Karjäärikonverentsil on luubi all doktorikraadi väärtus tööturul
Tartu Ülikool korraldab 11. veebruaril ülikooli raamatukogu konverentsisaalis Eesti doktorikooli teise karjäärikonverentsi „Doktorikraadi väärtus tööturul“. Üritusele on oodatud kõigi ülikoolide doktorandid, magistrandid, juhendajad, doktoriõppe korraldajad ja teised huvilised.
Rohkem infot karjäärikonverentsi kohta leiab Eesti doktorikooli kodulehelt.
Konverentsil räägivad eri valdkondade doktorandid ja tippspetsialistid isiklikke lugusid, mis annavad kuulajale nii sügavama arusaama doktorikraadi võimalustest kui ka praktilisi nõuandeid enda doktoriõppe teekonna sillutamiseks. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning sünnitusabi, günekoloogia ja geneetika professor Kristiina Rull räägivad, mis innustas neid doktorantuuriõpingute ajal ja kuidas on neil õpitut õnnestunud rakendada edasises töös. Vestlusringides arutlevad doktorandid oma sihtide ja proovikivide üle ning doktorikraadiga eksperdid jagavad oma karjäärikogemusi eri sektorites.
Konverentsil osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 31. jaanuariks.
Päeva juhib ajakirjanik ja toimetaja Joonas Hellerma. Konverents toimub eesti keeles ingliskeelse sünkroontõlke võimalusega.
10.30–11.00 | kogunemine, hommikukohv |
11.00–11.15 | Tartu Ülikooli teadusprorektori Mari Moora avasõnad |
11.15–12.00 | Kristina Kallas, „Doktorikraad kui mõtteviis“; Kristiina Rull, „Kas ja mis kasu on doktorikraadist?“ |
12.00–13.00 | lõuna, Mentimeteri lühiküsitlus |
13.00–14.30 | doktorantide aruteluring „Tee doktorikraadini: võimalused ja väljakutsed“. Vestlevad Mari-Anne Härma, Ragnar Kauril, Kati Käpp, Maarja Pajusalu ja Veeda Kala |
14.30–15.00 | paus |
15.00–16.30 | doktorikraadi omandanute aruteluring „Kuidas doktorikraad on mõjutanud karjäärivalikuid ja avardanud professionaalseid võimalusi?“. Vestlevad Kadri Haljas, Petri-Jaan Lahtvee, Martin Liira, Tanel Mahlakõiv ja Maarja Mitt-Pichen |
16.30–16.45 | lõppsõnad |
Kristina Kallas „Doktorikraad kui mõtteviis“ Kristina Kallas omandas 2016. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi politoloogias. Ta uuris oma doktoritöös identiteedimuutusi ja demokraatlikku vastupidavust postsovetlikes riikides. Kallas on töötanud mitmel akadeemilisel ja juhtival ametikohal, muu hulgas Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorina aastatel 2015–2019. Alates 2023. aastast on ta Eesti haridus- ja teadusminister, keskendudes haridussüsteemi uuendavatele reformidele. Ta on erakonna Eesti 200 esimees ja üks asutajatest ning võtab aktiivselt osa avalikest aruteludest, mis käsitlevad mitmekultuurilisust ja lõimumist. Kallas on Eesti Käsipalliliidu president ja on tegelenud ka ise aastaid professionaalsel tasemel käsipalliga. Ta valdab eesti, inglise, vene ja poola keelt. |
Kristiina Rull „Kas ja mis kasu on doktorikraadist?“ Kristiina Rull kaitses doktorikraadi 2009. aastal Tartu Ülikoolis arstiteaduse erialal. Oma doktoritöös käsitles ta inimese koorioni gonadotropiini hormooni tootmist määravate geenide rolli raseduse katkemisel. Ta on töötanud üle 20 aasta naistearstina Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus ja on alates 2023. aastast naistekliiniku juht. Ülikooli sünnitusabi, günekoloogia ja geneetika professorina on Rulli huvi keskmes rasedusega seotud probleemid, näiteks rasedustüsistused, diabeet, preeklampsia, raseduse katkemine ja sünnieelne diagnostika. Vaba aega veedab Rull peamiselt perega, sealhulgas reisides ja looduses matkates. Lisaks naudib ta orienteerumist, jooksmist ja suusatamist ning on osalenud mitmel maratonil. |
Mari-Anne Härma Mari-Anne Härma on alates 2016. aastast Helsingi Ülikooli doktorant, kes analüüsib oma lõputöös kallikreiini-kiniini süsteemi geneetilisi muutusi esimest tüüpi diabeediga patsientidel. Lisaks doktoriõpingutele töötab Härma Terviseametis peadirektori asetäitjana ja aastatel 2020–2022 aitas ta kaasa koroonapandeemia lahenduste leidmisele. Vabal ajal veedab ta aega pere ja sõpradega, reisides, kodus raamatu või Netflixi seltsis, joonistades või kirjutades. |
Veeda Kala Veeda Kala on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kolmanda aasta doktorant, kelle uurimistöö kätkeb ooperilaulu teksti kuuldavuse parandamist. Teda huvitavad eriti teemad, mis puudutavad muusikaga seotud psühholoogilisi protsesse, ja viisid, kuidas jõuda nende kaudu ühiskondlike murede uuenduslike lahendusteni. Vabal ajal meeldib Kalale uisutada, mängida malet ja klaverit, õppida keeli, lugeda raamatuid, käia looduses ja tegeleda skautlusega. |
