Infotehnoloogiaõigus
Magistriõpe
1. veebruar
15. märts
30. aprill
1. september
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna infotehnoloogia (IT) õiguse magistriõpe on maailmas ainulaadne. See printsiibi- ja praktikapõhine õpe arendab üliõpilase tehnilisi ja õiguslikke oskusi IT-õiguse vallas ning annab vilistlasele oskused õigustööks IT-valdkonnas üle kogu maailma. Meie õppejõud on õigus- ja IT-valdkonna tippspetsialistid nii Eestist kui ka välismaalt, tänu millele mõistavad vilistlased IT-õigust mitmekülgselt ja laiapõhjaliselt.
„Tehnoloogilise arengu ajastul peab juristil olema juriidilise mõtlemise kõrval ka tehnilise mõtlemise oskus. IT-õiguse õpingud andsid mulle teadmised ja oskused, et teha tehnilise taustaga inimestega koostööd, mis varem võis takerduda IT-terminite mittetundmise taha.“
Kogu õpe, sealhulgas magistrieksam, on inglise keeles.
Õppekava annab valdkonnast tervikpildi ning seostab IT-õiguse tehnilised aspektid õiguslike ja ka poliitiliste aspektidega.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, programmeerimise alustele ning infoturbele pühendatud ained annavad üliõpilastele loovad tehnilise põhja selleks, et mõista valdkonna õigusküsimusi. Muu hulgas omandatakse teadmised tehisintellektist ning infotaristust ja -arhitektuurist. Avalikele e-teenuste aine aitab mõista avaliku sektoriga seotud IT-protsesse ja nende reguleerimist.
Lisaks käsitletakse kõige keerukamaid õigusküsimusi, mis seostuvad privaatsuse, andmekaitse, e-kaubanduse, IT-lepingute, intellektuaalomandi kaitse ja kriminalistikaga IT-valdkonnas. Meie vilistlane oskab nõustada intellektuaalomandil põhinevate ettevõtete juhte ettevõtte elutsükli kõigis õiguslikes aspektides ning suunata valitsusi küberturbe ja -kaitse ning -julgeoleku teemadel.
Oma ala ekspertidest õppejõud panevad rõhku juhtumiuuringutele, eluliste olukordade simuleerimisele ja arengutendentside hindamisele. Üliõpilased arendavad ka oma analüüsi-, argumenteerimis- ja esinemisoskust. Praktika käigus annavad nad idufirmadele õigusabi Tech Startup Legal Clinicus.
Magistrieksami esimese osana (IT Law Lab) tuleb lahendada innovaatilisi ja praktilisi probleemülesandeid, mis on koostatud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Riigiprokuratuuri, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjoni ning IT-ettevõtetega.
Õppekohtumised on neljapäeval, reedel ja laupäeval ning ülejäänud aja teeb üliõpilane iseseisvat tööd. Selline õppekorraldus võimaldab tulla õppima ka töötavatel inimestel.
Kes ei soovi valida üheaastast magistriõpet, neile pakume võimalust omandada IT-õiguse haridus täiendusõppe vormis.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Õpe toimub Tartu Ülikooli aktiivõppeklassis, kus kasutatakse Sony Vision Exchange’i tipptehnoloogiat. Meie õppejõudude ja üliõpilaste seas on praktikud nii Eestist kui ka välismaalt. Õppejõudude meeskond on aktiivne ja uuenduslik ning koosneb oma ala asjatundjatest.
Õpikogemust rikastavad erineva taustaga õppurid. Tänu sellele saad olla osa rahvusvahelisest kollektiivist, mis võimaldab luua kontakte ja ehitada oma IT-õiguse võrgustikku üle maailma.
Üliõpilastel on võimalik võtta osa erialaseminaridest ja -konverentsidest, kohtuda oma ala spetsialistide ja praktikutega ning külastada Eestis asuvaid valdkonna organisatsioone.
