu Ülikooli vastu võetud ja ülikoolis õppima asumist kinnitanud. Enne testile registreerimise algust, augusti keskel saadetakse neile e-posti teel teade.

Tulemused

Testi tulemusi saab vaadata pärast testi tegemist ülikooli veebilehelt. Eesti keele kursuste kohta saab lisainfot maailma keelte ja kultuuride kolledži veebilehelt.

Testi eest on võimalik saada kuni 70 punkti, kuid tulemus esitatakse protsendina 100-st. Keeleõppe vajadus selgub järgmiselt:

• 80–100% – täiendav eesti keele õpe vabatahtlik
• 60–79% – eesti keele süvaõpe 6 EAP
• 40–59% – eesti keele süvaõpe 12 EAP
• 30–39% – eesti keele süvaõpe 18 EAP
• alla 30% – eesti keele süvaõpe 30 EAP

Testi tulemuste põhjal jagatakse üliõpilased keeleõpperühmadesse ning eesti keele programmi saab määratud mahus läbida maailma keelte ja kultuuride kolledžis. Eesti keele ained tuleb läbida õppeaja jooksul ja sooritada hiljemalt enne lõputöö kaitsmist (lõpueksamit). Eesti keele õppeained nõutud mahus läbinud üliõpilase nominaalset õppeaega pikendatakse semestri võrra, et oma õppekava õppeainete täitmiseks jääks rohkem aega.

Samuti on kõigil soovijail võimalik valida omale sobivate ja vajalike üksikkursuste vahel. Kogu info maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimuvate eesti keele kursuste kohta asub õppeinfosüsteemis: vali „Õppeained“, seejärel humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, maailma keelte ja kultuuride kolledž ning Balti regiooni keelte osakond.

Võimalik on valida erineva tasemega üldkursusi, kus saab arendada näiteks vestlusoskust, sõnavara, kuuldu mõistmise oskust jne, aga ka spetsiifilisemaid, erialaga seotud kursusi humanitaar, reaal- ja  meditsiiniteaduste üliõpilastele jm.