Kõik uudised

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibaku ja Giovanna Mascheroni (Università Cattolica) kaasautorluses ilmus raamat "Datafied Childhoods. Data practices and imaginaries in children's lives", milles arutletakse, kuidas mõjutab digi-ja andmeühiskonnas üles kasvamine laste kujunemist.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste osalusel tehtud uuringus, mis avaldati hiljuti ajakirjas Human Reproduction, kirjeldatakse uusi seoseid polütsüstiliste munasarjade sündroomi ja geneetiliste riskifaktorite vahel.

14.–18. veebruarini 2022 korraldab Tartu Ülikool Enlighti projekti raames erialadevahelise grandikirjutamisseminari võrdsuse ja kestlikkuse teemal. Ürituse eesmärk on anda Enlighti võrgustiku ülikoolide teadlastele võimalus valdkonnaüleseks koostööks. Osalejaid innustatakse leidma ühiselt lahendusi töötubade teemade alla kuuluvatele probleemidele, lähtudes seminari läbivast teemast – võrdsusest ja kestlikkusest. Moodustatakse viis meeskonda, kuhu kuulub kaks kogenud teadlast ja kuni seitse doktoranti.

Eesti tervisetehnoloogia ettevõte Antegenes sõlmis pikaajalise strateegilise partnerluslepingu firmaga Everything Genetic Ltd, et viia vähiennetuses kasutatavad geenitestid Suurbritannia tervishoiusüsteemi. Lepinguga kaasnes 500 000 euro suurune investeering Eesti ettevõttesse.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseire sellenädalased tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on tasapisi vähenemas. Olukord hakkab lõpuks paranema ka Põlva maakonnas, mis on praeguses viiruselaines silma paistnud kõige suuremate nakatumisnäitajatega.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituuti on loodud uus doktoriõppekoht koostöös Äripäevaga. Kandideerima oodatakse neid, kes on huvitatud lugejakäitumise paremast mõistmisest digimeedias. Analüüsiks saab uus doktorant kasutada Äripäeva teemaveebide lugejaandmeid ning vastust tuleb otsida küsimusele, millise sisuga lugeja tähelepanu tõmmata ja hoida.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad viirusekoguse kasvu. Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on koroonaviirust enim Lõuna- ja Kesk-Eesti asulate reovees, vähese viirusekogusega paistavad silma Virumaa suuremad linnad.

Neljapäeval, 18. novembril tähistatakse kogu Euroopas akadeemilise pärandi päeva. Tartu Ülikooli muuseum, loodusmuuseum, botaanikaaed ja raamatukogu püstitavad selle auks nädalaks ajaks kesklinna erilise installatsiooni.

Tartu Ülikooli keeleteadlased Ilona Tragel ja Külli Habicht käisid Vikerraado "Keelesaates" rääkimas sildikeelest ning arutlesid teavitussiltide näidete toel selle üle, kuidas asutused ja ettevõtted koroonakriisi ajal inimestega suhtlevad. Kuula saadet Vikerraadiost.

16. novembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Näha nähtamatut, mõõta mõõtmatut“. Alates sellest aastast on Eesti Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) assotsieerunud liige. CERN on üks tuntumaid ja mõjukamaid teaduskeskusi maailmas, inspiratsiooniallikas uutele teadlaste ja inseneride põlvkondadele, aga üllataval moel ka meie igapäevaelu mõjutaja – üks sealse töö (kõrval)tulemustest on muuseas internet.

Sel nädalal korraldab Tartu Ülikool Enlighti koostöövõrgustiku tasuta virtuaalse talvekooli „Equity and Equality in Education and Medicine“ üliõpilastele, milles keskendutakse võrdsusele ja võrdõiguslikkusele hariduses ning meditsiinis. Kokku registreerus talvekooli 45 osalejat üheksast Enlighti ülikoolist, lisaks ka Indiast ja Indoneesiast. Talvekooli osalejad on peamiselt õenduse, hariduse, tervishoiu ja geograafia valdkonnast.

Tänasest saavad kõik rohkem kui 200 000 geenidoonorit osaleda maailmas ainulaadses mahukas isiksuseuuringus, mis heidab valgust inimeste isiksuse, geenide, kogemuste ja tervise vahelistele seostele. Osalejad saavad kohe pärast veebiküsimustikule vastamist personaalset tagasisidet oma peamiste isiksuseomaduste kohta.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi riigiteaduste eriala vilistlane Aleksei Jašin kirjutas vilistlaste ajaveebis enda õpingutest ja ülikoolikogemusest.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlane Heleen Jääger kirjutas sellest, kuidas ta jõudis õigusteaduse magistriastme sessioonõppesse ja milline see kogemus tema jaoks oli.

Aastal 2012 pakkisin ma viie aasta jagu teadmisi inglise keelest ja kirjandusest kokku ning läksin erialaseid väljakutseid otsima. Magistriõppes tehtud otsus mitte spetsialiseeruda õpetajaks ega tõlgiks pakkus põnevust viimase hetkeni. Anglistika õppekava teaduslik suund valmistas mind ette hoopis teistsuguseks karjääriks, kui oskasin Tartu Ülikooli sisseastumisel ette kujutada.

Igal aastal saab Tartu Ülikooli lõpudiplomi enam kui 2500 üliõpilast. Kooli lõpetamine on tähtis verstapost, millega saab otsa üks oluline aeg inimese elus. See ei pea aga tähendama, et alma mater peaks jääma minevikku. Värske lõpetaja ei võta kaasa mitte ainult erialaseid teadmisi ja oskusi ega uusi sõpru-tuttavaid, vaid ka võimaluse hoida ülikooliga suhteid edaspidi. Tartu Ülikooli vilistlastegevuse koordinaator kirjutas vilistlaste ajaveebi mõnest viisist, kuidas seda teha.

15. oktoobril kohtusid vestlusõhtul ”Loovus ja kultuuri kulg” Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Hasso Krull ja väliseesti professor Jaan Valsiner, arutades üheskoos moderaator professor Kalevi Kulliga kultuuri tuleviku üle.

Sergei Põlme on bioloog ning Tartu Ülikooli vilistlane, keda teadustöö on viinud seiklema nii Teravmägedele kui ka Prantsuse Guajaanasse, Taiwanisse ja Paapua Uus-Guineasse. Sergei kirjutab loodusteadlase ja kogenud seikleja vaatenurgast teadusest ja kokkusattumustest, kriitilisest mõtlemisest ja subjektiivsusest.

Nädal peale Costa Ricast saabumist leidsin end taas koduseks saanud Charlestoni lennujaamast – seekord oli ees sõit põhja poole, Bostonisse. Üks esimesi tähelepanekuid Bostonisse jõudes oli linnapildis valitsevate noorte inimeste hulk. See on ka loogiline, sest lisaks tuntumatele kõrgkoolidele nagu Harvard ja MIT (mõlemad asuvad tegelikult Cambridge’i linnas, mis on Bostonist eraldatud Charlesi jõega) asub piirkonnas veel 35 kolledžit või ülikooli ning umbes 20% Bostoni elanikest on tudengid.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseire sellenädalased tulemused näitavad, et reovee koroonaviirusesisaldus on väga kõrgel tasemel stabiliseerunud. Ülejäänud Eestiga võrreldes eristub jätkuvalt Kagu-Eesti, kus on viirusekogus mitu korda suurem kui mujal.