Õpingute kõrval võivad üliõpilased panna end proovile Helsingi informatsiooniõiguse harjutuskohtuvõistlusel ning liituda paljude kohalike (nt Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit) või rahvusvaheliste tudengiorganisatsioonidega (nt ELSA, ESN, AIESEC), mis korraldavad harivaid ja ka meelelahutuslikke üritusi.
IT-õiguse ekspertide järele on suur nõudlus nii advokaadibüroodes, IT-ettevõtetes, riigiasutustes, rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka konsultatsioonifirmades. See õppekava annab teadmised ja oskused, mis võimaldavad teha IT-valdkonnas nii kvaliteetset õigusloome-, analüüsi- ja eksperditööd kui ka toetada e-riigi IT-lahenduste arengut ja eksporti.
Õppekava ja rahvusvaheline keskkond loovad kõik eeldused töötamiseks IT-valdkonna juristina maailmas ning uuendusmeelse põlvkonna teedrajava praktikuna IT-õiguse arendamisel.
Vilistlased saavad soovi korral astuda nelja-aastasesse doktoriõppesse, et keskenduda vabalt valitud IT-õiguse teemale.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
- 4-aastase nominaalajaga õppekaval omandatud bakalaureusekraad õigusteaduses (või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, mahuga 240 EAP) või 3-aastase nominaalajaga õppekaval omandatud bakalaureusekraad õigusteaduses, mille järel on omandatud 2-aastase nominaalajaga õppekaval magistrikraad õigusteaduses, ehk magistrikraad (3+2) õigusteaduses.
NB! Kuna kandideerimise eelduseks on 4-aastane bakalaureusekraad või magistrikraad, siis ei välista varasemad tasuta õpingud magistriõppes õppetasust vabastamist.
Ka siis, kui lõpetad ülikooli alles suvel, saad kevadel juba kandideerida. Sel juhul tuleb sul vastuvõetuks osutumisel hiljemalt 31. juuliks tõestada, et oled eelneva kraadi omandanud.
- inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata inglise keele oskuse tõendamiseks sobivaid teste ja testitulemusi.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- erialakatset 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on iga osa puhul 51. Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Motivatsioonikiri tuleb kirjutada vabas vormis ja inglise keeles. Selle pikkus on 4500-5000 tähemärki koos tühikutega. Enne motivatsioonikirja kirjutamist on soovitatav tutvuda IT-õiguse programmiga.
Motivatsioonikirja alusel hinnatakse kandidaadi motivatsiooni IT-õiguse erialal õppima asumiseks. Motivatsioonikirjas tuleb vastata järgmistele küsimustele.
- Kas ja kuidas toetab senine haridus ja/või töökogemus huvi IT-õiguse programmis käsitletavate teemade vastu?
- Kuidas on plaanis IT-õiguse õpingute jooksul omandatavaid oskusi ja teadmisi edaspidi rakendada?
- Milline on IT-õiguse valdkonnas huvipakkuv probleem?
Motivatsioonikirja põhjal hinnatakse kandidaadi sobivust IT-õiguse erialal õppimiseks järgmiste kriteeriumide alusel:
- eelneva hariduse ja/või töökogemuse, IT-õiguse õpingute käigus omandatu rakendamise tulevikuväljavaadete ja huvipakkuva probleemi seotus IT-õiguse programmi eesmärgi ja õpiväljunditega;
- analüüsi-, argumenteerimis- ja eneseväljendusoskus.
Motivatsioonikirja hinnatakse 100 punkti skaalal. Vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele ehk vestlusele.
Erialatse toimub intervjuu vormis. Intervjuu eesmärk on kindlaks teha kandidaadi valmisolek järjepidevaks õppimiseks, erialaseks arenguks ning tööks IT-õiguse valdkonnas. Sisseastumisintervjuu põhjal hinnatakse kandidaadi sobivust IT-õiguse erialal õppimiseks järgmiste kriteeriumide alusel:
- orienteeritus IT-õiguse valdkonnas;
- valmisolek järjepidevaks õppimiseks ning erialaseks arenguks;
- analüüsi-, argumenteerimis- ja eneseväljendusoskus.