Ragnar Kauril Ragnar Kauril on Tallinna Tehnikaülikooli teise aasta doktorant. Ta keskendub oma teadustöös rafineerimistööstuse CO2 jälje vähendamisele. Lisaks doktoriõpingutele töötab ta Eesti Energia tütarettevõttes Enefit Power teadus- ja arendusinsenerina süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise vallas. Vabal ajal tegeleb Kauril investeerimise ja majanduse analüüsimisega. Talvel meeldib talle laskesuusatamine ja suvel pallimängud. |
Kati Käpp Kati Käpp on Tartu Ülikoolis kolmanda aasta keeleteaduse nooremteadur ja ta uurib Eesti gümnasistide kirjutamispraktikat. Lisaks doktoriõpingutele töötab ta gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Käpp unistab sellest, et kõik õpilased ja õpetajad mõistaksid kirjutamist kui suhtlemist, sest vaid nii on võimalik luua mõtestatud ja sisukaid tekste, mis viivad olulise sõnumi lugejale selgelt kohale ning mille käigus kirjutaja õpib kirjutatava teema kohta. |
Maarja Pajusalu Maarja Pajusalu on Tartu Ülikoolis neljanda aasta terviseinformaatika nooremteadur. Tema uurimistöö eesmärk on luua meetodeid ja tööriistu, millega visualiseerida terviseandmeid ja raviteekondi. Pajusalu on kolme uudishimuliku ja sportliku lapse ema. Tema hobid on tants, maalikunst ning perega looduses ja merel käimine. Pidevad autosõidud Pärnust Tartusse mööduvad sõpradega telefonikõnesid pidades või kuulates taskuhäälinguid tehnoloogiast ja disainist psühholoogia ja filosoofiani. |
Kadri Haljas Kadri Haljas omandas doktorikraadi 2019. aastal Helsingi Ülikooli arstiteaduskonnas psühholoogia erialal. Ta on tervisetehnoloogia ettevõtte Triumf Health asutaja ja tegevjuht. Haljas on pühendunud vaimse tervise valdkonnas uudsete lahenduste loomisele. Tema ettevõttes on valminud lastele mõeldud vaimse tervise juhtimise mäng „Triumfland Saga“, mis on eriti oluline selle poolest, et pooled vaimse tervise häired kujunevad välja enne neljateistkümnendat eluaastat. Lisaks ettevõtlusele edendab Kadri Haljas aktiivselt vaimse tervise alast teadlikkust ja oma esinemistes rõhutab ta vajadust tõenduspõhise vaimse tervise innovatsiooni järele. |
Tanel Mahlakõiv Tanel Mahlakõiv sai 2014. aastal doktorikraadi immunoloogia ja viroloogia erialal Freiburgi Ülikoolis, kus ta uuris immuunsüsteemi tööd hingamisteede ja seedesüsteemi viirusnakkuste korral. Mahlakõiv oli järeldoktorantuuris New Yorgi Cornelli Ülikooli Weilli meditsiinikolledžis, kus ta vaatles immuunsüsteemi ja närvisüsteemi koostööd ning immunometabolismi. Tema uurimistöid on avaldatud Nature’is, Immunitys ja teistes maailma tippajakirjades. Ülikoolist suundus Mahlakõiv USA biomeditsiinisektorisse ja töötas viis aastat selle kallal, et arendada rakuteraapia vähiraviks. Aasta tagasi naasis ta Eestisse ja töötab praegu Icosagen Cell Factory OÜ-s siirdeuuringute direktorina eesmärgiga jõuda Eestis arendatud ja toodetud bioloogilise ravimiga kliiniliste katseteni. Koostöös Eesti suurimate haiglatega arendab Mahlakõiv verevähipatsientidele CAR-T rakuravimeid. Vabal ajal tegeleb Mahlakõiv jooksmise, triatloni ja suusatamisega. |
Maarja Mitt-Pichen Maarja Mitt-Pichen kaitses 2022. aastal doktorikraadi teatrikunsti erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta keskendus oma uurimistöös näitleja hääle ja kõne omaduste muutumisele kujutluspiltide mõjul. Praegu on ta vabakutseline näitleja, loovettevõtja, avaliku esinemise õpetaja ning hääle- ja kõnetreener. Varem on Mitt-Pichen töötanud näitlejana Vanemuise teatris ning hääletehnika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonnas. Uusima päriselu rollina lisandus tema ellu hiljuti emaks olemine. |
Petri-Jaan Lahtvee Petri-Jaan Lahtvee omandas doktorikraadi 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis keemia ja geenitehnoloogia erialal ning jätkas õpinguid järeldoktorantuuris Chalmersi Tehnikaülikoolis Rootsis. Tema uurimistöös keskmes oli pärmide süsteemibioloogia. Pärast järeldoktorantuuri asus Lahtvee juhtima Euroopa teadusruumi sünteetilise bioloogia õppetooli Tartu Ülikoolis. Praegu veab ta Tallinna Tehnikaülikoolis eest bio-inseneeria ja toidutehnoloogia uurimisrühma ning on biotehnoloogia ettevõtte Äio Tech OÜ kaasasutaja. |
Martin Liira Martin Liira kaitses 2012. aastal Tartu Ülikoolis doktoritöö, milles ta uuris reoveest fosfori eemaldamist põlevkivituhasettega aktiivfiltratsiooni meetodil. Praegu töötab ta Tartu Ülikooli geoloogia teadurina ning Eesti Geoloogiateenistuse meregeoloogia ja geofüüsika osakonnas vanemgeoloogina. Järeldoktorantuuris oli Liira Svalbardi ülikoolikeskuses, kus tema huvi keskmes oli merepõhjasetete metaaniheide. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Läänemere ja Arktika merepõhjasetete geokeemia. |
Üritus toimub koostöös kõigi Eesti ülikoolidega. Eesti doktorikooli moodustavad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Business School. 2025. aasta konverentsi korraldab Tartu Ülikool.
