Aastaring 2025

Aasta kokkuvõte 2025
Autor: Ines Pütsepp

Tartu Ülikoolis oli toimekas aasta: tähistasime rahvusülikooli 106. aastapäeva, meie teadlased ja üliõpilased pälvisid tunnustusi, igal õppeastmel kasvas sisseastumisavalduste arv ning võeti vastu uus arengukava.

2025. aasta numbrites:

Jaanuar

Jaanuaris koristati Tartu Ülikoolis esimest korda terve kuu jooksul digiprügi. Ülikoolipere vabastas seadmetes kokku 4313 GB ruumi ja kokku koguti 93,5 kg vanu väliseid andmekandjaid. 2026. aastal toimub taas digikoristus 5.–30. jaanuarini, vaata lähemalt ülikooli kodulehelt.

Veebruar

Tähistati juba viiendat korda päeva „Naised teaduses“, mille raames toimus vestlusring „Kas Tartu Ülikool vajab võrdse kohtlemise volinikku?“.

Vabariigi aastapäeva aktusel anti üle Tartu Ülikooli 2024. aasta ühiskonnateo, teadusteo ja keeleteo ning aasta õppejõudude auhinnad. Aasta ühiskonnategu on Tartu Ülikooli liikumislabori töö, mis parandab laste ja noorte tervist ning heaolu. Aasta teadustegu on kliimauuringute keskuse avastus, et inimtekkeline õhusaaste tekitab tööstuspiirkondades lund ja vähendab pilvede hulka. Aasta keeletegu on Neurotõlke töörühma tegevus soome-ugri keelte digitõlke võimaluse loomisel.

Märts

Image
Kristiina Ehin
Autor: Sören Talu

Emakeelepäeva puhul kutsus Tartu Ülikool üles märkama eesti keele selgust, täpsust, mitmekülgsust ja ilu. Tartu Ülikooli vilistlased kirjanik Kristiina Ehin, ajakirjanik Taavi Eilat, proviisor Indrek Ventmann ja statistik Ene-Margit Tiit jagasid emakeelepäeva puhul enda mõtteid sellest, kuidas eesti keel ja selle kasutamine mängib nende elus ja töös tähtsat rolli.

Emakeelepäeva avaliku loengu pidas 14. märtsil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva, kes esitas esimest korda ülikooli emakeelepäevade ajaloos võrukeelse loengu.

Aprill

Toimus kolmas Tartu Ülikooli kevadjooks, kust võttis osa rekordarv spordisõpru – finišisse jõudis üle 700 osaleja. Samuti sai liikumiskuu jooksul võtta vastu väljakutse „Kevadsammud 2025“, kus ülikooli töötajad ja üliõpilased tegid üle 101 miljoni sammu.

Mai

Vabade kunstide professoriks valiti luuletaja, lastekirjanik ja prosaist Viivi Luik, kes keskendus oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses.

Maarjamõisa linnaosas asuvast rohealast sai tänu Tartu Ülikooli ja Tartu linna koostööle linnalooduse oaas, mille hooldamise võtsid osaliselt enda kanda Gotlandi tõugu lambad. Maarjavälja rohealal hakati linnalooduse rikastamiseks katsetama mitmesuguseid võimalusi, et pakkuda elusloodusele vajalikke hüvesid ning inimestele silmailu ja tervislikku elukeskkonda.

Juuni

Aastateks 2026–2035 võeti vastu Tartu Ülikooli uus arengukava, mis keskendub rahvusvahelise konkurentsivõime ja ühiskondliku mõju suurendamisele ning parima õpi- ja töökeskkonna loomisele.

Sellel kevadel said Tartu Ülikooli lõpudiplomi 3093 värsket vilistlast, neist esimese astme (rakenduskõrgharidusõpe, bakalaureuseõpe) lõpetas 1595 ja magistriõppe (sh integreeritud õpe) 1498 üliõpilast.

Image
Ülikooli lõpetajad
Autor: Taavi Taivere

Juuli

Sel aastal kandideeris Tartu Ülikooli esimese ja teise astme eestikeelsesse õppesse 10 808 inimest, kes esitasid kokku 14 863 avaldust. Eelmise aastaga võrreldes on esimese astme avalduste arv kasvanud 14% ja magistriõppe avalduste arv 23%. Samuti kasvas huvi doktorantuuri vastu, kus oli võrreldes eelmise aastaga 19% rohkem Eesti kandidaatide avaldusi.

August

Arvamusfestivalil astus üles üle 40 Tartu Ülikooli inimese. Ülikooli teadlased võtsid osa metsandus- ja loodushoiudebattidest, üliõpilaste eestvedamisel arutleti nii välispoliitika kui ka julgeoleku üle, käsitleti meediapädevust ja virtuaalmaailma ohte. Ülikooli tippkeskuste eksperdid aitasid selgitada vaimse tervise küsimusi ning kõnelesid vähiravi tõhustamisest ja ennetusest. (Arvamusfestivalil astus üles üle 40 Tartu Ülikooli inimese | Tartu Ülikool)

September

Image
TÜ õppeaasta avaaktus Pirogovi platsi juures
TÜ õppeaasta avaaktus Pirogovi platsi juures. Autor: Lauri Saluveer

Et peahoone ees tehti remonti, alustas ülikoolipere õppeaastat avaaktusega Pirogovi platsi juures. Sel aastal asus Tartu Ülikooli õppima 2815 üliõpilast kõrghariduse esimesel astmel, 1643 magistriõppes ja 196 doktoriõppes. Kokku õpib ülikoolis 16 052 üliõpilast.

Ülikooli peahoone esine sai värske ilme. Lisaks asfaldi asendamisele ja tugimüüri korrastamisele rajati platsile mitmekesise haljastusega istumisalad ja rattaparklad.

Oktoober

25. oktoobril möödus 393 aastat Tartu Ülikooli asutamisest, mille puhul toimusid mälestustseremooniad, kontsert ja muud üritused.

27. oktoobrist 2. novembrini, endise rektori professor Peeter Tulviste 80. sünniaastapäeva mälestusnädalal peeti ülikooli aulas mälestuskonverents ja avati ülikooli raamatukogus näitus „Bibliofiil Peeter Tulviste“.

Tartu Ülikooli aulas toimus Tartu Ülikooli arengukonverents „Maailma, Eesti ja meie ülikool“, mille peaesinejad olid Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid ja Kristina Kallas.

Sammuvõistlusel „Sügissammud 2025“ said loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilased võistluses osalenud ülikoolide arvestuses esimese koha. Kokku tegid TÜ osalejad hti kuu aja jooksul 67 090 299 sammu ehk läbiti umbes 50 318 km.

November

Ülikool kuulutas esimest korda välja 20 hea õpetamise saadikut, kes arendavad tõenduspõhist õpetamist ning toetavad avatud ja õppimist väärtustavat õpetamiskultuuri.

Tallinnas Kultuurikatlas toimus taas traditsiooniline kõrghariduspäev „Õpi Tartus!“, kus anti gümnasistidele võimalus tutvuda varakult Tartu mitmekülgsete õppimisvõimalustega.

Detsember

Image
Rahvusmõtte auhinna laureaat Ene-Margit Tiit ja rektor Toomas Asser
Rahvusmõtte auhinna laureaat Ene-Margit Tiit ja rektor Toomas Asser. Autor: Andres Tennus

1. detsembril tähistas Tartu Ülikool 106 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Rahvusülikooli aastapäeva aktusel kuulutati välja tänavune Rahvusmõtte auhinna laureaat, emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Tartu Ülikooli teadlased Velle Toll, Hanna Hõrak ja Triin Laisk pälvisid kolm Euroopa Teadusnõukogu granti väljakujunenud teadlaste taotlusvoorus. Kolmes rahastuse saanud projektis uuritakse nii õhusaasteosakeste kliimamõju, taimelehtede rakumustrite kujunemist kui ka naiste hormoontundlikkust.