Intervjuu kestab 15 minutit ja see toimub inglise keeles vahemikus 10. - 17. aprill 2025. Intervjuule pääsenuid teavitatakse meili teel, kus palutakse registreeruda sobilikule ajale. Vastuvõtukomisjonil on õigus vajadusel muuta erialakatse toimumisaegu. Kandidaate teavitatakse muudatustest.
Zoomi teel läbiviidavaks vestluseks vajab kandidaat järgnevat:
- Arvuti või nutiseade.
Arvutil või nutiseadmel peab olema veebikaamera, kõlar/kõrvaklapid ning mikrofon (sisseehitatud või eraldi).
Kuna kandidaat peab vestlusel olema visuaalselt tuvastatav, on veebikaamera kasutamine kohustuslik, mitte soovituslik.
Videovestluseks on soovitatav internetiühenduse kiirus vähemalt 1 Mb/s (üles- ja allalaadimine).
Veebipõhisel vestlusel:
- peab kandidaadil olema isikut tõendav dokument;
- kandidaat peab tagama, et ruum, kus ta viibib, on vaba kõrvalistest isikutest ning taustamürast;
- peab kandidaat arvestama, et tal ei ole lubatud vestlust salvestada.
NB! Õigusteaduskond jätab endale õiguse teha muudatusi vestluste läbiviimise ajakavas. Kõiki vestlusele kutsutud kandidaate teavitatakse ja antakse täpsed juhised.
Iga ülesande eest on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti ning minimaalne positiivne tulemus on 51 punkti. Vestlusele kutsutakse üksnes kandidaadid, kes saavad motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti. Pärast vestlust arvutatakse välja lõplik vastuvõtuskoor.
Miks õppida IT-õigust?
Toomas Hendrik Ilves, Eesti president aastatel 2006–2016: „Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla, et on võimalik omandada tulevikutöökohtadel vajalikke teadmisi, näiteks IT-alane juriidiline või meditsiiniharidus. Mida enam inimesi maailmas toetub aina võimsamale infotehnoloogiale, seda enam peame ise sellega kohanema. Tulevikus pole enam lihtsalt juriste, arste, turvatöötajaid ja geneetikuid, isegi mitte rahvaluulekogujaid ega paljusid oskustöölisi. Kõigi nende erialade esindajad on ühtlasi ka infotehnoloogia spetsialistid.“
Taavi Kotka, IT-ettevõtja, endine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler: „IT-õigus on uus ja väga suure ekspordipotentsiaaliga valdkond ning selle õppekava loomine Tartu Ülikoolis on igati tunnustust väärt. Õigusteadus on olnud aastaid üks populaarseimaid erialavalikuid, ent turg ei paku enam kõigile lõpetajatele erialast tööd. Seevastu IT-õiguse spetsialiste otsitakse taga tikutulega ja keskmisest tunduvalt konkurentsivõimelisema palgaga. Eesti on IT-riik ja meie IT-ettevõtjad vajavad IT-juriste.“
Mihkel Miidla, advokaadibüroo SORAINEN partner, IT-õiguse programmi aine „Privaatsus ja andmekaitse“ külalislektor: „Samamoodi nagu tehnoloogia areneb järjest kasvavas tempos, jookseb sellel arengul järel ka arenev õigusruum, mis peab uute suundumustega toime tulema. Olen veendunud, et IT-õiguse ainete läbimine ja nii tekkiv kompetents annab juristile vajaliku tööriistakasti muutuvas maailmas toimetulemiseks ning tagab tööturul konkurentsieelise.“
Lisainfo programmi sisu kohta:
