Füsioteraapia

Sa saad ulatuslikud teadmised inimese organismist ning liigutustegevuse ja kehalise aktiivsusega kohanemise seaduspärasustest. Füsioterapeudina oskad tuvastada inimese tugi- ja liikumiselundkonna peamised probleemid ning määrata füsioterapeutilise ravi.  

Füsioteraapia eriala kõrval on võimalik õppida ka liikumisnõustajaks, kes jälgib, et inimestel ei tekiks liikumistegevuste käigus vigastusiterve eluviisi ja heaolu tagamiseks.

Füsioteraapia bakalaureuseõpe toimub päevaõppena. Esimesel õppeaastal saad vajalikud eelteadmised anatoomiast ja erinevate organsüsteemide füsioloogiast, õpid analüüsima normliigutusi ning omandad ka füsioterapeutilise hindamise ja massaaži oskused. Järgneval kahel õppeaastal saad baasteadmised ja oskused erinevates füsioteraapia valdkondades: skeleti-lihassüsteemi ja sisehaiguste füsioteraapia, füsioteraapia psühhiaatrias ja neuroloogias, laste füsioteraapia ning füsioteraapia sünnitusabis ja günekoloogias. Saad ka teadmisi ergonoomikast, abivahenditest ning füüsikaliste tegurite kasutamisest füsioteraapias.

Õppevormideks bakalaureuseõppes on loengud, seminarid ja praktikumid, millele lisandub praktika kliinilises keskkonnas.  Bakalaureuseõppes sooritavad üliõpilased praktikat kahel moel: erialaainete juurde kuuluvad lühemad praktikad ning 3. kursuse kevadsemestril toimuv kolme kuu pikkune praktika aines „Füsioteraapia praktika“.

Teiste toredate ja oma valdkonnas tugevate erialaekspertide kõrval õpetavad meil Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna aasta õppejõu tiitliga pärjatud skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia lektor Doris Vahtrik ja funktsionaalse morfoloogia lektor Raivo Puhke. 

Image

Instituudihoone on sama katuse all Tartu Ülikooli spordihoonega. Nüüdisaegsetes ruumides on eriala omandamiseks suurepärased võimalused ning vajalikud õppevahendid ja erialane sisustus (teraapialauad jm) nii teoreetilise kui ka praktilise õppetöö jaoks.  Prekliinilisi ja kliinilisi aineid õpetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinikutes ning Biomeedikumis.  

Kliinilist praktikat saad sooritada erinevates praktikabaasides üle Eesti - haiglates, rehabilitatsioonikeskustes, hooldekodudes ja erapraksistes. Lõpupraktikat on võimalik sooritada ka Erasmuse programmi kaudu välismaal. 

Õpingud lõppevad lõpueksamiga, mis kehtib ka magistriõppesse sisseastumiseksamina kolme aasta jooksul pärast selle sooritamist. Ent soovi korral saad aasta pärast lõpetamist osaleda ka magistriõppe sisseastumiseksamil.

Image

Bakalaureuseõppe lõpetanu saab füsioterapeudi kutse (tase 6). Diplom annab õiguse töötada füsioterapeudina nii kliinilises keskkonnas kui ka erasektoris.  Meie lõpetajad leiavad tööd mitmesugustes tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, spordiklubides, abivahendikeskustes, invaorganisatsioonides, erapraksistes ning haridusasutustes. Õpihimulistel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppes.

Meie vilistlaste seas on tuntud ja hinnatud spetsialiste. Spordifüsioteraapia valdkonnas on meie vilistlased näiteks rahvuskoondiste ja olümpiasportlaste füsioterapeudid Sirli Hinn, Laura Lepasalu, Lauri Rannama, Indrek Tustit ja Martin Vahimets. Meie tublide vilistlaste seas on veel ka Põlva Haigla juht Margot Bergmann, Medicumi taastusravivaldkonna juht Priit Eelmäe, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees Kadri Englas ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla teadus- ja arendusteenistuse innovatsioonialase tegevuse spetsialist Siiri Heinaru. 

Kandideerimiseks peab sul olema
 

• keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
• eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
   

Vastuvõtutingimused

Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi: 

• eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (50%),
• matemaatika riigieksam (50%).

Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. 

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 

Eritingimusel kandideerimine

Füsioteraapia õppekavale võetakse eritingimusel vastu kandidaadid, kes on 

• 11. või 12. klassi õpilasena tulnud üleriigilise bioloogia-, keemia-, füüsika- või matemaatikaolümpiaadi lõppvoorus üldpingereas (mitte ainult ühe klassi arvestuses) kümne parima hulka.

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.